Eesti Looduse fotov�istlus
2005/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2005/6
Mis saab, kui metsarahvas asub ehitama kivilinna?

Andres Tarand (1940) on sndinud Tallinnas. 1963. aastal lpetas ta Tartu likooli klimatoloogina ja ttas aastail 19651968 ning 19701990 Eesti teaduste akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjonaja uurimisjaamas. Laulva revolutsiooni aastatel astus aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, phiseaduse assamblee, Eesti komitee ja EV lemnukogu ts. Aastast 1992 Riigikogu liige ja aastast 2004 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli ta EV keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (varasem rahvaerakond Mdukad), oli selle pikaajaline esimees. Ta on avaldanud uurimusi eesti kliima ajaloost ja Tallinna linnakoloogiast, kirjutanud hulgaliselt publitsistikat, mis on hlmanud ka keskkonnaksimusi, ja mitu raamatut, mille seast kige vrskem on artiklite kogumik Mitte ainult hlmikpuu (2004).

Kas linn ja loodus on sinu jaoks vastandlik snapaar?


Vastandamine on nende snade puhul tepoolest kige tavalisem ksitlusviis. Niteks kevade saabudes tahame ju kik kiiresti linnast ra maale, loodusesse. Samas leiame ju ka linnast loodust, kuigi see pole enam nii-telda pris, vaid inimese ktega kujundatud kultuurmaastik oma parkide ja puiestikega.

igupoolest pakub ka linnaloodus loodusesbrale ja -uurijale tegevust. Mul oli kunagi ks soomlasest hea tuttav ja kolleeg, innustunud sipelgauurija, kes leidis ka Viru tnava algusest lapikese maad, kus neljakpakil luubiga kohalikku sipelgafaunat vaadelda.

Tsi, enamasti ei melda linnahaljastusega tegeledes, et igupoolest luuakse nndaviisi ka uusi kooslusi, mis hlmavad teatavate liikide kombinatsioone ja hakkavad elama oma elu.

Nii et Eesti Looduse plaan anda vlja ajakirja erinumber Tallinna linna loodusest ei kla sinu krvadele kuidagi eriskummaliselt?


Ei, minu jaoks pole siin kll midagi veidrat. Ja tegelikult on ju meie teadlased Tallinna linna loodust juba hulk aega uurinud ja kindlasti vib telda, et meie pealinna loodus on paremini uuritud kui paljude teiste Euroopa linnade oma. Tegelikult on linnalooduse uurimine kskik millise linna jaoks eluliselt thtis. Just loodusteadlaste kaudu saab linnavalitsus signaale, millised linnaloodust mjutavad protsessid on ohtlikud linnarahva elukeskkonna jaoks ja mida tuleks juba aegsasti ette vtta, et linnaloodus ei degradeeruks.


Tsivilisatsiooni arengut jlgides neme, kuidas oht elusloodusele ja selle mitmekesisusele pidevalt kasvab. Kuidas sulle tundub, kas praegu on suuremas ohus n.-. pris loodus, see osa loodusest, mida inimasustus vaid vhesel mral mjutab, vi loodus, mis on tsivilisatsiooni otseses piiramisrngas linnaloodus?


Linnaloodus kipub tihti olema kll midagi nnda kunstlikku, et klassikalise looduskaitselise lhenemisega seda iseloomustada ei saa. Pargitaimed valitakse enamasti nndamoodi, et nad kik oleksid inimmju suhtes vimalikult vastupidavad, niteks kannataksid trampimist; looduslik mets on aga juba palju hapram kooslus. Samas vime aga leida ka suurlinnasid, kus looduse positsioonid on jrjekindlalt paranenud.

Linnalooduse ja metsiku looduse silitamise ning hoidmise asju klaarides tuleks minu meelest lhtuda eelkige sellest, et elusloodus ei kaotaks oma positsioone, olgu siis kne all maa vi linn. Meie praegustest hoiakutest sltub, kas elame homme lbinisti kivistes linnades, nagu Hongkong, vi saame peatnavatelt veidi krvale astudes jalutada varjulistel metsaradadel ja kuulata linnulaulu, nagu see on vimalik ndses Berliinis. Berliin ongi minu jaoks ks suureprane nide, kuidas on vimalik loodust ja suurlinna htseks organismiks kujundada. Olen seal kesklinna lhistel hotellis peatudes oma toa aknast ninud rebast ja jnest. Niisuguste tulemusteni judmine eeldab aga kige muu krval ka hiskonna sgavat sisemist kultuuri.

Tsi, mitmetel vga tiheda asustusega maadel polegi enam palju valikuid. Kik metsad on muutumas vi muutunud parkideks, mida hooldavad pargivahid ja kus liiguvad pooltaltsad loomad. Jumal tnatud, et Eesti jaoks ei terenda veel selline tulevik silmapiiril.


Kas sa oled linnainimene?


Armastan rhutada, et olen kolmandat plve linnapoiss. Vanaisad tulid kunagi le saja aasta tagasi Tallinna, et vabrikutlisena paremale elujrjele saada. Tegelikult on mu sda rohkem maal, Vihterpalu metsade keskel, kus on mu suvemaja. Tallinn on mind aga tugevalt mjutanud ja ta saatus on mulle hirmus thtis. Sda on ikka valutanud siinsete arengute prast nii Vene kui Eesti ajal. Ikkagi snnilinn!


Sa oled pikki aastaid ttanud selle heaks, et Tallinna elukeskkond oleks parem. Kas oled judnud teha, mida tahtsid?


Ma olen ise olnud enamasti ikka organiseerija rollis. Meil oli omal ajal Tallinna botaanikaaias kllaltki palju rahvast ametis ja ega, nagu nukogude ajal ikka, inimesed learu rakkes ei olnud. Me hakkasime siis omapi vaatama, mida viks jrjekordades seismisest le jnud vaba ajaga ette vtta ja asusime Tallinna loodust kirjeldama.

Leidsime niteks, et linna puumajapiirkondades kasvab isegi ootamatult arvukalt eri puuliike ja nende seas ka haruldasi. Botaanikaaia vga tublid dendroloogid asusid phjalikult ja asjatundlikult koostama levaadet kogu linna dendrofloorast. Loodud andmepank on minu meelest vga hinnaline allikmaterjal, mida kinnisvaraga sahkerdavad linnavalitsused lootust pidi ka peagi taipavad. Kavatsesime puude krval ka muud elusloodust inventeerida, kuid judsime astuda vaid paar sammukest lindude uurimisel.

Alanud laulev revolutsioon nihutas thelepanu fookuse hoopis muudele ksimustele kui linnahaljastus ja pealinna sulelised. Mdunud aegadele tagasi mteldes oleks ma aga siiski lootnud, et nende ksimuste juurde oleks varem tagasi prdutud. Minu meelest ei vri Tallinn kll seda, et linna peaaednik neb Kaarli puiestee asemel parkimisplatsi.


Teadlasena oled sa eelkige ilmastikuuurija, aga ehk oled kliimamuutuste aegridasid vaadeldes ka Tallinna kujunemise le mtisklenud. Kas see areng on lhtunud ikka ainult majanduslikest huvidest vi on ka loodus seda kuidagi suunanud?


Tallinnal ja mbruse looduskeskkonnal on vedanud, et linn pole igupoolest kunagi olnud Lnemere piirkonna juhtiv majandushoob ja kaubanduskeskus. Kapitalismi snniaegadel ji Tallinn kaugele Riiast maha. Ehitustegevus oli seetttu tagasihoidlik, nagu linna laieneminegi. 1930. aastatel oli isegi korruselisus mratud, ei olnud soovitatav ehitada krgemaid kui viiekorruselisi maju. Tallinn oli siis roheline, hubane ja rahulik. 1930. aastail juti pris kaugele ka parkide ja haljasalade rajamisega. Lhtuti Prantsusmaalt 1865. aastal Napoleon III ajal alguse saanud teadliku haljastamise ideoloogiast. Tnu uudsele haljastusele sai Pariis juurde avarust ja rohelust, linnakeskkond muutus hoopis teistsuguseks.

Juhtus siin meie mail prast sda mis juhtus, aga vhemalt parke otseselt ei rnnatud, ja kes veel mletab: murul kimise eest oli trahv kakskmmend viis rubla! Kik suuremad pahandused nnestus siis ra hoida. Seda ma kll ei karda, et praeguse noorkapitalismi ajastul keegi otseselt parke hakkaks krpima, kll aga on Tallinnas juba mnda aega silmatorkava hoolimatusega puid raiutud.

Meil on ikka idealiseeritud arusaama, et eestlase elu peab metsaservas puude keskel kulgema. Soov puude naabruses elada on meil veres vi vhemalt peaks olema. Tnapevases Tallinna kinnisvaraarenduses on neid metsarahva juuri aga kll vga raske mrgata. Nd, kui raha mrab aina rohkem, langevad puud kikvimalike hoonekruntide ees. Tobeduse tipp on niteks Tiskre panga all toimunu. Majakarbid on ksteise krval tiheli, puudele seal enam ruumi ei ole. Kik toimub ehitaja raha kriteeriumide jrgi. Kinnisvaraarendus algab enamasti metsa mahavtmisest kusagilt rohelisest linnaservast. Vahel ei soovita isegi parkmetsa endale naabriks. Tekib ksimus: miks siis ldse kolida relinna elama, kui seal valitseb kesklinnalik kledus.


Ega Tallinna roheliseks linnaks kll nimetada ei saa. Millal siia viimati mni park vi haljasala rajati?


Kunagi 1970. aastate algul avanes mul vimalus teha panoraamvtteid raekoja tornist just haljastuse uurimiseks ja need fotod olid testi rohelised. Huvitav oleks praegu korrata neid vtteid ja vrrelda, mis vahepeal on toimunud. Rohelus on ikkagi seotud eelkige vanade puumajadega ja kui osatakse hoida seda keskkonda, siis on vimalus, et silib rohkem ka rohelust. Kui puumajad maha tmmatakse, kllap siis asfalteeritakse ka uute hoonete mbrus parkimisplatsideks ja jrjekordne rohelusesaareke on taas kadunud.

Juba Vene ajal kpses plaan teha lauluvljakust Maarjame poole kulgeva paekalda mbrus pargiks. Seda seostati siis muidugi tolle sjaohvrite memoriaaliga, aga ei tohi unustada, et tegemist on tiesti unikaalse piirkonnaga. Kus veel leiduks parki, mille keskel krguks uhke klint! Praegu on see kll veidi risus ja vsastunud, kuid kerge vaevaga korrastatav. Ma ei arva, et me peaks selle pargi rajamise plaanist loobuma ainuksi selleprast, et okupatsiooniajal seostati toda paika meile vraste punakangelastega. Klindipargi viks niteks hendada lauluvljakuga ja pakkuda peolistele vimaluse veidi jalutada.

Praegu on kombeks ajada asju killustatult, mni linnaametnik peab planeerimist koguni sotsialistlikuks igandiks. Linna harmoonilisest arengust on aga raske rkida, kui meil puudub htne arusaam, millises linnas me elada tahame. Igatahes haljastuse ksimused muutuvad tiesti marginaalseks, kui linna arengut suunatakse krunthaaval.


Kunagi pidasid sa donkihhotlikku vitlust Sda tnava kvartali ja seal kasvava hlmikpuu silitamise eest. Sa kirjutasid, et hlmikpuu ei ole ksikobjekt, vaid suhtumise indikaator. Kuidas vaatad praegu neile aegadele tagasi?


Kui donkihhotlikkus thistab tiesti mttetut vitlust, siis ta siia ei sobi, sest hlmikpuu kasvab siiani. Aga hlmikpuu sndroomiks nimetatud nhtus valitseb seniajani oma prdthenduses. Ma ei tahaks selle vimaliku teatri le enam diskuteerida, aga mulle nib, et kaotanud ei ole me kll mitte midagi. Mulle ei meeldi sugugi see sandi mttekik, et Moskva oleks meile andnud vi eraldanud teatri. Usun, et suudame ise endale teatri ehitada ja rajada ta sinna, kuhu meile meeldib, kus on parem ja mistlikum paik. Leedulastel nnestus omal ajal Moskvast vlja pressida ooperiteater, millega on neil olnud suuri probleeme, sest hoone kandis mdunud aegade pitserit nagu Vaino katedraal, teda on raske majandada ja veelgi raskem tnapevaseks muuta.

Sda tnava kvartalis aga leidub siiani rohelust ja kasvab peale hlmikpuu veel mni teinegi pnev puu. Loodan vga, et see jbki nnda.


Kui suurt ohtu pealetungiv varakapitalism kokkuvttes Tallinna loodusele kujutab?


Kokkuvttes on paraku oodata liigilise mitmekesisuse jtkuvat kahanemist. Vheneb vimalike elupaikade arv hulga taime-, linnu- ja putukaliikide jaoks. Kmmekonna aasta eest olin ma vga suur optimist ja idealist, uskusin, et nd nnestub kik, mis mistusevastaselt tehtud, igetesse rbastesse suunata. Muutused arukuse suunas on aga olnud vga aeglased ja mitmedki olulised prded kulgenud suure kriginaga. Ehk aitavad roheluse rollile selgemalt thelepanu juhtida meie tnavatel keerutavad tolmutormid kivilinnadele nii tavalised ilmastikunhtused. Tolmu pdmisega tuleb aga kllaltki thusalt toime mosaiikselt paiknev linnataimestik.

Kunagi arvestasime haljastuse vajalikku osakaalu linnaosade kaupa, kusjuures arvestusksuseks oli biomassi hulk kas pindalahiku vi he linnaelaniku kohta. Siis aga juhtis Viktor Masing minu thelepanu sellele, et tegelikult on puude puhul vga oluline nitaja ka kasvukiirus, produktiivsus. Taimede kasvukiirusest oleneb nii hapniku- kui ka ssihappegaasibilanss.

Ma arvan, et biomassi hulka ja selle produktiivsust hinnates peaks saama suhteliselt hlpsasti vlja ttada ka sobivad haljastusmudelid kskik millise asula jaoks. Praegu on kll srane olukord, et meil jtkub hid spetsialiste, aga nende hl ei pse mjule. Oht linnaloodusele vheneb kindlasti siis, kui need varakapitalistlikud vatitopid nnestub otsustajate krvadest kuidagi eemaldada.


Oleme siis tdenud, et Tallinna looduskeskkonna tuleviku vti on ikkagi kiiresti vahetuvate poliitikute kes, kes kontrollivad ametnikkonda (aga Tallinnas vib-olla vastupidi). Mis vgi viks neid mjutada?


See pole mingi idealism, kui ma vidan, et eelkige kodanikualgatus. Kellele linn ikkagi kuulub? Tusev jud on kindlasti korterihistud. Kui nad saavad oma katused remonditud ja soojassteemid korda ning fassaadid remonditud, asuvad nad oma uesid korrastama. Jrgnev samm on aga juba maja lhimbrus, haljastus, elukeskkonna ldine parandamine. Oma linna tunne pole tallinlastel veel kuigi selgelt kujunenud, aga kllap ta on juba sndimas. Praegu tuleks meil jlgida eelkige seda, et ei tehtaks mnda parandamatut viga, ei ehitataks tis mnda paika, kus tegelikult peaks olema park vi haljasala.


Tallinna vanalinnas 18.05.2005



Geograaf Andres Tarandit ksitlenud Indrek Rohtmets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012