Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/5
Nhtamatu ohuallikas Eestimaa pinnases

Phja-Eesti klindivnd on Eesti maastiku prl. Mere lhedus, suurejoonelised rannikupangad, joad ja krestikud meelitavad inimesi siia rajama psivaid eluasemeid. Samas kujutavad need alad endast looduslikku ohuallikat, sest pinnase radoonisisaldus on tihti suur vi vga suur. Ka Luna-Eestis ja teistes piirkondades on looduskauneid kohti, kus pinnases on ohtlikult palju radooni.

Mis on radoon ja kuidas ta tekib? Radoon (Rn) on vrvita ja lhnata krgradioaktiivne hust raskem vrisgaas. Ta on ainuke looduslikus olekus leiduv raskelement, mis levib hu koostises vi gaasina vees ja tahkestub alles temperatuuril 71 oC. Looduses tekib ta uraan-238 (238U), uraan-235 (235U) ning toorium-232 (232Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb vastavalt kolmest isotoobist: 222Rn ehk radoonist, 219Rn ehk aktinoonist ja 220Rn ehk toroonist. Nende poolestusaeg on vga erinev, radoonil 3,82 peva, aktinoonil 3,92 sekundit ja toroonil 55,6 sekundit. Kuna aktinooni ja torooni poolestusaeg on vga lhike, hlmab 222Rn phjustatud radioaktiivne kiirgus kogu radooni pritoluga kiirgusdoosist le 93% [9]. Seetttu vaatlemegi edaspidi radoonina ainult tema isotoopi 222Rn.

Radooni peamine allikas on pinnas. Inimese elukeskkonnas vib sellele lisanduda ehitusmaterjalidest ja sgavamate veekihtide majandus- ja joogiveest eralduv radoon. Pinnases ja ehitusmaterjalides tekib radoon nendes leiduva 238U ttarelemendi raadiumi (226Ra) radioaktiivsel lagunemisel. Tekkivast radoonist eraldub pinnast vi ehitusmaterjali moodustavate tahkete osakeste vahelisse hku ldjuhul 1540%. Kui palju radooni eraldub, oleneb kivimi (vi ehitusmaterjali) poorsusest ja lhelisusest: mida poorsem ja lhelisem, seda rohkem eraldub. lejnud radoon jb pinnase tahketesse osakestesse vi kivimisse, kus temast edasisel radioaktiivsel lagunemisel tekib stabiilne plii-isotoop 206Pb.

Vees kujuneb radoon nii otse vees lahustunud kui ka veekihti moodustavates kivimites leiduva raadiumi radioaktiivsel lagunemisel.


Radoon kui kiirgusallikas. Looduslik taustkiirgus hlmab kosmilise kiirguse ning vliskeskkonna ja organismi enda radioaktiivkiirguse. Looduskiirgusest tingitud kiirgusdoos tiskasvanud inimesele lheneb normaaltingimustes 2 mSv/a [9]. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et siivert (Sv) on kiirguse bioloogilist mju iseloomustava biodoosi hik; kasutatakse ka mittessteemset hikut inimsiivert (mSv) ehk rntgeni ekvivalenti inimese jaoks (1 mSv/a = 0,20 μSv/h = 20 μR/h). Looduslikust kiirgusdoosist 18,5% annab kosmiline kiirgus, 23% pinnase (ehitusmaterjalide) gammakiirgus, 11,5% inimese kehas olevad radionukliidid (vlja arvatud Rn) ning 46% radoon koos ttarelementidega (peamiselt elamute sisehus).

Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumise ja tuumaenergia tootmisega kaasnev kiirgus. Eri kiirgusallikate osakaalu elanikkonna kiirgusdoosist vljendab joonis 1: ilmselgelt on olulisim radoon.

Eesti tingimustes on kosmilisest kiirgusest ja pinnase gammakiirgusest phjustatud summaarse kiirgusdoosi osa vrdlemisi psiv ja joonisel toodust mnevrra viksem, radooni osa aga kindlasti suurem [5]. Eestis on radoon peamine looduslik kiirgusallikas, kontsentreerudes tavaliselt elamute sisehus. Eri piirkondades on selle sisaldus erisugune.

Elukeskkonnas ei tohiks inimestele mjuv kiirgusdoos letada 46 mSv/a. Muidu tuleks rakendada meetmeid vhendamaks looduskiirguse taset. hus oleva radooni sisalduse mthik on Bq/m. Iga 48 Bq/m radooni aasta keskmisena elukeskkonna sisehus lisab aastas 0,81 mSv kiirgusdoosi. Sellest lhtudes on radoon ka elumajade sisehus olulisim kiirgusallikas, mille kontsentratsioon ei tohiks letada 150200 Bq/m. Et takistada radooni psu eluruumide sisehku, tuleb suure riskiga aladel vtta ehitusel tarvitusele abinud.


Radoon ja terviseriskid. Radoon on loodusliku ioniseeriva kiirguse allikatest inimese tervisele kige ohtlikum. Ta on mrgine ja phjustab rakumutatsioone. Organismi sattudes jtkub radooni radioaktiivne lagunemine.

Radooni poolestusaeg on kll ainult 3,82 peva, kuid ta laguneb jrjestikku seitsmeks krgradioaktiivseks ttarelemendiks, mille poolestusaeg on sekundi murdosast kuni 21,3 aastani. Radoon koos ttarelementidega on intensiivne α-, β- ja γ-kiirguse allikas. Inimorganismi pseb radoon peamiselt hingamisel, kuid tema krgradioaktiivsed ttarelemendid ka toidu ja veega. Radooni ttarelementidel on omadus kinnituda mitmesugustele pindadele ning hus leiduvatele tolmu- ja muudele osakestele, mistttu tolmuses ja suitsuses ruumis on nende hulk suurem. Organismis tekkivad eri energiatasemega kiirguse liigid kahjustavad inimese tervist.

Vlishus varieerub radoonisisaldus vahemikus 320 Bq/m. Maailmas keskmiselt on elumajade sisehus radooni keskmine geomeetriline sisaldus 25 Bq/m, Eesti hekorruseliste elumajade sisehus on see nitaja 92 Bq/m, kuid vib ulatuda kuni 12 000 Bq/m. Soomes on sama nitaja 84 Bq/m ja Rootsis 78 Bq/m [10]. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas oleme selle nitaja poolest esireas.

Radoon on suitsetamise krval olulisemaid kopsuvhi phjustajaid. Eriti ohtlik on radooni ja suitsu koosmju. Kopsuvhki haigestumistest on 1030% tingitud suurest radoonisisaldusest (le 150200 Bq/m) eluruumide sisehus. Suitsetamise koostoimel vib vhi soodumus veelgi suureneda. Mningatel andmetel [11] on radooni negatiivne mju inimese tervisele mrgatav juba 100 Bq/m puhul, suitsetajatel aga juba alates 50 Bq/m (vt. joonist 2). Eestis sureb aastas kopsuvhki ligi 800 inimest [8]. Eeldatavasti on vhemalt 80200 juhul tinginud haiguse eesktt suur vi vga suur radoonisisaldus eluruumide sisehus.

Et radooni kahjulikku toimet inimeste tervisele vhendada, on eluruumide sisehus kehtestatud radoonisisalduse lubatud piirsisaldused: USA-s 150 Bq/m ja enamikus Euroopa maades, sh Eestis, 200 Bq/m [4, 2].


Uraan pinnases. Radoon satub majade sisehku peamiselt majaalusest ja vahetu mbruse pinnasest. Radoonisisaldus maja sisehus kujuneb seda suuremaks, mida suurem on see pinnase hus. Kuna radoon tekib uraani radioaktiivlagunemisel, on ta pinnases otseses sltuvuses uraanisisaldusest. Maakoores on keskmine uraanisisaldus eri allikate andmeil 22,5 mg/kg, Eesti pinnases on vastav nitaja 2,1 mg/kg [6]. Kui loodusliku tasakaalu korral letab uraanisisaldus pinnases 3,55 mg/kg piiri, kujuneb pinnasehus radoonisisaldus suuremaks kui 50 000 Bq/m [2]. Tenoliselt letab sellistes tingimustes ka maja sisehus radooni tase 150200 Bq/m.

Valdavalt varieerub pinnase uraanisisaldus Eestis 0,95,1 mg/kg piirides ning ulatub klindivndis 50100 mg/kg [6]. Pinnase uraanisisalduse kujunemisel on olnud mrav uraani tase alusphjakivimites.

Ligi 500 miljonit aastat tagasi ujus Eesti ala ekvaatorilhedases ookeanis. Mandri rannikuvndi madalmeres ladestusid U ja P2O5 poolest rikkad brahhiopoodide karbipoolmed ning nende tkid (detriit). Nende kuhjumine asendus kiiresti uraani, molbdeeni, vanaadiumi ja hulga teiste raskmetallide ning kaaliumi- ja vvlirikka orgaanilise muda kuhjumisega. Brahhiopoodide karbipoolmetest ja nende tkkidest kujunes Euroopa suurim Rakvere fosforiidilasund, raskmetallide ning kaaliumi- ja vvlirikkast orgaanilisest mudast aga diktoneemakilt vi selle analoogid (Rootsis, Taanis jm.). Fosforiidis ulatub uraanisisaldus 3050 mg/kg, diktoneemakildas 400800 mg/kg.

Phja-Eesti klindil paljanduvad diktoneemakilt ja fosforiit on kahtlemata olnud philised Eesti pinnase uraanisisalduse kujundajad. Diktoneemakilda ja oobolusliivakivi (fosforiidi) leviku phjapiiri asukoht enne mandrijtumise algust pole teada, kuid tuginedes paleogeograafilistele kaartidele [3], oli see praegusest avamusjoonest kilomeetreid vi isegi kmneid kilomeetreid phja pool. Pole kahtlustki, et need settelised kivimkehad on paksenenud phja suunas. Seega on liustikega purustatud ja luna poole kantud uraanirikaste kivimite mass mdetav miljardites tonnides. Mandrij tegevuse tttu segunes uraanirikas materjal eri, peamiselt alusphjast prineva foonilise uraanisisaldusega materjaliga. Mandrij sulades ji see kogu Eesti territooriumil alusphja kivimitele lamama valdavalt eri paksusega moreenina. Diktoneemakildast ja fosforiidist prinevale uraanile lisandus phja poolt kristalse aluskorra avamustelt prit suure uraanisisaldusega (38 mg/kg) granitoidne materjal [7], Devoni liivakivides leiduvate uraanirikka (<30 mg/kg) tumedama savi ja aleuroliidi vahekihtide purd ning liivakividest veel tsirkooni koos teiste uraanirikaste mineraalidega.


Radooni levik pinnasehus. Aastatel 20022004 uuriti koosts Rootsi geoloogidega radooni levikut Eesti pinnases 566 vaatluspunkti andmete phjal [6].

Eesti pinnakatte lbilike lemises osas (ligi 11,5 m paksuses kihis) eristuvad litoloogiliste erinevuste jrgi Luna-Eesti ja Phja-Eesti moreen, liustikuvee setted (savid, aleuriidid, liivad ja kruusad) ning Balti mere ehk Holotseeni meresetted. Peale selle eristuvad klindialused liustikuvee- ja meresetted koos nendega sageli segunenud klindi varikalde materjaliga ning Maardu fosforiidikarjri puistangud. Nii otsesed mtetulemused kui ka uraanisisalduse phjal tehtud arvutused nitavad, et nende setete pinnasehus on radoonisisaldus erisugune (tabel 1).


Tabel 1. Radooni sisaldus pinnasehus Eesti pinnase thtsamate litotpide kaupa (kBq/m3).
Setete tp Punktide arv Geokeemilised parameetrid
xmin xmax xa s xg Ε Seadus
Radoonisisaldus pinnasehus, mdetuna 1 m sgavusel
Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) 48 1 50 13,2 11,5 8,9 2,65 L
Liustikuvee setted

Liiv (lgl)

Aleuriit (lga)

Savi (lgs)

67

40

11

2

2

13

108

520

220

19,5

50,3

64,0

18,8

82,2

59,8

13,3

26,7

47,1

2,45

2,88

2,23

L

L

N
Glatsifluviaalsed setted (fgl) 51 2 99 24,6 21,0 17,4 2,41 L
Moreenid

Phja-Eesti moreen (mp)

Luna-Eesti moreen (ml)

130

113

1

6

452

200

47,5

53,0

60,4

38,5

31,2

41,0

2,46

2,13

L

L
Klindialused ja nlvade setted (kla)* 42 14 2112 157 319 89.0 2.60 L
Maardu puistangud (t) 5 25 34 29,6 4,2 29,4 1,15 N
Kik kvaternaarisetted kokku 507 1 2112 49,0 197 27,0 2,92 L
U (Ra) jrgi arvutatud radoonisisaldus pinnasehus
Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) 55 1 138 19,3 21,7 13,0 2,50 L
Liustikuvee setted

Liiv (lgl)

Aleuriit (lga)

Savi (lgs)

71

47

23

1

9,6

29

219

235

1802

27,9

44,6

130

30,4

40,3

365

21,2

36,1

61,7

2,08

1,81

2,15

L

L

L
Glatsifluviaalsed setted (fgl) 52 3,2 104 20,9 17,4 18,4 1,98 L
Moreenid

Phja-Eesti moreen (mp)

Luna-Eesti moreen (ml)

145

125

1

17

524

69

44,0

35,9

61,9

10,6

29,5

34,5

2,26

1,34

L

L
Klindialused ja nlvade setted (kla) 42 51 825 177 132 149 1,73 L
Maardu puistangud (t) 5 134 382 223 109 204 1,59 N
Kik kvaternaarisetted kokku 566 1 1802 50,6 99,2 30,8 2,47 L

xmin minimaalne sisaldus, xmax maksimaalne sisaldus, xa keskmine aritmeetiline sisaldus, xg keskmine geomeetriline sisaldus, s standardhlve, ε standardhlbe kordaja (xg puhul), N ja L normaalne ja lognormaalne elementide jaotusseadusprasus.

* Jjrvede ja osaliselt Antslusjrve ning klindi nlvade setted (kruusad, liivad, aleuriidid, varikalde setted).


Sltuvalt radoonisisaldusest he meetri sgavusel pinnasehus jaotatakse pinnas vikese (<10 000 Bq/m), normaalse (10 00050 000 Bq/m), suure (50 000250 000 Bq/m) ja vga suure (>250 000 Bq/m) radooniohuga aladeks [2]. Toodud mrad ei pruugi olla absoluutsed, sest tingituna pinnase litoloogilisest eriprast vib ohtlikuks osutuda ka viksema radoonisisaldusega (40 00050 000 Bq/m) pinnas (nt. liiv, kruus), samal ajal kui mni suurema radoonisisaldusega (50 00080 000 Bq/m) pinnas (nt. niiske savi) on ohutu.

Radooni sisaldus pinnasehus on nii otse mdetuna kui ka uraani jrgi arvutatult vga muutlik (joonis 3). Kikides settetpides leidub vaatluspunkte, kus radoonisisaldus letab 50 000 Bq/m3 piiri, sageli ulatub 200 000250 000 Bq/m3 ning ksikjuhtudel letab 500 000 Bq/m3 piiri.


Igale poole ei tasu ehitada. Kui vrrelda vaatluspunktides mdetud radoonisisaldusi ning Eestis piiranguteta ehitustegevuseks lubatud norme (50 000 Bq/m3), selgub, et tervelt neljandikus vaatluspunktidest letab pinnasehu radoonisisaldus lubatu kuni kolm korda. Selliseid kohti, kus radooni tase on lubatust suurem kolm kuni viis korda ning le viie korra, on vastavalt 3,7% ja 3,4%.

Nii suure kui ka vga suure radooniriskiga alade kontuurid on erisugused ja nende pindala vib hlmata hektareid vi kmneid ruutkilomeetreid. Alade levik ei allu kindlatele seadusprasustele. Kige suurema radoonisisaldusega alad paiknevad Phja-Eesti klindivndis: vahetult diktoneemakilda ja fosforiidi avamuste piires, astangutevahelistel ja nende all nrga kallakusega mere suunas levivatel tasastel aladel, kuid ka mitmel pool tasasel klindipealsel. Suure vi vga suure radoonisisaldusega klindiastangute vaheliste tasandike laius ulatub 150200 meetrini (niteks Tiskre). Klindialuste tasandike laius vib letada 34 kilomeetrit (niteks MerivljaLepiku, Aseri jt piirkonnad). Ka klindipealsetel tasandikel on levinud suure radoonisisaldusega moreen ja liustikuvee setted (Palmse, Lganuse jt. piirkonnad) mitme kilomeetri ulatuses astangust luna pool.

Phja-Eesti klindivnd on teatavasti kllalt tiheda asustusega, seal paikneb nii suuremaid (Tallinn, Narva, Sillame) ja viksemaid linnu (Maardu, Kunda, Pssi) ning alevikke (nt. Toila) kui ka klasid (nt. Varja, lgase) ja ksiktalusid. Selles vndis letab radoonisisaldus pinnasehus meetri sgavusel maapinnast soovitusliku piirvrtuse kuni 8 korda, ksikjuhtudel kuni 42 korda.

Suure radoonisisaldusega alasid leidub samuti Ida- ja Luna-Eestis, kuid sagedamini Luna-Eestis Devoni kivimite levilal (vt. joonist 3). Luna-Eestis vrivad erilist thelepanu niteks Luunja, Plva, Tsooru, Taagepera ja Viljandi mbrus, kus arvutuste kohaselt letab radoonisisaldus pinnasehus lubatud piiri kuni kaks korda, kuid otseste mtetulemuste jrgi kuni neli korda. Nendes piirkondades on levinud Luna-Eestile iseloomulik punakaspruun moreen, mille paksus, limis ja mineraalne koostis on muutlikud ning peale selle kandub radooni tenoliselt sgavamatest (le 1,5 m) kihtidest juurde.

Lne-Eestis ja Lne-Eesti saartel jb radooni tase valdavalt normi piiresse. Nendes piirkondades on laialdaselt levinud karbonaatsete kivimite rikas moreen, liustikuvee liivad ja kruusad ning nende leminekud. Kuid ka siin letab mitmes vaatluspunktis radoonisisaldus pinnasehus lubatud normi, esmajrjekorras Rapla mbruses, Saaremaa lunaosas ning Hiiumaal Krdla kandis.

Suure radooniohuga alade hulka on mujal arvatud ka karstilevilad ja tektooniliste rikete vndid [1], kuid Eestis ei ole sellist otsest seost seni kindlaks tehtud. Geoloogilistele andmetele tuginedes on aga kindel, et sgavale ulatuvad lhed vivad osutuda radooni intensiivse migratsiooni teedeks. Niisugused nhted on jlgitavad Phja-Eestis klindist vahetult lunas, kus diktoneemakilta katab 515 m paksune karbonaatsete kivimite kiht. Nende lhede hus ulatub radoonisisaldus 100 000 Bq/m3.

Endise Maardu fosforiidikaevanduse puistangute pinnasehus mdetud radoonisisaldus on kllalt vike ja htlane, varieerudes ainult 25 00034 000 kBq/m3. Arvutuslik tase on ligi 12 korda krgem kui otse mdetu ja kigub suuresti (218 000625 000 kBq/). See tendab puistangute vga hid aeratsioonitingimusi. Seega on puistangute levialal eriti suur radoonirisk.

Suure ja vga suure radooniohuga piirkondades, eriti viimastes, tuleb ette krge looduskiirguse tasemega laike, mille pinnase uraanisisaldus letab 2025 mg/kg. Ilmselt ei ole sellised alad alalise elukohana tervisele pris kahjutud ega sobi jrelikult psielamute ja suvilate, koolide, lasteaedade ning muude ehitiste rajamiseks, kui pole tehtud lisauuringuid ega vetud erimeetmeid.

Vimalikult kiiresti tuleks piiritleda radooniohu alad. Siis saaks ehitustegevust planeerides igel ajal otsustada, kas on tarvis mta majaaluse pinnasehu radoonisisaldust ning vajaduse korral mrata maja projektis kindlaks kohustuslikud radooniohtu minimeerivad meetmed [2]. Ilmselt lheb nende meetmete rakendamine palju kulukamaks siis, kui juba valminud maja sisehus avastatakse lemra radooni.

Teadmised radooni mju kohta inimesele on veel lapsekingades. Eestis on ulatuslikul alal pinnase radoonitase Euroopa normide jrgi krge. Selle peamised phjused on diktoneemakilda ja fosforiidi levik Phja-Eesti klindivndis pinnakatte all ja nende peenestatud osakeste laialdane levik alusphja katvates liustikusetetes, uraanirikaste aktsessoorsete mineraalide levik moreenis ja Devoni liivakivides ning veel mned tpselt selgitamata tegurid. Probleemi tsidust on vaja teadvustada riiklikul tasemel ning selle lahendamisse kaasata ka tervishoiuttajad. Phjalike uuringute alusel saaks vhendada elanikkonna kiirgusohtu ja haigestumust vhkkasvajatesse ning koostada radooni ksitlevaid normatiivakte vi muuta seniseid igusakte.


1. kerblom, Gustav 1994. Ground radon monitoring procedures in Sweden. Geoscientist 4: 2127.

2. Eesti Standardikeskus 2003. Radooniohutu hoone projekteerimine. Eesti standard EVS 840: 2003. Eesti Standardikeskus.

3. Мяннил, Ральф 1966. История развития Балтийского бассейна в ордовике. Валгус, Таллин.

4. Naturally Occurring Radioactivity in the Nordic Countries Recommendations. The Radiation Protection Authorities in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. 2000.

5. Pahapill, Lia et al. 2003. Radon in Estonian Dwellings. Results from a National Radon Survey. SSI raport 16.

6. Petersell, Valter jt. 2004. Eesti radooniriski kaart. TallinnStockholm.

7. The Geochemical Atlas of Finland. Part 2. 1992.

8. Thomson, Heldi et al. 1996. Cancer in Estonia 19681992 (Incidence, Mortality, Prevalence, Survival). Tallinn.

9. UNSCEAR 1993. Sources and Effects of Ionizing Radiation. Report to the General Assembly. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation, New York.

10. UNSCEAR 2000. Report to the General Assembly. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation, New York.

11. WHO 1997. Radoon. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa regionaalbroo, Kopenhaagen.


Joonis 1. Eri kiirgusallikate osakaal elanikkonna kiirgusdoosis (UNSCEAR 1993 ja WHO 1997 andmetel).

Joonis 2. Kopsuvhki haigestumise riski seos radoonikiirituse ja tubakaga (WHO 1997 andmetel).

Joonis 3. Eesti pinnasehu radoonisisaldus.


Valter Petersell (1933) on Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog.

Voldemar Mttus (1943) ttab Eesti geoloogiakeskuses geoloogina.

Krista Tht (1955) on Eesti geoloogiakeskuse vanemgeoloog.



Valter Petersell, Voldemar Mttus, Krista Tht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012