Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2005/5
Kodumaine uemuru, lilleaas ja psavari

Kas keegi oskaks kirjutada koduaia/maakoduaia/taluaia kujundamisest-arendamisest kodumaa (phjamaa) metsa- ja niidutaimedega: kasutades lilli, psaid, puid (ja vib-olla ka kive), nii et seal oleks midagi huvitavat ja hingerahuldavat igal aastaajal? Ja mis sulaks prisloodusega sujuvalt kokku ega nuaks liiga palju td. Seega ei peaks vitlema loodusega, vaid saaks teha rohkem koostd.

Olen tegutsenud selles suunas, et jtta suurem osa oma murust metsa- ja niidutaimede alla. Tmban vlja ainult ohakad ja noored puud, peamiselt lepad. Kas kellelgi on kogemusi srase asjaga? Ehk keegi teadjam inimene kirjutaks midagi sel teemal. Kas on olemas sellekohaseid niteid?


Kodumaiste niidutaimede ja psaste kasvatamist aias viks ksitleda kahest vaatepunktist: kas pgada nad prismuruks vi lasta lihtsalt lilledel-psastel oma uel kasvada.


Kas taluuele on vimalik saada muru ilma seemnesegusid ja erimulda ostmata?

Krrelisterikkal alal vib see kll nnestuda, nii et saate parima uemuru (mis ei pruugi kll vastata murueeskirjades ette nhtud standarditele). See vtab halvemal juhul ehk aasta rohkem aega, kui seemneid klvates, ent vib kindel olla, et see muru kujuneb kasvukohale sobivamatest liikidest ja meie talvede vastikule kliimale vastupidavamatest vormidest.

Krrelistele vhem sobivates kohtades poolvarjus, liiga niiskes, naadivljadel, angervaksa vi enelatihnikust raadatud maal on tulemus kahtlasem. Siin tuleks kasuks lhedaselt niidult korjatud rnema krrega krreliste klv. Ega poest ostetavad seemnesegudki sellistes kohtades vluvitsana toimi.

Tavaliselt kasvab Eesti keskmisel hooldamata uemaal iseenesest ka meie parim murutaim aasnurmikas. Kui nd sellist ala hakata korrapraselt niitma (kevade poole vhemalt kaks korda kuus, sgise poole harvemini), jvad sinna kasvama vaid niitmist hsti taluvad viksemat kasvu liigid. Kui kevadel ei veta, siis ei pruugi isegi vililli vlja torkida: nad jvad murus vhemusse. Naat taandub valgusrikka ala murust tiheda niitmise korral.

uemurus ei maksaks vga unistada murunurmikast (ega teda ka peljata): tema kannab kll endas kige enam eestikeelse muru algmtet, aga see pole tnapeval parim. Nimelt thendas muru esialgu taluue madalat rohtu. Sellises kohas kasvas vanal ajal kindlasti ohtralt murunurmikat, sest kevaditi-sgiseti tallati see maa phjalikult porile. Ja viimast murunurmikas koos oma lahutamatute kaaslaste suure teelehe ja linnurohuga just tahabki. Porimurule hea lhna andja ubinhein (lhnav kummel) on aga vras, hsti kodunenud vrliik, mis prineb Vaikse ookeani phjaosa mbritsevatest maadest. Poolteisesaja aasta eest polnud teda Eestis nhtudki.


Kodumaised murulilled. ue mramismurus suudavad kasvada vhesed kodumaa lilled: enamik neist ei talu kas rohket niitmist vi jlle ei armasta tallamist. Valge ristik on siin kindlasti vrvilisaja, vahel mailased, niiskemal maal ka hanijalg. Kuivemal mullal ja vhem tallatavates kohtades vivad madalas murus judsalt kasvada aasristik ja niahammas. Mramismaale ei sobi kindlasti roomav tulikas: temast vlja muljutud mahl vib kahjustada nahka. Vheste vililletaimede suurim hda on nende mriv piimmahl, sama viga on ka palju rnemal, jaanipevast itsema hakkaval sgisesel seanupul. Kirikakar (maarjalill, margareeta) on kll tallatavas murus kena, kuid nagu ubinhein pole temagi kodumaine lill.

Teline lillemuru ei talu kuigi palju niitmist. Seda viks teha vaid paar korda suve jooksul: korra vilille itsemise aegu, siis aga alles suure itsemise lpu poole. Kui tahetakse niita sagedamini, siis tuleks seda teha valikuliselt, hoides end itsema seadvate lillede laike. Sellise hooldamise korral suudab kasvada enamik armastatud niidulilli: hrjasilm (teda tuntakse meil valdavalt karikakrana), eri liiki kellukad, ristikud, keskmine teeleht, nurmenukk, madarad, arujumikas, nr. Eriti hsti tunneb ennast ue lilleaasal kmen. Niiskematel maadel viks kasvada veel kokann. Ka tulika liike ei pruugi sellises kohas peljata: lilleaas pole ju igapevase tallamise koht. Isegi mni ohakas sobib, niteks villohakas on vga kaunis ja ei torgi ega muutu umbrohuks.

Vga rnad on niitmise suhtes hrgheinad ja robirohud, sest heaastaste taimedena peavad nad oma seemned tingimata valmis saama. Kui on tahtmist neid kuskil uel nha, siis peab jlgima, et nendele meldud lappe ei niidetaks enne septembrit: alles siis vib seal juba kulustuva rohu korralikult maha niita.

Liivastel maadel ei pelga inimest ka palu- ja nmmelilled. Armastatumad neist on trvalill, nurmnelk, kassikpp ja kassiristik. ue pealt kipuvad nad aga kaduma, sest inimese elutegevuse tttu kogunevad vhehaaval mulda nudlikumatele taimedele meeldivad toitained: liivamaade lilled trjutakse tasapisi krvale. Samamoodi kui palulilled ei psi mullakihi paksenemise tttu uel ka loodude taimed.

Kodumaiste lilledega saab ue kaunistada siiski vaid suve lpuni. Ka niiskete niitude peetrileht ja dalalill on pigem suve lpu lilled, kes lpetavad itsemise alles sgisilmadega. Hiljem vib parajal ajal niites itsema ajada vaid ksikuid taimi: kellukad, ristikud ja madarad itsevad uuesti dalas, kui niita juuli lpus ja mullas on piisavalt niiskust. Katkestatud itsemise le kurvastades ritavad mned taimed teha seda uuesti ja juavad niikaugele augusti lpuks. Selline itega dal psib kuni suuremate klmadeni. Kuid sgisel vib itsema hakata ka mni suve alguses niidetud kullerkupp.


Ilupsad oma metsast. Ilupsastena on kodumaised liigid ametlikult vga platud. Ehk vaid kadakat, magesstart, sarapuud ja lodjapuud kasvatatakse vhesel mral. Tnamatult platakse pajusid. Niiskematel maadel vib eri liike kasvatades saada kevadel pikka aega itseva mesilinnu-psastiku. Suvel hakkavad mngima eri liikide lehevrvid ja -kujud. Et pajustik oleks kena, tuleb teda kindlasti ligata-kujundada, ehk isegi aeg-ajalt pris maha raiuda.

Uhke jndriku vlimuse omandavad vanaks saades trnpuud. Neid ei tohiks aga kasvatada vikeste laste ja rumalate inimeste lheduses, sest trnpuu kannab ilusaid, kuid mrgiseid talveni psivaid marju. Samalaadseid ielumes minipuid annavad ka hariliku viirpuu pisiliigid (mni vramaine pisiliik on isegi tunnustatud ilupsas!). itsemise ajal ja sgisvrvides on vga uhke meie kodumaine verev kontpuu (pargipsana on levinud hoopis siberi ja vsund-kontpuu). Suuremasse aeda sobivad hsti kibuvitsad: hariliku kibuvitsa pisiliigid ka maitsva marja andjatena, rnad mets-kibuvitsad, Saaremaal ka pehme ja nrmekas kibuvits. Kuid mni metsast toodud kibuvits vib osutuda hoopis kodunenud pargipsaks. Rannad on tis kurdlehist kibuvitsa (kartuliroosi), raudteede mbruses nurm-kibuvitsa, harvem kohtab punalehist kibuvitsa.

Ka meie uhkeim tapp humal on kodumaine lammimetsade taim. Oma vga kiire kasvu tttu tuseb see rohttaim suve jooksul nelja-viie meetri krguseni, nii et temaga saab katta lehtlaid. Tapuaedki vib kujuneda omapraseks iluaiaks.


Kust saada sobivaid kodumaiseid taimi aiamuru rikastamiseks? Ilusate taimede loetelu viks jtkata veel pikalt. Aga kui on tahtmine kujundada uemuru kodumaistest taimedest just hes teatud kohas? Siis peaks kindlasti arvestama ka piirkonna eripra: Ida- ja Lne-Eestis, samuti Phja- ja Luna-Eestis kasvavad erisugused lilled. Ja eri liigid on me otsas pndakul ning oruveeru alumises niiskevitu osas, liivmullal ja paealal.

Niisiis tuleks kigepealt selgeks teha, missuguste omadustega on ue maa. Kui alustada vras kohas, viks esimesel suvel lasta uemurul sna omatahtsi kasvada: siis neb ra, kes juba kohal on. Teisalt nii vib avastada ka ammustest aegadest psima jnud pliseid aialilli: leida psa alt lumikellukesi ja kokingi, kobrulehe veerest nartsisse ja varemerohtu.

Niidulilli juurde tuues oleks otstarbekas alustada lhikonna sarnase mullastikuga aladest, sest sealsed lilled peaksid kige paremini edenema ka uel. Tavalisemaid pikaealisi liike vib ka mber istutada. Klvamise korral tuleks aga viksemaid uemuru lappe nende jaoks esialgu les kaevata.


Ja kui palju on vaja teha td? Vga inimlik unistus: kas seda kike saab vhese tga? Niidu- ja metsalilli kasvatades pole tepoolest vaja kulutada aega ttule rohimisele. See-eest kulub palju rohkem thelepanu ja aega niitmisele: tuleb arvestada, kust, keda ja millal niita. Sinilillel (aga ka enamikul teistel metsalilledel) ei tohi lehti maha niita tema kasvualal vib niita ainult krgelt. Eri liiki niidulilled lpetavad isemise eri aegadel, siis on nende lappe vaja pgada ilu nimel. Kui aga naabruses mni teine liik alles alustab itsemist, on ju viisakas tema puutumata jtta. Nii kujuneb niitmine sageli vga tpseks tks (vast ksivikat on selleks parem kui muruniiduk), sageli oleks hea rohtu lillede vahelt vlja ligata isegi ksitsi. Hooldustd on tavamuruga vrreldes teistsugused: see t on huvitavam ja loomingulisem. Aga kas seda sealjuures just vhem on?


Lisateavet:

Kukk, lle 1972. Looduslikke dekoratiivtaimi. Valgus, Tallinn.



lo Soots ja Tnu Ploomouu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012