Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/4
Jalakapssik

Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja jalakapssik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi.

Vliselt sarnaneb see seen meil rahva seas kaseksna nime all tuntud musta pssikuga (Inonotus obliquus), aga kasvab vaid jalakal. Niisiis nimetatigi ta jalakapssikuks (I. ulmicola) [1].

Oma tavaprast oksalikustd tehes leidsin jalakapssiku 2002. aasta suvel Tallinnast Hirvepargist, jalaka poolkuivanud oksalt. Teda kohe ra tunda aitas enne seda ilmunud tore seeneraamat Helsingi torikulistest [4]. Teose autor, tunnustatud soome mkoloog Tuomo Niemel on selle seenega tuttav juba kmme aastat.

Et meil tuntakse jalakapssikut seni vhe, pangi vahendada phjamaade uurijate tid [2, 3], lisades juurde vhesed Eestis kogutud andmed.


Musta pssiku lhisugulane. Kaks knesolnud pssikut on vga sarnased nii vlisilmelt kui ka ehituselt. Nad moodustavad oma hukesed (0,51 cm) punakaspruunid viljakehad suvel puukoore alla ja suruvad selle siis tve kljest lahti. Mlemal on viljakeha servas steriilsed krgemad vallid, peale selle kasvavad pooride pinnast vlja paarisentimeetrised seeneliistakud: need lkkavad koore viljakehast veelgi eemale, et eosed saaksid tekkinud tmbetuules pooridest paremini vlja langeda. Jalakapssik toodab eoseid suurel hulgal, nii et eoste levitamise aegu on koorealune tis sidrunkollast pulbrit. Vahel jb see ka allakukkunud puukooretkkide tagakljele.

Jalakapssik erineb mustast pssikust mitme silmanhtava tunnuse poolest.

* Ta ei moodusta tvele kaseksna-sarnaseid musti steriilseid mgaraid.

* Kui musta pssiku viljakeha areneb alles prast peremeespuu surma ja vaid hel suvel, siis jalakapssiku oma kasvab elusal puidul ja sageli mitmel aastal jrjest (kll mitte samal kohal).

* Must pssik kasvab peamiselt kaskedel, jalakapssikut on seni leitud vaid asulates ja parkides vanadel jalakatel: harilikul jalakal (Ulmus glabra), knnapuul (U. laevis) ja ameerika jalakal (U. americana).


Kui ohtlik ta on? Nagu teisedki haavaparasiidid tungib jalakapssik puusse jmedate okste likekohtade vi kuivanud oksatgaste kaudu. Ta tekitab llipuidus valgemdaniku, mis levib nii les-, alla- kui ka vljapoole, muutes puidu kigepealt rabedaks ja lpuks pehmeks. Nakkuse esmase vlistunnusena hakkab kambiumi- ja koorekahjustus oksaaseme all vhitaoliselt laienema, sest seen tapab nakkuskohas ka haavakoe. Kui aastate prast tekivad seal lhedal puukoorde pikilhed, siis vib kindel olla, et koore all paisub jalakapssiku viljakeha. See on liibuv ja vib venida mda tve le meetri pikaks. Sgisel ta kuivab, praguneb ning hakkab liistakutena kooruma. Maha kukuvad ka seent varjanud kooretkid ning nd paistavad viljakeha mustakstmbunud jnused hsti silma isegi ladvaokstelt: jb mulje, nagu oleks see koht kaetud sestunud puidu- vi koorekihiga. Selles arengujrgus on puu juba ohtlikult mda ja vib ootamatult murduda, kuigi lehed on tal veel rohelised. Mdaniku edasi arenedes hakkavad kuivama peenemad klgoksad, siis mni tveharu vi terve puu.

Prast puu murdumist psti jnud tvejuppidel kasvab seen mnikord edasi; siis moodustab ta viljakeha isegi puidu sisse, viimaste aastarngaste vahele, neid ksteisest eemale kangutades.


Levinud laiemalt, kui arvata osati. Helsingis peetakse jalakapssikut levikult teiseks pargipuude kahjustajaks vahtratarjaku (Oxyporus populinus) jrel. Seal olevat haiged koguni kolmandik vanadest jalakatest. Teateid selle seene kohta on veel mujaltki Luna-Soomest, peale selle Rootsist, Taanist, Leedust, Tehhist ja St. Peterburist. Arvatakse, et jalakapssik on Euroopas kllaltki laialt levinud ning kahjustanud jalakaid juba ammu. Ent paljud tema patud on varem ilmselt pandud kurikuulsa jalakasurma (Ophiostoma ulmi) arvele, sest kahjustuste mned tunnused on sna sarnased (niteks ladvaokste kuivamine).

Nd, kui tunneme jalakapssikule ainuomast kahjustuspilti, saame kas palja silmaga vi binokli abil hlpsasti hinnata nakatunud puude hulka. Paari aasta jooksul Eestis jalakaid uurides on selgunud, et selliseid on meie parkides, linnatnavatel ja hoovides ootamatult palju [5] ning uusi leiukohti tuleb juurde. Kaudselt nitavad seda ka tormituultes ha sagedamini murduvad jalakaladvad. ksikud sellised nnetused on phjustanud soomustoriku (Polyporus squamosus) tekitatud tvemdanik, lejnud juhtudel olen aga leidnud jalakapssiku jlgi.


Mida teha? Jalakapssik on kallis seen, sest ta kahjustab just ilusamaid, vanemaid puid. Kulukas ja keeruline on ka murdumisohtlikke oksaharusid vrast vlja saagida: selleks on vaja ppinud oksalikajaid ja kalleid tstukeid.

Samas ei thenda jalakapssiku olemasolu seda, et nd peaksime parkidest kik jalakad maha raiuma ja loobuma ka uute istutamisest. Teatavasti on nii toimitud mitmel pool Ameerikas ja Euroopas, kus jalakasurma laialdase leviku tttu on mned piirkonnad jalakatest puhtaks tehtud. nneks on jalakapssik sna aeglane mdandaja, nii et kui haiged oksad kohe ra ligata, siis kulub palju aastaid, enne kui jrgmised ohtlikuks muutuvad.

Mdanikutekitajaid ei saa mitte kuidagi trjuda, kige lihtsam oleks hoiduda puid vigastamast, teha korralikult hooldustid ning kontrollida aeg-ajalt nende tervislikku seisundit. Eelkige on vaja luua puudele sellised kasvuolud, mis tagaksid neile normaalse stressivaba arengu: terve ja elujuline puu suudab ise sna edukalt puuseentega toime tulla.

Puid kujundades peaksime aga likama vaid peeneid oksi, millel pole veel moodustunud llipuitu. Just llipuit on nakkustele kige vastuvtlikum puidu osa ja avab puuseentele otsetee tvesse.


1.

Corfixen, Peer 1990. A new species of Inonotus (Hymenochaetaceae) from Scandinavia. Nordic Journal of Botany 10: 451 455.
2.

Kiema, Sami; Niemel, Tuomo 2004. Jalavanpakuri (Inonotus ulmicola), vanhojen puistojalavien lahottaja. Sorbifolia 35 (2): 5155.
3.

Kiuru, Heikki 2004. Miten suhtautua puiden tuhoihin? Ettekanne puuhoolduse seminaril, Hyvink.
4.

Niemel, Tuomo 2001. Kvt Helsinkin puissa. Helsingin kaupungin rakennusvirasto, Helsinki.
5.

Parmasto, Erast 2004. Eesti seente levikuatlas. 3. Torikseened. EPM zooloogia ja botaanika instituut, Tartu.



SULEV JRVE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012