Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2005/5
Kolga lahe vikesaared

Kaberneeme ja Juminda poolsaare vahel Kolga lahes asub kmmekond pisikest, kuid maastiku poolest mitmekesist saart. Praegu psiasustuseta saartele leiab tee ha enam matkajaid. Sstamatkal Kolga lahe saartele pakub pnevust nii lemeresit ise kui ka sealne loodus ja ajalooprand.

Kolga laht on Eesti phjaranniku kige saarterohkem piirkond. Saarte vaheldusrikas loodus ja kaunid liivarannad meelitavad siia jrjest rohkem huvilisi. Samas on pesitsevad linnud, mnnimetsad ja kukemarjanmmed liigse klastuskoormuse suhtes vga tundlikud. 1990. aastate alguses veti saared kaitse alla, 1999. aastal loodi Kolga lahe maastikukaitseala, kuhu kuulub 15 saart. Enamikul saartel on lindude pesitsemise tttu 1. aprillist kuni 20. juulini lubatud liikuda ainult piiratud territooriumil. Kuid eks olegi meri suve algul veel jahe, suve lpul see-eest psib kaua soe. Nnda on varasgisel siin palju soojem kui sisemaal. Seega on nii piirangute kui ka sobivate puhkeolude poolest kige parem aeg saartel kia juuli keskpaigast kuni septembri lpuni. Et tutvustada saari ja reguleerida klastust, on rajatud matkarajad ja randumiskohad.

Madalal ja kohati kivisel rannikul on suuremate alustega keeruline randuda. Niteks jahiga saab randuda vaid Pedassaare lneosas, kus liivarand lheb lijrsult sgavaks (ks vheseid nii jrske liivarandu kogu Lnemeres).

Psihendust ei ole hegi saarega, peamine hendus kib Neeme, Kaberneeme ja Salmistu sadama kaudu. Nii ligipsu kui ka loodushoidu arvestades on vga sobiv vahend saartele siduks meresst ehk -kajakk. Sellega matkamine on Eestis muutunud ha populaarsemaks.

Enamik Kolga lahe saari paikneb ranniku lheduses poolsaarte jtkuks olevatel knnistel. Vaid Malusi saarterhm jb mandrist le kmne kilomeetri kaugusele. Sellesse rhma kuulub kolm saart: Luna-Malusi, Phja-Malusi ja Vahekari. Need on vikesed kiviklibused saared, kus pesitseb hulgaliselt linde, ja mbritsevas meres vib kohata hlgeid. Kauguse tttu mandrist ja kige karmimate piirangute tttu ei j Malusi saared enamasti matkajate huvivlja.


Pedassaar on Kolga lahe kige vanem, krgem (kuni 13 meetrit .m.p.) [3] ja metsasem saar. Kuna ta asub vaid kilomeetri kaugusel mandrist, kiakse sellel saarel kige sagedamini. Sobiv randumiskoht asub saare lneosas liivarannal, kus meri muutub kiiresti sgavaks. Randumispaiga lhedal on infomajake ja lkkeplats.

Saare phjaossa on RMK rajanud matkaraja, mis kulgeb enamasti metsa ja ranna piiril. Raja eesmrk on tutvustada erisuguseid rannatpe ja ranna ning metsa taimekooslusi.

Randumiskoha juurest lhtuv rada kulgeb esialgu mda rannart loode poole. Rannaliival kasvab ohtralt kurdlehist kibuvitsa, mis moodustab he kuni poolteise meetri krgusi laiutavaid kogumikke, jttes teised madalama kasvuga rannataimed varju. Kuna Pedassaarel ei ole lambaid, vib siinsetel randadel nha haruldast rand-seahernest.

Matkaraja kige meelikitvam lik algab saare loodeosas asuvast Landva otsast. Ligi kaheksa meetri krguselt rannaastangult avaneb suureprane vaade Kolga lahele. Edelast paistab vike puudeta Umblu saar, mis vib esmapilgul mrkamata jda. Kohe Umblu krval on metsane Rohusi. Loodesse jb Koipse ja selle tagant paistab Rammu saar koos kahe meremrgiga. Phja pool on nha Luna-Malusi saart.

Landva otsa astang, nagu ka teiste Kolga lahe saarte loode- ja lnerannad, on pidevas muutumises. Krge veetasemega ulatub laine astanguni ning viib endaga kaasa siinseid setteid, sellest annavad tunnistust astangu servalt alla kukkunud puud. Landva otsa mnnik on saare vanimaid. Kui suurem jagu metsa on klvatud prast 1953.54 aasta plengut, siis siin kndib puude vanus saja aastani. Astangu all on tasane liivarand ja rannikurses meres Kolga lahe kige vimsamad, merest vlja ulatuvad rndrahnud. Phjarannikut mda edasi muutub astang madalamaks ja rand sopilisemaks ning liivarand asendub kivisema veeriserannaga. Saare kirdeosas leiame mnnimetsa alt eri suurusega rndrahnudest koosneva kiviklvi, kus paljude kivide krgus ulatub le kahe meetri.

Matkarajal edasi liikudes juame metsamajani kohta, kus kunagi oli saare ainus majapidamine. Kuna Pedassaar on olnud teadaolevalt alati kaetud metsaga, otsustas Valkla mis 1818. aastal rajada siia metsavahikoha. Seda kuuldes raiunud Koipse saare elanikud oma saarel viimasegi metsa maha, et oma saart misa ksilastest psta. Metsavahikoht oli saarel kuni Nukogude armee tulekuni. Praegu on RMK endise lauda varemetele ehitanud hubase matkamaja, mida soovijatele vtmetasu eest vlja ritakse.

Metsamaja juurest viib tee lbi saare keskosa tagasi randumiskohta. Sel rajaligul saab hea levaate siinsetest phja-lunasuunalistest rannavallidest.


Rohusi ja Umblu. Pedassaarest umbes kolm kilomeetrit lne poole jvad Rohusi ja Umblu saar. Rohusit on kutsutud ka Rohusaareks. Nagu nimest vib jreldada, on siin olnud head karjamaad. 18. sajandi lpust 19. sajandi lpuni oli saar asustatud. Arvatavasti oli saarel esialgu metsavahikoht ja hiljem krts [2]. Saarel on elanud kaks peret. Lbi aegade on saart kasutatud lammaste karjamaana, kuid enne 1970. aastaid karjatati siin isegi lehma; paari kilomeetri kauguselt Haapse klast sideti aerupaadiga siia lehma lpsma.

Praegu katab saare kesk- ja phjaosa mnnimets, alusmetsas on rohkesti pihlakaid, leidub ka ksikuid kaski, kuuski ja kadakaid. Metsa all pesitsevad hahad, mistttu pinnas on ohtralt vetatud ja rohurinne mnnimetsa kohta vga lopsakas. Saare lunaosas paiknevad nii kuivad kui ka niisked niidud.

Saare lunaosa liivarannal on sobiv randumiskoht. Mda rannart looklevat rada saab teha ligi kilomeetrise jalutuskigu. Randumiskohast avaneb vaade poole kilomeetri kaugusel olevale Umblu saarele. Selle pindala on vaid 0,67 ha. Saare krgemasse keskossa on lained madalaid astanguid murrutanud, mistttu ta tundub veelgi viksem olevat. Kummalisel kombel on ka siin ligi pool sajandit (18191856) elatud [2].

Ehkki meri on saart viimase poolteise sajandi jooksul juliselt viksemaks kulutanud, oli ka 19. sajandil saarel ruumi vga vhe ja saare asustamine on ilmekas nide tol perioodil Eestis valitsenud maapuuduse kohta. Elanikud olid pidevalt mere meelevallas. Tormi ajal aeti lapsed igaks juhuks maja lakka, kuna kardeti, et toas vivad lained neile liiga teha.


Koipse. Rohusist ligi kolm kilomeetrit loodesse jb Koipse saar, mis paljudes ametlikes allikates kannab nime Koipsi. Rannarahvas aga nimetab saart Koipseks, sest nende vitel olevat nime Nukogude vimu ajal moonutatud.

Rand on ka siin madal, seetttu pseb saarele vikese paadi vi meresstaga. Saarele lhenedes llatab pikk liivane Tallisr, mis on nii madal, et seda mrkab testi alles viimasel minutil. Randumiskoht on saare kaguosas lhkise kivi juures, mida on pris kaugelt merelt nha. Juba vanasti oli igal saarel mitu sadamat, et saaks randuda mis tahes ilmakaarest puhuva tuulega.

Matkarada algab mnninoorendikust ja siirdub mda nmmekadastikku saare phjaosa suunas. Mnnikultuuri istutas saarele 1984. aastal Jgala metskond. Puud on judsalt kasvanud ja sirgunud 45 meetri krguseks.

Koipse omapra on Eestis sna harvad nmmekadastikud. Oleme ju harjunud kadakaid seostama ennekike loopealsetega; kukemarjanmmedel kadakaid nha on kllaltki harjumatu. Kadakapsaste vahel katab maapinda kukemari. Kohati on aga kukemarjavdid kadakatele roninud, mistttu psaste kasv on aeglustunud vi on nad koguni kuivanud: kukemarja ja kadaka karmi olelusvitluse tttu.

Ka Koipsel karjatati kuni 1970. aastateni lambaid, siis oli maastik palju avatum. Kui karjatamine lakkas, hakkasid saarel kasvama puud ja levima kadastikud. Taas saarele toodud lambakarjadele kipub siin aga kitsaks jma, kuna rohumaid napib.

Asustus tekkis saartel ikka krgemale kohale. Koipsel sai asustus alguse saare krgemas phjaosas. Kigepealt juame Vanatoa talu juurde, mis on ks kaheksast saarel asunud majapidamisest. 1980. aastatel taastas metskond Vanatoa talu elumaja, et anda maja saarel puurimisi teinud geoloogidele ja metsa istutanud metskonna ttajatele. Vanatoa talust viib rada mere rde Hindreku talu juurde, kus on veel silinud hoonete varemed. Hindreku talust ida poole jvad Jri ja Juhani talukoht, sinna on kerkinud suvemajad.

Mda phjakalda rannaastangut viib matkarada lne poole, mdudes Jaanitoa ja Nurme talust. Kui randumiskohas oli tegemist kuhjelise liivarannaga, siis siin on selgelt nha mere kulutav toime. Seda tendab hsti Nurme talu vrgukuuri vundament, mis praegu asub rannaastangu serval. Omal ajal ehitati see tenoliselt merest mdukale kaugusele, kuid praeguseks ulatub vundamendi serv juba le astangu re ja on tenoliselt aja ksimus, millal vundament merre kantakse.

Enne Lnne talu maadele kerkinud suvemaja prab rada saare siseosa poole ning mdub talu vanast vundamendist, mis oli ehitatud paarsada meetrit praegusest majast saare siseosa poole. Edasi kulgeb matkarada taas ranna suunas, Lnne talu lautrikoha juurde. Siit lookleb tee mnda aega kadakate vahel ja seejrel lbib lneosas asuva avara kukemarjanmme. Mda rannaastangu serva taas kadakate vahele judes saabki saarele ring peale; matkaraja pikkus on kaks kilomeetrit.


Rammu. Koipsest kolm kilomeetrit kirde poole jb Kolga lahe suurim saar Rammu (111,83 ha). Saar paikneb Koipse saare ja Kaberneeme poolsaarega hisel liustikutekkelisel krgendikul. Saare loode- ja kaguosas sirutuvad merre pikad maasred. 1924. aastal kirjutas Gustav Vilbaste, et saarel olid vaid ksikud puud. Need olid istutatud majade lhedusse ja mandril vga tavaliste puude eest hoolitseti siin suure thelepanuga [5]. Kuigi ulatuslikke kukemarjanmmesid leidub Rammul praegugi rohkem kui teistel Kolga lahe saartel, katab kunagist tiesti lagedat saart suures osas mets. Tublisti on metsa levikut hoogustanud 1984. aastal alguse saanud mnnikultuuri istutustd.

Randumiskoht on saare edelaosas Klarannas, endise kla juures. Siin vib nha vana paadivintsi: kuna saartel varjulisi sadamakohti ei olnud, oli vaja paadid alati prast meresitu kaldale vedada, et nad merele ei kanduks.

Matkarada mdub Kiini talu maadest, kus on taastatud saare ainsad hooned. Kolga lahe saartest asustati Rammu kige esimesena. 1715. aastal asus saarele Klaus Klamasback, kellega mned aastad hiljem liitus Jaak Lambot. Tenoliselt oli tegu Soome rannikult tulnud rootslastega [2]. Ka teiste Kolga lahe saarte asustuslugu on rohkemal vi vhemal mral seotud Klamase ja Lamboti suguseltsiga. Neid perekonnanimesid kannab Harjumaa rannarahvas praegugi sna sageli. Enne Teist maailmasda elas saarel 22 peret, kes pidid oma kodudest lahkuma 1952. aastal.

1986. aastal ehitati saarele kaks meremrki, mis aitasid laevadel vtta suunda Muuga sadama peale. Kuni 1990. aastate alguseni ttasid suunamrgid tuumaenergial, muutes mbruskonna radioaktiivsusfooni kllaltki krgeks. Mrkidest viksem asub vana kla territooriumil ja sealt avaneb hea vaade taluasemetele ja klateedele ning saare loodeosas asuvale nmmele ja Loodeotsa jrvele. Nmmed asuvad kivistel rannavallidel, kus muldkate on kohati vga huke ja alles arenemisjrgus. Kukemarja krval annavad nmmedele ilmet liiv-aruhein, hobumadar, nmm-liivatee ja roosa merikann, millele vahel on samblaid ja samblikke.

Edasi kulgeb matkarada piki kiviaeda, mis kunagi oli le meetri krge ning hoidis kariloomi karjamaadel. Praegu ulatub aed vaid mnekmne sentimeetri krgusele. Prast hoolduse lppu on aed vajunud ja kuna elanike lahkudes ei olnud saarel puid, siis on osa ka tuiskliiva mattunud. Kiviaiast phja poole jb ks Phja-Eesti suuremaid rannaniite.

Edasi mdub rada titekivist ja Maajrvest, millest 50 m lunapoole jb Leetselja jrv. Jrved on tekkinud rannavallide vahelistesse lohkudesse. Maajrv on tnapevalgi ajutiselt henduses merega. Leetselja jrv on peamiselt sademeveetoiteline ja selles on mereveele iseloomulike soolade (Na, Cl) kontsentratsioon mitu korda viksem kui Maajrves [4]. Leetselja jrve kaldad on tihedasse metsa kasvanud, mistttu tuulise ilmaga, kui rannikul mllab meri, on siin kllaltki vaikne ja idlliline. Maajrve mbritseb roostik, kus tooni annab ahtalehine hundinui. Jrve-rsetel soolaikudel vib leida jhvikat ja rootsi kukitsat, mis Phja-Eesti saartel on oma levila lunapiiril ja mujal Eestis teda ei leidu.

Mnnikupadriku kirdeosas paikneb kalmistu. Kuigi surnuaeda on laastanud Nukogude sjavelased ja tormivangis olnud meremehed, on siin veel alles mned ristid, mis on pstitatud nii Klamase kui Lamboti suguseltsist manalateele lahkunutele. Kaks aastat tagasi ehitas metskond kalmistu mber aia. Mned Rammu saare endised elanikud on lasknud oma silmed kodusaare mulda sngitada ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal.

Saare idaosas paikneb mrksa krgem meremrk kui klas. Siit on vimalus nha kogu saart. Samuti avaneb vaade saarte lheduses paiknevatele saarekestele, nagu Laiakari ja Allu saar, mis on telised linnusaared: linnud on siin pinna tihedaks tallanud ja taimkatte mosaiikseks muutnud.

Allu saarel toimus 1851. aastal ks eredamaid sndmusi Kolga lahe ajaloos. Nimelt nhti rannas hel peval kmne meetri pikkust pikkloibvaala (krvaala) [1]. Rammu saare mehed olid vtnud paadid ja tulistanud kigepealt oma hlgepssid vaala peale thjaks. Hiljem selgus, et vaal oli surnud pikaajalise nlgimise tagajrjel, kuna Lnemeres ei olnud talle piisavalt toitu. Juba jrgmisel peval pukseeriti vaal kahe purjekaga Tallinna, kus teda raha eest rahvale nidati. Nii oskasid hea rivaistuga rammulased ebatavalisest juhtumist mrkimisvrset tulu teenida.

Pevamrgi juurest siirdub rada taas randumiskohta, kust vib jtkata teekonda Aksi ja Prangli saarele vi prduda tagasi mandrile. Kolga lahe saartest on vimalik saada pgus levaade hepevase paadiretkega. Kuid selleks, et tutvuda saartega phjalikumalt, peaks valima vhemalt kahepevase paadi- vi sstamatka.


1. Gustavson, Heino 1967. Kuidas Soome lahest pti vaal. Eesti Loodus (18) 3: 173174.

2. Peil, Tiina jt. (toim.) 2002. Alasti maailm: Kolga lahe saared. Sstva Eesti instituut, Tallinn.

3. Ratas, Urve jt. 1993. Kolga lahe saared. Sellised nad siis ongi. Eesti Loodus (44) 4: 142144.

4. Ratas, Urve jt. 2002. Kolga lahe maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Tallinna likooli koloogia instituut, Tallinn.

5. Vilberg, Gustav 1924. Kodumaal rnnates III. Tallinna Eesti Kirjastus-hisus, Tallinn.


Mart Reimann (1975) on Tallinna likooli rekreatsioonikorralduse ppejud, tegutseb ka matkajuhina.



Mart Reimann
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012