Eesti Looduse fotov�istlus
2005/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2005/6
Kas Linda kivi on muutunud?

Kui kaela hakkasin kandma, vttis isa mind vahel kaasa tavaprasele kaubaretkele Tallinna. Hobuse ja vedruvankriga lemiste jrvest mdudes nitas isa mulle Linda kivi ning jutustas lemiste Vanakesest. Tnapevani tervitan linnateel pilguga seda uhket rabakivirahnu, mis sajandeid on trooninud koos nn. vasallkiviga tugeval paekiviplatool jrvelaineis.

Vanake teatavasti ei salli Tallinna: kord hvardab uputuse, kord januga. Linda kivi pole vimalik uputada, kll aga kuivale jtta. Teadaolevalt on see juhtunud aastatel 1777, 1826, 1887, 1901, 1908, 1915, 1921, 1960, 1970 ja 1975 [1: 41]. Suurem osa mainitud aastaarvudest on raiutud Linda kivisse allapoole tavalist veetaset, kuni kahe meetri sgavusele. Jalgsi pses (kummikutega) kivi juurde ka 1971. aasta oktoobris, 1976. aasta novembris ja 1977. aasta mrtsis.

Linnauputuskatsed on kirjas aastaist 1718, 1761, 1836, 1867 (kaks korda). Viimane suurem lbimurre toimus 1878. aasta 28. mrtsi l [1: 42]. Mu vanaisa, kes Paunkla misa piimamehena oli just koormaga teel Tallinna, kirjeldas, kuidas vesi voolanud jena Torupilli krtsi eest mda. Viimati hvardas lemiste Vanake uputusega tnavu jaanuaris.

1975. aasta kuivaperioodil sain oma kega katsuda Linda kivi, mis tundus soe ja sbralik. Aastaid hiljem, kui sattusin Eesti ajaloomuuseumi kogudes olevale Paul Wasmuthi 1901. aastal tehtud akvarellile Linda kivist, oli mu jahmatus suur: kivi on sellel hoopis teist ngu kui nd! Kas see viks olla harrastuskunstniku ebatpsus? Ent tavaliselt pdleb harrastaja just fotoliku tpsuse poole, vastupidi elukutselisele kunstnikule. Sellel pildil nib rahn toetuvat oma vasallile. Paljud, kellele vrdluspilte nitasin, arvasid nagu minagi, et mingi jud on nihutanud vasallkivi pisut eemale ja pranud suure rahnu psivamasse asendisse. Akvarellil nha oleva pikiprao kohalt on vasall ndseks lhenenud.

Mis jud visid seda phjustada? Rahva seas kneldakse kunagisest vlgutabamusest, samuti erakordsetest joludest. Vaieldamatut tendusmaterjali nende oletuste kohta pole ma seni leidnud. Selge aga on, et aegade jooksul muutub ja mureneb ka graniitkivi. Praod Linda kivis annavad mrku, et muutusi on oodata edaspidigi.

Olen tnulik Eesti ajaloomuuseumi teadurile Sirje Annistile, kes juhatas mind Paul

Wasmuthi prandi juurde. Tnu ka AS-i Tallinna Vesi lahketele ttajatele Laine Pldojale ja Indrek Saksale, kes avardasid tublisti mu teadmisi lemiste jrvest ning vimaldasid teist korda, sedapuhku hplevast paadist, ktelda oma vana spra. htlasi avastasin viimases kaks puuriauku sellised, nagu vanasti puuriti pllukividesse nende lhkamiseks. Ega ometi ...!?



Jaan Remmel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012