Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2005/4
Vesi palju judu annab, vesi suuri laevu kannab

Maailmas on puhta vee prast hirekella ldud mnikmmend aastat. Olukord ha teravneb: rahvaarv kasvab ja vajadus joogiklbliku vee jrele samuti. hest kljest on hda, et veevarud on maailmas niivrd ebaiglaselt jaotunud, teisest kljest on vesi rmiselt tundlik inimtegevusest lhtuva reostuse suhtes. Just hoolimatus selle olulise loodusrikkuse vastu vib meile kskord valusalt ktte maksta.

Ka Eestis on joogi- ja ldse olmeveega omajagu muret. Siiski on tehtud mnigi samm paremuse poole. Niteks seegi, et tarbitava vee hulk on meil ksjagu vhenenud. Ka ndisaegse veemajanduse heaks on juba palju ette vetud. Loomulikult on selleks kulunud meeletuid rahasummasid ja miljonid on veel ootamas. Paraku kike le ei saa. Nii tuleb paljude piirkondade elanikel veel mnda aega oodata aega, mil kodukraanist vi -kaevust saab puhast ja tervislikku joogivett. Tean ht vikest alevikku, mille elanikud on juba aastaid endale joogivett toonud asula lhedal olevast allikast. Aleviku elanikuna olen isegi pidanud korduvalt vantsima ligi kaks kilomeetrit, veenud npu otsas. Lhna, maitse ja vrvuse poolest ei ole veevrgist tulev vesi testi meeldiv ja meie esivanematele omane veeammutusviis on kohalikele ehk juba harjumuseks saanud.

Suuresti on selle asula kehva kraanivee phjuseks vananenud torustik. Hoopis kurvem on olukord ilmselt Kirde-Eesti kaevanduspiirkondades. Kllaltki valvas tuleb olla ka Pandivere piirkonna elanikel. See ks Eesti olulisem phjavee toitumisala on igasuguse reostuse suhtes eriti tundlik. Veekaitseala rajati sinna juba kaheksakmnendate lpus ja mned aastad tagasi sai sellest nitraaditundlik ala. Lhemalt on aprillinumbris sellest kirjutanud Madis Metsur ja Tiiu Valdmaa. Pllumajandusreostus tekitab seal ehk kige rohkem muret. Kuid hiljuti Vike-Maarjas avatud raipetehas paneb ikka ja jlle mtlema, kas kuidagi teisiti ei oleks saanud?! Kas testi on seda pommi veekaitsealale vaja?

Kui palju on inimene oma ettengematu tegevusega joogiks tarvitatavat phjavett reostanud, on asja ks ots. Paraku tuleb arvestada ka looduse endaga: tervist ohustavaid komponente leidub ka phjavees. Niteks aastaid tarbitav fluorivaene vesi vib olla phjus, miks mni meist on hambakaariesega rohkem hdas kui teine. .

Veega, ehk kll mneti teisest kljest seostub meile aga Viktor Masing, kes peale soo- ja mrgalade uurimise tegeles veel mitme valdkonnaga. Austus- ja mlestusvrse suurmehe 80. snniaastapeva thistab ka Eesti Loodus.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012