Eesti Looduse fotov�istlus
2005/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/6
Linnaloodus kaitse all

Tallinnale meldes kangastuvad eelkige rahvarohkus ning tihedalt paiknevad hooned. Sellest hoolimata peetakse meie pealinna sna roheliseks, seda tnu paljudele parkidele. Vga mitmekesine maastik on tinginud vajaduse luua linna piires kaks maastikukaitseala hoidmaks vimalikult rikkumatuna Pirita je orgu ja MustameNmme liivikute ala. Tallinna haldusalasse kuulub ka Aegna saar.

Tallinna pinnamoe mravad Soome lahe ngu ja Phja-Eesti lavamaa, mis on kujunenud juba enne jaega sadu miljoneid aastaid kestnud kulutuse mjul. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri thistab Phja-Eesti paekallas ehk klint, mida liigestavad vanad ja ndisaegsed jeorud. Rannajoont liigestavad poolsaared, millest Paljassaare kohal olid veel mni sajand tagasi iseseisvad saared.

Pirita jeoru maastikukaitseala (kaardil nr. 1; 553 ha). Pirita piirkond koos Kose ja Merivljaga tunnistati suvitus- ja ravikohaks juba 1925. aastal. 1957. aastal loodi siin maastikuline keeluala, mis hlmas Pirita je alamjooksu orgu. 1996. aastal kinnitati Pirita jgi Paunklast kuni suudmeni oluliseks lhilaste asustusalaks, mrates ka majandustegevuse piirangud kaldatsoonis. Praegused piirid ja kaitsekorra sai Pirita jeoru maastikukaitseala 1999. aastal.

Kaitseala eesmrk on hoida mberkujunduste eest Pirita jeorgu koos terrasside, paljandite ja taimekooslustega ning tutvustada seda kike huvilistele. See on ka mnus puhkeala. Kaitseala piiresse jvad Tallinna botaanikaaed ja Iru linnamgi, viimane on htlasi muinsuskaitse all. Iru paljand on tnapeval ilmselt ks esinduslikumaid oobolusfosforiidi paljandeid Eestis. Kaitseala ilmestavad kohati luited, Pirita je rgoru terrassidel kasvavad 150200-aastased mnnikud, je kaldaile jvad liigirikkad lehtpuupuistud. Alal kasvab mitu kaitstavat taimeliiki, nagu roosa merikann, aas-karukell, balti srmkpp, roomav vilge, laialehine neiuvaip. Liigirikkuse eelduseks on siin kasvupaikade mitmekesisus (soostunud metsad, palumetsad, klindikooslused), millest vrtuslikumaks vib pidada humalaga lepikuid.


NmmeMustame maastikukaitseala (2; 200 ha) on sna uus, asutatud alles mdunud aastal. See hlmab Mustame nlva, Nmme liivikuid, allika-alasid ja suurepraseid puhkemetsi. Kaitseala on loodud selleks, et uurida ning tutvustada neid loodusvrtusi, luua puhkevimalusi ja hoida linnametsade bioloogilist mitmekesisust (vt. lhemalt Eesti Looduse mullusest augustinumbrist) [5].


Aegna saare kaitseala (3) on loodud 1991. aastal hoidmaks vikesaare loodust ja kultuuriprandit tugeva klastuskoormuse tingimustes. Eriti rnad on Lemmiku ninal, kaunil liivasel maasrel kasvavad kooslused. Lemmiku poolsaare kaela kiviklvis on juba 1939. aastal kaitse alla vetud Aegna saare suurim rndrahn Tulekivi ehk Sihi suurkivi (4; 12,5 x 8,4 x 3,6 m; = 35,1 m). Praeguseks on kaitse all kogu saar .


Pargid. Tallinna rohked haljasalad ja kaunid pargid ilmestavad ja tasakaalustavad kivist hoonestusala. Kadrioru park (5) on kaitse all juba 1935. aastast, Harjume ja Lindame ning Hirvepark (6) 1959. aastast, enamik 24 kaitstavast pargist ja haljasalast on aga selle vriliseks tunnistatud alles taasiseseisvumisaja alguses 1993. aastal, Kanuti aia park (7) mdunud aastal.


Viksemad kaitsealad ja ksikobjektid. Kaitsealuseid ksikobjekte on Tallinnas testi palju: 113. Peale selle seitse vikesepinnalist kaitseala. Osalt on selline huvivrsuste rikkus seotud soodsa mererse asukohaga, teisalt nitab see ilmselt ka inimese vajadust vrtustada rgseid loodusmrke rndrahne, paljandeid, puid ha tihenevas linnamiljs. Muu hulgas kuulub kaitsealuste objektide nimistusse meteoriidijlg (8) Tondi raba lneservas Lasnamel: umbes 10 000 aasta vanuse turbalasundi all paikneb viiemeetrine paelhede vrk, mis sarnaneb plaatja keha tpilise lagunemisvormiga tugeval punktlgil.

Rndrahnud ja kiviklvid. Rndrahne on Tallinnas kaitse all kokku 42, neist suurem osa alates 1992. aastast.

Esimesed loodusmlestised on Tallinnas kaitse all juba 1930. aastatest: Lunakivi (9; 3 x 2,7 x 1,7 m) ja Noortepargi kivi (10; 4,6 x 3,4 x 1,9 m) Kadriorus, Mustkivi (11; 4,6 x 4,3 x 2,5 m; = 13,6 m) Kakume poolsaarel [6]. Mustkivi on oma nime saanud oma asukoha tttu, sest sna heledast moondekivimist biotiitgneisist koosnev rahn paistab tumedana vaid heleda rannaastangu foonil. Rahn on krgelt kaldapealselt sna hiljuti alla kukkunud ja rsij meelevalda sattunud.

Rndrahnude poolest on eriti rikas Pirita piirkond. Kergesti leitav on niteks Aia peatuse rndrahn (12): pruunikaspunane majakujuline pegmatiitrahn krgusega 2,4 m ja mbermduga 13,3 m. Samas lhedal, Rndrahnu teel majade vahel paikneb Merivlja Suurkivi (13), mis mjub veelgi vimsamana: krgus 3,2 m ja mbermt 19,9 m. See on mara phja ja lameda laega roosakas pegmatiitrahn, mille lneserval on kitsas 12 dm krgune ris. Veelgi suurem rahn Merivlja Hiidrahn (14) asub aga Merivlja pansionaadi taga, otse jalutusraja res. Selle suurejoonelise kivimonoliidi lbimt kndib le kmne meetri ning mbermt le 26 meetri. Ta koosneb vlise ehitusega migmatiitgneissist, mida lbivad heledama soonkivimi ltsjad kehad.

Kuradisadul (15; 11,3 x 5,9 x 3,1 m; = 28,4 m) asub Pirita Kosel. Nime on see kivi saanud oma sadulakujulise harja tttu. Rohkete kinnislhedega rabakivigraniidist hiidrahn seisab klindiastangul Kambriumi liivakividel, mida paksult katavad kvaternaarsed liivad.

Palju thelepanuvrseid kive leidub Kakume poolsaarel. Vabahumuuseumi vrava lhedal, Luka tnava res paikneb piirkonna suurim graniitgneisist Lukakivi (16; krgus 3,2 ja mbermt 19,5 m). Vabahumuuseumist loode pool metsas vib nha Kevade kivi (17; krgus 3,1 ja mbermt 15,3 m), mis on oma nime saanud sellest, et kevaditi koguneb rahvas sageli selle juurde esimest sooja ja linnulaulu nautima.
Suuremad kaitsealused kiviklvid on Kopli pargis (18; kaitse all 1959. aastast), Kadriorus (19; 1992) ja Veskimetsas (20; 1992). Viimane, seitsmest suuremast, le kmnemeetrise mbermduga rahnust koosnev kiviklv asub loomaaia territooriumil. Viksemaid kiviklve vib leida kikjal le Tallinna. Niteks Mustame kiviklv (21) Mustame tee ja Tammsaare tee ristmiku lhedal, vabahumuuseumi kiviklv (22) vabahumuuseumi valduste kirdeserval, merersel krgendikul, kus tihedalt paiknevaid suuremaid ja viksemaid kive jagub umbes 700 meetri pikkusele alale.

Puud. Thelepanuvrseid puid, nii kohalikke kui ka vrliike, on Tallinnas kaitse all 56. ks kuulsamaid neist on Sda tnava hlmikpuu (23), kes on htlasi selle liigi kige jmedam ja krgem (rinnasmbermt 164 cm, krgus 13 m) Eestis. Kaitse alla on see puu vetud 1966. aastal, tema vanust on hinnatud le 100 aastale [7].

Eesti jmedaimaks hobukastaniks peetakse Narva mnt. ja Vilmsi tn. nurgal kasvavat harilikku hobukastanit (24), kelle mbermt on 480 cm. Oma suurusega paistab silma ka Wismari tn. euro-ameerika pappel (25) mbermduga 517 cm ja krgusega 29 m. Enamik thelepanuvrseid puid on kaitse all 1993. aastast. Mnedki plispuud on judmas oma elu lppfaasi, olles seetttu rnad keskkonnamjutuste ja tormide suhtes. Nii hvis mdunud aasta tormis ks Phjamaade vanemaid ja jmedamaid papleid Tallinna sdalinnas, Kaasani kiriku juures (26) [8].

Allikad. Nagu mujalgi Eestis, vljuvad ka Tallinnas klindiastangu alt allikad. ks suurem kaitsealune allikarhm asub Mustame nlva all (Rmu allikad, 27). Viksemaid leidub veel mitmel pool: nii Toompea nlval, Kakumel kui ka Maarjamel. Maarjame paekalda jalamil, 60 meetri pikkusel ligul asuvat langeallikate rhma kutsutakse Varsaallikateks (28): phjavee madalseisu ajal on neid seal kaks kuni neli, krgseisu ajal kmmekond. Varsaallikate suurim vooluhulk on le 120 l/s, vikseim 1 l/s.

Eraldi rhma kuuluvad sna veerikkad Lepasalu allikad (29) Spruse pst. res Lepasalu pargis. Veerikkal ajal vib siinses sanglepikus nha ligi paarikmmet allikat, mille vesi moodustab kuus ojakest koguvooluhulgaga 110 l/s. See nelja hektari suurune allikaline ala on kujunenud partide talvituspaigaks.

Kaitsealuste hulka kuuluvad veel Aiataguse allikad (30) ja Kasetuka allikad (31) Mnnikul, Pskla raba idaosas.

Paljandid avanevad mitmes kohas klindi ja selle ees saarena asuva Toompea nlvadel.

Umbes 4,5 kilomeetri pikkuselt on kaitse all Maarjame paekallas (32) Lauluvljaku lemistest vravatest Kose teeni: see on hsti vlja kujunenud krge astang, milles kohati on hsti nhtavad Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite paljandid. Astangu lemine paene osa on jrsakuline, alumine maetud rusukaldesse. Astangu suhteline krgus on kuni 30 m, absoluutne krgus 47 m. Paekalda ette jb 200400 meetri laiune tasandik, mis mere res lpeb uue, Kambriumi kivimitesse kujunenud astanguga. Maarjame paekallas on pidev, selle serv vhe liigestatud. Purde tnava lhedal asub 4,5 meetri krgune kaskaad, millesse vett jagub kll ainult kevaditi. Vesi langeb liivakiviastangult. Jalamilt immitsevad allikad on muutnud paekalda esise kohati mrjaks. Paekalda alumine osa on murrutatud Antslusjrve transgressiooni ajal, kusjuures murrutusmaterjal on kandunud itta, Iru suunas. Maarjame paljanditel kasvab haruldane mgi-kadakkaer. Praegustes piirides on Maarjame paekallas kaitse all 1992. aastast.

Hundikuristiku paljand ja juga (33) teisel pool Lauluvljakut on samuti kaitse alla vetud 1992. aastal. Hundikuristiku oja on likunud alusphja kivimitesse umbes viie meetri ulatuses, moodustades paljandi. Selles on vimalik uurida Trisalu, Kallavere ja lgase kihistu kivimeid ja nende stratigraafiliste ksuste kontakte. Paljandi kohal asub Hundikuristiku juga.

ksikobjektidena on 1992. aastal kaitse alla vetud veel hulk paljandeid. Kakume paljand (34) paikneb vabahumuuseumi keskosas Kopli lahe kaldal. Kopli savikarjri paljand (35) on ainuke koht Tallinnas ja selle lhimas mbruses, kus saab nha Lkati ja Lontova kihistu piiri.

Lasname paljand (36) asub Laagna tee svendi idaseinas vanast paemurrust all-linna pool. Siin neb le 300 meetri pikkust alusphja paljandit 11 meetri ulatuses, alates Kunda lademest kuni Uhaku lademeni. See on htlasi Lasname lademe stratotp. Lasname vana paemurru paljandis (37) Sikupilli linnajaos neb Uhaku lademesse kuuluvaid Vo kihistu lemisi ja Krgekalda kihistu alumisi kihte. Mekalda paljandis (38) (Mekalda ja Laagna tee ristumiskohal) on nhtav ulatuslik Ordoviitsiumi kihtide paljand: alates alt, astangu laugemast, lnepoolsest osast paljanduvad esiteks Ordoviitsiumi Trisalu kihistu pruunid argilliidid, siis Leetse kihistu rohelised glaukonitiidid ja mitmesuguse koostisega hallid Latorpi, Volhovi, Kunda, Aseri, Lasname ja Uhaku lademe Toila, Pakri, Loobu, Aseri ja Vo kihistu lubjakivid. Edasi ida poole on osa paekaldast betoneeritud kuni tee likumiseni Kunda lademe alumiste kihtidega. Mekalda-Liivoja paljand (39, endise loomaaia kohal) on maetud pinnasesse LaagnaGonsiori ristmiku ehitamisel.

1980. aastatel rajati Kadrioru pargi idapiirile svend kiirtrammi tee tarvis. Seejuures avati laialt Vana-Paleosoikumi alusphjakivimid Alam-Kambriumi Tiskre kihistust kuni Kesk-Ordoviitsiumi Lasname lademeni.

Tallinna vanalinnas vib nha lausa kolme kaitsealust paljandit: Nunne tnava paljand, Patkuli trepi paljand ja Toompea paljand (40).


Ja kige viimane uudis: tehti ettepanek luua kaitseala Paljassaarele (41; vt. ka lk. ..) ja llitada see linnualana Natura vrgustikku. Kuni kaitseala moodustamiseni kehtivad Paljassaarel ajutised majandustegevuse piirangud.



1. Eesti rglooduse raamat III osa: Tallinn 1991. Ksikiri geoloogia instituudis.


2. Kink, Hella (koost.) 1997. Loodusmlestised. Natural Heritage of Estonia 2. Tallinn. Nmme, Mustame. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn.


3. Kink, Hella (koost.) 1998. Loodusmlestised. Natural Heritage of Estonia 3. Tallinn. Phja-Tallinn, Haabersti. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn.


4. Kink, Hella (koost.) 1999. Loodusmlestised. Natural Heritage of Estonia 4. Tallinn. Lasname, Pirita. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn.


5. Kiristaja, Piret 2004. NmmeMustame maastikukaitseala. Eesti Loodus 55 (8): 3031.


6. Looduskaitseregister 19361941. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.


7. Relve, Hendrik 2003. Eesti plispuud. Koolibri, Tallinn.


8. Sander, Heldur 2005. Jumalaema Sndimise (Kaasani) kiriku pappel Tallinnas in memoriam. Eesti Loodus 56 (2): 2224.


Piret Kiristaja (1967) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist



PIRET KIRISTAJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012