Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2005/5
Kas ka sinu toas elab raamatuskorpion?

Saadan teile pildi ühest pisikesest sõjaka välimusega loomast: sõrad nagu krabil, aga elab kuival maal. Ja vaadake tema mõõtmeid! Kes on see seltskond, keda ta oma “karmi sõjavarustusega” ähvardab?

See loomake võib rahus elada raamaturiiulis, vannitoas või mujal, ilma et teda näha oleks. Aga siiski võib juhtuda, et ühel õhtul tugitoolis raamatut sirvides märkate selle lehtede vahelt välja jalutamas pildil kujutatud elukat.

Raamatuskorpion (Chelifer cancroides) on üks rohkem kui kahest tuhandest maakeral elavast ebaskorpionilise liigist. Ta on elama asunud inimese elamusse, kus eelistab niiskeid ruume. Eestis on viimastel andmetel kindlalt teada veel kolm liiki ebaskorpionilisi, ent need elamusse ei tule. Arvatavasti on ebaskorpionilisi Eestis rohkemgi, kuid keegi ei ole neid seni uurinud.

Nad on ämblike, koibikuliste, lestaliste ja skorpioniliste sugulased. Erinevalt putukatest on neil kaheksa jalga. Kõik nad on väikesed 1–4 (8) mm pikkused lapiku kehaga loomad, kes erinevad päris skorpionist oma laiade lamedate kehalülide poolest. Neil puudub peenike lüliline tagakeha osa koos mürgiastlaga. Mürginäärmed on ebaskorpionil siiski olemas ja nende juhad avanevad sõrakujuliste lõugkobijate tipulülil. Nende jätketega haaratakse saak – väikesed putukad, ämblikud või isegi mullas elavad ussid – ning vajaduse korral surmatakse mürgiga. Ohver imetakse tühjaks lõugtundlatega tema kehasse tehtud avause kaudu. Pikkade tundekarvakestega kaetud sõrakujulised lõugkobijad on ühtlasi ka orienteerumis- ja kaitseelundid. Kui põgenemine tundub ebaskorpionile võimatu, siis viimases hädas tõmbab ta lõugkobijad vastu keha ja teeskleb surnut.

Enamik ebaskorpione elab metsakõdus, puukoore all olevates käikudes, aga ka sipelga- ja linnupesades ning loomaurgudes, mõned liigid isegi mereheidises. Nii nagu paljude loomarühmade puhul, on suurim liigirikkus troopilistel ja subtroopilistel aladel. Mõne liigi isendid võivad elada üsna tihedalt koos. Nõnda on leitud kümne ruutsentimeeri suuruselt metsakõdu alalt 44 isendit liigist Microbisium parvulum.


Sigimine tantsuga. Samamoodi kui paljud väikesed kõduloomad edastab ebaskorpioniliste isasloom emasloomale seemnerakud otsese kopulatsioonita. Spermatofooripakike antakse edasi keerulise rituaalse liikumise saatel. Selleks valib isasloom paaritumisala läbimõõduga üks kuni kaks sentimeetrit. Ala keskme märgistab ta feromooniga. Ajal, mil sinna siseneb emane, esitab isane tantsu, tehes järske kehaliigutusi ja demonstreerides oma suuri lõugkobijaid. Seejärel asetab ta maapinnale spermatofoori ning edasi tantsides juhib emase sellest üle. Kui spermatofoori tipp on kohakuti emase seemnehoidla avaga, imetakse seemnevedelik seemnehoidlasse. See võib kesta kümnest minutist kuni tunnini.

Emane raamatuskorpion muneb kõhu alaküljel olevasse haudetaskusse 20–40 muna. Järglaste soetamise ajaks valmistab ta endale siidiniidist ovaalse pesa. Vältimaks liigniiskust ja hallituse teket riputab ta end pesas veel siidiniidi külge. Munast koorunud esimese kasvujärgu vastsed erinevad välimuselt täiskasvanud loomadest. Pärast kestumist muutuvad nad protonümfideks, kes sarnanevad juba valmikutega ja alustavad iseseisvat elu.

Muna munemisest kuni järglaste lahkumiseni emaslooma kehalt kulub umbes kolm nädalat. Noored raamatuskorpionid kestuvad arengu jooksul kolm korda: vastavad vastsestaadiumid on proto-, deuto- ja tritonümf. Areng kestab 12–24 kuud, olenevalt temperatuurist. Täiskasvanuna raamatuskorpion enam ei kestu, ta võib elada kolm kuni neli aastat, selle aja jooksul korduvalt sigides. Vanemas eas muutub liikumine raskemaks: ta ei saa liikuda siledal pinnal ning ümberkukkumise korral ei suuda end keerata seljalt õigesse asendisse.

Ebaskorpionid on osavad rändurid. Need väikesed lennuvõimetud röövloomad on leidnud väga tõhusa mooduse, kuidas läbida vaevata pikemaid vahemaid ja jõuda uutesse elupaikadesse. Selleks kasutavad nad teiste loomade abi: ebaskorpion klammerdub lõugkobijatega teise looma, tavaliselt putuka (kärbse, mardika, herilase) jala külge ning laseb end kanda. Linnusulgedele kinnitudes võivad nad jõuda linnupesadesse.

Raamatuskorpion on kasulik röövloomake, kes kaitseb teie raamatuid mitmesuguste närijate, eeskätt kõdutäide eest. Sellise väikese tegelasega kohtudes jälgige tema tegutsemist ning laske tal seejärel rahulikult oma teed minna.

Vaata ka: http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/ebaskorpion/ebas.htm


Mati Martin (1951) on zooloog, töötab Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis, kus õpetab selgrootute zooloogiat.



Hando Laanet ja Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012