Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 07-08/2002
Krbevlu ktkeis

Kuiv krbeline ala Phja-Ameerikas Kaljumestiku ja Sierra Nevada mestiku vahel hlmab ligi kmnendiku Ameerika hendriikide territooriumist. Punakatel liivavljadel vitlevad ellujmise eest nii tkliiliad, viigikaktused kui ka kmned teised veidrailmelised krbetaimed. Kord krbesse sattunud inimest tmbab siia ikka ja jlle tagasi.

Krb ei ole alati kuum. Phja-Ameerika krbed paiknevad kahe mgedemassiivi vahel: idas piirab neid Kaljumestik, lnes Sierra Nevada mestik. Laias laastus vime eristada kaht krbeliiki. Enamik phjapoolseid krbeid on nn. klmakrbed. Selle krbetbi nide on kuivas kausis asetsev Suur ngu, Ameerika hendriikide suurim krb, kus le poole aastasest sademete hulgast on seotud lume sulamisega ning lekaalus on madalad hutemperatuurid. Teine tp, kuumakrb, saab sademeid kas talvel vi suvel vi mlemal aastaajal ja niiskus prinebki peamiselt sademetest. Krbe piire on raske mratleda, sest need on hajusad. Ka taimede levikualad sulanduvad. Niteks saguaaro-karneegiakaktust vib leida ka naabertaimestikuvndis, kus selle areaal jrk-jrgult hbub. Teadlased pole siiani htsel seisukohal, milline taim vi loom ht vi teist krbet paremini iseloomustab.

Kuumakrbete vnd Suurest nost lunas jagatakse eriomaste taimede ja sademete iseloomu alusel omakorda kolmeks eri krbeks: Mojave krb Nevada lunaosas, poole Californiani vlja; Sonora krb Arizona ja California osariigi territooriumil ning Chihuahuani krb, mis hlmab vikese maa-ala New Mexico osariigist ja Texase rmise lneosa. Nii Sonora kui ka Chihuahuan paiknevad aga suuremas osas hoopis Mehhiko aladel. Kahe riigi territooriumil laiuv Chihuahuani krb on Phja-Ameerika suurim krb, mis hlmab le kolmandiku kogu Phja-Ameerika krbealadest.

Nagu mujalgi, oleneb ka krbete hutemperatuur laiuskraadist ja krgusest. Suur ngu kui phjapoolseim ja merepinnast kige krgemal asetsev (keskmiselt 120 meetrit le merepinna), on kige jahedam Ameerika krb. Sonoras on hk soojem, sest ala asub luna pool ja veidi madalamal. Mojave krbe krgus le merepinna on vikseim ning sealne hutemperatuur on krgeim. Eriti kuuma kohana on tuntud Surmaorg Californias. Neis ebasbralikes paigus on pikese radiatsioonitase rmiselt krge. Vhese aurustumise tttu leidub vhe pilvi, mis kaitseksid maad pikesekiirte eest. Pilvede puudus phjustab ka termaalse energia kadu krbepinnalt: soojus lheb tagasi ilmaruumi, eriti intensiivselt siti. Temperatuuri kikumine peva jooksul on ebatavaliselt suur. Kigis neljas krbes vib hutemperatuur langeda alla nulli. Niteks Phoenixis on klmakraade keskmiselt viiekmnel peval aastas. Udu ja kaste on selles kuivuses aga tundmatud nhtused.

Kogu see klma- ja kuumakrbete ala asub piirkonnas, mida nimetatakse Ngude ja Ahelike provintsiks, ulatudes Ameerika hendriikide loodeosariikide Idaho ja Oregoni lunaosast Mehhiko lunaosani vlja. See Ameerika hendriikide territooriumist kaheksa protsenti hlmav piirkond on kaetud laialdaste ngudega ning pikitud hulga viksemate meahelikega. hust on see kergesti eristatav ulatuslike paljaste ja tasaste alade tttu. Sellegi poolest varieeruvad krgused suuresti, asub ju Surmaorg enam kui 87 meetrit allpool meretaset ning mgede tipud on merepinnast kuni 1500 meetri krgusel. mbritsevate mgede krgus ulatub maksimaalselt 4900 meetrini le merepinna. Ehkki ala on vga kuiv, vib ngudes nha rohkesti siniseid jrvesilmi. Leidub peaaegu kogu aasta veega tidetud jrvi ning kriike ehk ajutisi je- ja jrvesnge, mis enamiku ajast on kuivad. Ajutiste veekogude kuivades jb pinnale valge soolakirme.

Kik, mis kuiv, pole krb. Peamine tegur krbete mratlemisel on kuivus. Varem usuti, et see on ainus kriteerium, ning kiki alasid, kus sademete hulk on alla 250 millimeetri aastas, peeti krbeteks. Kuid selle mratluse jrgi leidub krbeid, mis on lokkavalt rohelised ning mida ei saa vlisilmelt kuidagi krbeks pidada. Nnda hakati arvestama ka teist olulist tegurit aurumise hulka. Krbeks peetakse kiki alasid, kus aurumine letab sademete hulga.

Phja-Ameerika krbealad paiknevad piirkonnas, mis on tuntud arvukate tormide poolest. Tormid, mis saavad alguse Vaiksest ookeanist, tuhisevad talviti le krbete ida poole ning kuna med nende hoogu ei takista, koguvad nad vaid judu juurde. Vihmapilvi kandvad tuuled liiguvad risti le Sierra Nevada ja Sierra Madre ahelike. Esimesed talvised tormid mllavad lnepoolsetel krbealadel. Kevadel liigub tormide sdamik phja poole ning Vaikselt ookeanilt puhuvad tuuled nrgenevad. Mojave ja Suur ngu saavad talviseid sademeid: Mojave kui lunapoolsem vihmana, Suur ngu aga lumena. Chihuahuani krb paikneb liiga kaugel idas, et talv seda oluliselt mjutaks. See krb saab sademeid suvel. Sonora paikneb kahesuguste tormide keskel ning saab tunda nii talve- kui ka suvetorme. Sademete hulk pole kuigi suur, jdes enamasti alla kolme sentimeetri aastas. Mnedes paikades, nagu Surmaorg ja California krb, tuleb ette koguni aastapikkusi sajuta perioode. Krbevalu on keeruline taluda ka seetttu, et muudab sademete hulka ei osata ennustada.


Krbete rgne kutse. Krbete vlule suudavad vastu panna vaid vhesed. Esimese krbepisiku sain tudengina kevaditi Kesk-Aasia krbetes. Kakskmmend aastat hiljem rndasin peaaegu iga ndal Nevada osariigis, sealses punases Red Rocki krbes, tehes pikeid ka Arizona ja Mehhiko krbealadele. Mingi kummaline magnet on mind ha selle viljatuks kuulutatud paiga poole tmmanud. Siin on koos kige rohkem kauneid maastikke kogu Phja-Ameerikas. Taimede ja loomade mitmekesisus on suur ning nende kohastumused raskeks eluks huvitavad ja vahel koguni raskesti usutavad.

Nd aga mned katked pevikust. Ligi sada sissekannet on Mojave krbe kohta. Ka Suur ngu on enamjaolt lbi rnnatud. Sonora krbega tutvusin 1998. aasta kevadel, tehes sinna vljasidu perega. Chihuahuani krbet olen jlginud autoaknast.


26. aprill 1997. Mojave krb.

Red Rocki kanjon Mojave krbes asub pnevate punavalgevdiliste mgede vahel. Valisin sealt neljanda matkaraja. Suurem osa autosid klastajatega ji maha kahe esimese raja parkimisplatsidele. Minu matkarada kandis nimetust Keystone Thrust. Rada lbi halliokkaliste psaste ja mgikadakate viis ha krgemale.

Viibisin otsekui kummulikeeratud poti kujulises hiigelorus. mberringi krgusid eri vrvi med, vasakul valge White Rock Spring ja paremal kirju Calico, ees silmapiiril La Madre med. Taevas lisas vrve juurdegi. Tna oli see rmsalt sinine, vheste valgete udemetega. Allpool laiuv org oli hallikat karva, sekka varajast kevadrohelist. Mida krgemale kulges rada, seda laiem vaade avanes Red Rocki orule. Teersed sildid viitasid lheduses paiknevale eelajaloolisele indiaani kgile. Leidsin selle kaktustekeetmise koha les, samas oli ka petroglfe. Rada ise oli mdukalt raske, vaid 4,8 kilomeetrit pikk. Raja lpuosa lbis sgava ja hirmujudinaid tekitava jeoru. Aegade ja vete voolus olid sinna veeretatud tohutud kivirusud, mis nd matkajale tee sulgesid. Kui see kriik ehk ajutiselt kuiv jesng kord ikesetormi vi lumevee tttu ellu rkab, pole kll psu. Raja res ksteise kukile rajathistuseks asetatud kivitornid mjusid psteinglitena. Jeorus jrskude kallaste vahel nudis tagasitee otsimine veidi aega. Olin siiski mned sammud valesti teinud ja seetttu tuli mrgistuste jlgimisel eriti thelepanelik olla. igel teel hiskasin kergendatult. Sgaval Las Vegase orus lookles halli lindina autotee koju


6. aprill 1998. Sonora krb.

Kirjutan Arizonast, mis asub kodusest Nevada osariigist kagu pool. Oleme kraadi vrra luna pool ja merepinnale lhemal. Las Vegase mbruse krgkrb on taimestikuliselt vaesem ja vhem roheline. Phoenixi linn on meie peatuspaigast 30 kilomeetri kaugusel. Hotelli nimi on Boulders, niisiis kivirahn. Ja tepoolest, mberringi oleks justkui hiiglane asetanud tohutud kivilahmakad, mis on iga hetk alla kukkumas. Inimene tundub nende taustal sipelgana.

Meie Mattiasega vtsime ette matka kevadises Sonora krbes, kaaslaseks filmikaamera. Mda golfiradasid lapsekruga sita on veidi ohtlik, ent kogemus tundub riski vrt olevat. Golfimuru pind on erkroheline ning psastel lehepungad alles lahti linud. Mind llatab, kui palju on siin mitmesuguseid kaktuselisi. Mni on suur nagu puusammas. Alles 50-aastasele isendile kasvab esimene haru. Enamik kaktusesambaid on seega saja-aastased. Sonora krbet iseloomustavadki krgekasvulised kaktused, Mojavet aga tkliiliad. Paljud madalakasvulised kaktused itsevad, agaavid on valgetes kobarates kui printsessid. Kevadvrske taimestiku kohal valvavad kivihiiglased kui heitevalmis Kalevipoja lingukivid. Varjud muutuvad vrratus krbepikses jrjest tumedamaks. Vike matkaja kruski vsib ning silmad vajuvad vaikselt kinni. Vurame lbi imekaunite heleroheliste vihmavarjude kupliga prosoopispuude allee. Neil puudel on naiselik iseloom, lehed on rnalt lngus ning tvi keerdus ja peen. Saguaaro-karneegiakaktus mjub aga mehelikuna. Palju on ka vanemaid auklikke ja astlalisi tvesid. Aukudes tegutsevad kaktusteelanikud. Linnul, kes selle krbe krgeima tipu endale eluasemeks valib, peab olema tugev ja pikk nokk.

Kige levinumad kaktuseperekonnad Sonora krbes on viigikaktused, kreosoodipsad ning tsertsiidiumid. Hiigelkaktusi on siin kahest perekonnast: jabukko kaktus ja tkliiliad. Jabukko kaktust iseloomustab see, et tvi algab nagu puu ja haruneb vaid hest kohast, meenutades seega alusele kinnitatud hiigeltorusid. Voldid tvel on lainetavad ja astlad sna viksed. Mida vanem taim, seda auklikum tvi. See vib mahutada kuni kuus tonni vett. Tkliiliad tunnevad end selles kuumuses samuti hsti. Meelde on jnud graatsilise punast vrvi varrega punane tkliilia ning banaanitaoline tkliilia, mille ied on valged ja rippuvad nagu Aafrika leivaviljal banaanil. Agaav on tkliiliast eristatav vaid selle poolest, et esimene haruneb maapinna lhedalt, teine aga kasvatab esmalt krge tve ja alles hiljem haruneb. Kige okkalisemad sukulendid Sonoras on viigikaktused, eriti sellesse perekonda kuuluvad iseranis astlalised ja llilised cholla kaktused. Naljakas karu kppa meenutav pkapikk on Opuntia bigelovii, mille ingliskeelne nimetus viks tlkes klada kui kaisukarukaktus. Peenikeste pliiatsijuppe meenutavate vartega taime Opuntia arbuscula kutsutakse pliiatskaktuseks. Viigikaktusi on Ameerikas le 250 liigi, seega liialt palju, et neid kiki meelde jtta. Indiaanlased valmistasid neist maitsvat toitu: materdasid varred enne pehmeks ja panid siis roheliste lehtede vahele.

Madalamad kaktuselised on eriti innukad itsejad. Thelepanu kidab Opuntia basilaris, inglise keelest tlgituna koprasaba-viigikaktus, mille suur punane kollase sdamega is sarnaneb maasikaga. Pirn-viigikaktused oma laiade labidasarnaste varrellidega meenutavad Eestis toataimena kasvatatavat mmakeelt. Kreosoodipsad, 12 000 aasta vanused raugad, on hed maailma vanimad taimorganismid. Nad eritavad trvalhna, mis peletab teised taimed sellisest naabrusest eemale, andes ainuvalitsejale iguse vimutseda. Kaugelepaistva rna kollase vraga tsertsiidiumid on kevade praeguses staadiumis silmatorkavaimad psad. Nende ingliskeelne nimetus palo verde thendab hispaania keeles rohelised kaikad. Taim neb tepoolest vlja kui maapinnast krgele harunev roheliste kaigaste pundar, millele on visatud kollane pitskardin. Tves sisalduv klorofll aitab kuumas kliimas hakkama saada. Toreda krgele tusva vitsakimbu moodustab ka Fonquieria splendens, ingliskeelse nimetusega ocotilla. Kevadel, kui sademeid on piisavalt, lheb vitsakimp ide kui vana armastav naine. Orani rebasesaba meenutav is iga haru tipus teeb sellest taimest telise Sonora kaunitari. Indiaanlased valmistasid sellest enamasti lehtedeta krbetaimest tarasid. Nagu viigikaktustelgi, on ka selle taime iga haru vimeline maha langedes uuesti kasvama hakkama. Arvukalt sirgub siin prosoopispuid, millest kauneim on tumeda tve ja helerohelise lehekrooniga mesi-prosoopispuu. Taime ingliskeelne nimetus prineb magusat mett meenutavast vaigust.

Tume teelint juhatab ha edasi jrgmiste krbevlude juurde. Kahju vaid, et mitte mgedesse. Tsiviliseeritud ameeriklane ei viitsiks vist kivide vahel turnida. Ka meil Mattiasega on tasase raja peal lihtsam rnnata. Pike krvetab vimsalt, kuid jahe kevadtuul ei lase sel meile liiga teha.



Meeli Loite-Sonn
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012