Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2005/5
Kas ka sinu toas elab raamatuskorpion?

Saadan teile pildi hest pisikesest sjaka vlimusega loomast: srad nagu krabil, aga elab kuival maal. Ja vaadake tema mtmeid! Kes on see seltskond, keda ta oma karmi sjavarustusega hvardab?

See loomake vib rahus elada raamaturiiulis, vannitoas vi mujal, ilma et teda nha oleks. Aga siiski vib juhtuda, et hel htul tugitoolis raamatut sirvides mrkate selle lehtede vahelt vlja jalutamas pildil kujutatud elukat.

Raamatuskorpion (Chelifer cancroides) on ks rohkem kui kahest tuhandest maakeral elavast ebaskorpionilise liigist. Ta on elama asunud inimese elamusse, kus eelistab niiskeid ruume. Eestis on viimastel andmetel kindlalt teada veel kolm liiki ebaskorpionilisi, ent need elamusse ei tule. Arvatavasti on ebaskorpionilisi Eestis rohkemgi, kuid keegi ei ole neid seni uurinud.

Nad on mblike, koibikuliste, lestaliste ja skorpioniliste sugulased. Erinevalt putukatest on neil kaheksa jalga. Kik nad on vikesed 14 (8) mm pikkused lapiku kehaga loomad, kes erinevad pris skorpionist oma laiade lamedate kehallide poolest. Neil puudub peenike lliline tagakeha osa koos mrgiastlaga. Mrginrmed on ebaskorpionil siiski olemas ja nende juhad avanevad srakujuliste lugkobijate tipullil. Nende jtketega haaratakse saak vikesed putukad, mblikud vi isegi mullas elavad ussid ning vajaduse korral surmatakse mrgiga. Ohver imetakse thjaks lugtundlatega tema kehasse tehtud avause kaudu. Pikkade tundekarvakestega kaetud srakujulised lugkobijad on htlasi ka orienteerumis- ja kaitseelundid. Kui pgenemine tundub ebaskorpionile vimatu, siis viimases hdas tmbab ta lugkobijad vastu keha ja teeskleb surnut.

Enamik ebaskorpione elab metsakdus, puukoore all olevates kikudes, aga ka sipelga- ja linnupesades ning loomaurgudes, mned liigid isegi mereheidises. Nii nagu paljude loomarhmade puhul, on suurim liigirikkus troopilistel ja subtroopilistel aladel. Mne liigi isendid vivad elada sna tihedalt koos. Nnda on leitud kmne ruutsentimeeri suuruselt metsakdu alalt 44 isendit liigist Microbisium parvulum.


Sigimine tantsuga. Samamoodi kui paljud vikesed kduloomad edastab ebaskorpioniliste isasloom emasloomale seemnerakud otsese kopulatsioonita. Spermatofooripakike antakse edasi keerulise rituaalse liikumise saatel. Selleks valib isasloom paaritumisala lbimduga ks kuni kaks sentimeetrit. Ala keskme mrgistab ta feromooniga. Ajal, mil sinna siseneb emane, esitab isane tantsu, tehes jrske kehaliigutusi ja demonstreerides oma suuri lugkobijaid. Seejrel asetab ta maapinnale spermatofoori ning edasi tantsides juhib emase sellest le. Kui spermatofoori tipp on kohakuti emase seemnehoidla avaga, imetakse seemnevedelik seemnehoidlasse. See vib kesta kmnest minutist kuni tunnini.

Emane raamatuskorpion muneb khu alakljel olevasse haudetaskusse 2040 muna. Jrglaste soetamise ajaks valmistab ta endale siidiniidist ovaalse pesa. Vltimaks liigniiskust ja hallituse teket riputab ta end pesas veel siidiniidi klge. Munast koorunud esimese kasvujrgu vastsed erinevad vlimuselt tiskasvanud loomadest. Prast kestumist muutuvad nad protonmfideks, kes sarnanevad juba valmikutega ja alustavad iseseisvat elu.

Muna munemisest kuni jrglaste lahkumiseni emaslooma kehalt kulub umbes kolm ndalat. Noored raamatuskorpionid kestuvad arengu jooksul kolm korda: vastavad vastsestaadiumid on proto-, deuto- ja tritonmf. Areng kestab 1224 kuud, olenevalt temperatuurist. Tiskasvanuna raamatuskorpion enam ei kestu, ta vib elada kolm kuni neli aastat, selle aja jooksul korduvalt sigides. Vanemas eas muutub liikumine raskemaks: ta ei saa liikuda siledal pinnal ning mberkukkumise korral ei suuda end keerata seljalt igesse asendisse.

Ebaskorpionid on osavad rndurid. Need vikesed lennuvimetud rvloomad on leidnud vga thusa mooduse, kuidas lbida vaevata pikemaid vahemaid ja juda uutesse elupaikadesse. Selleks kasutavad nad teiste loomade abi: ebaskorpion klammerdub lugkobijatega teise looma, tavaliselt putuka (krbse, mardika, herilase) jala klge ning laseb end kanda. Linnusulgedele kinnitudes vivad nad juda linnupesadesse.

Raamatuskorpion on kasulik rvloomake, kes kaitseb teie raamatuid mitmesuguste nrijate, eesktt kdutide eest. Sellise vikese tegelasega kohtudes jlgige tema tegutsemist ning laske tal seejrel rahulikult oma teed minna.

Vaata ka: http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/ebaskorpion/ebas.htm


Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli zooloogia ja hdrobioloogia instituudis, kus petab selgrootute zooloogiat.



Hando Laanet ja Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012