Eesti Looduse fotovõistlus
2005/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/6
Nõmmnelk

Eestis kasvaval valgeõielisel lõhnaval nõmmnelgil on kaks alamliiki, millest üks on haruldane. Ja just see haruldane alamliik kasvab ka Tallinnas, Järve ja Rahumäe liivikutel.

Eesti randadel, teeäärsetel vallidel ja hõredates männimetsades võib näha juunist augustini õitsevaid nõmmnelke. Tumerohelised igihaljad padjandid koosnevad paljudest võsudest, mis lähtuvad maapinnal roomavatest tugevatest vartest. Taim kinnitub maapinda tugeva peajuurega, mis vananedes laguneb, moodustades mitu uut tütartaime. Vegetatiivne paljunemine pole nõmmnelgi puhul siiski eriti oluline [6].

Suvel sirutuvad padjandist välja õitsvad võsud, mis kannavad valgeid või roosakaid õisi. Õisikud on kahel alamliigil eri suurusega. Kroonlehtede naastuosa on tugevalt lõhestunud, õiekrooni keskosas võib märgata rohekaid või tumepunaseid mustreid. Väljastpoolt katavad õit rohelised tupplehed, mis võivad mõnikord olla ka punakad. Õietupe alusel on välistupp, mis koosneb kahest paarist rohelistest ristvastakutest lehtedest.

Nõmmnelk on günodiöötsiline taim, mis tähendab, et emakas on kõikides õites, tolmukad aga vaid osas neist. Sealjuures emasõied avanevad mõlemasugulistest paar päeva hiljem. Nõmmnelk on risttolmleja, kuid mõlemasugulistes õites võib ette tulla ka isetolmlemist. Heledad lõhnavad õied meelitavad ligi öise eluviisiga tolmeldajaid, peamiselt liblikaid: surusid ja öölasi [1].

Eestis kasvavast kahest nõmmnelgi alamliigist on üks – ssp. borussicus – üsna tavaline, teine – ssp. arenarius – aga haruldasem. Just viimane on tähelepanu all kogu Euroopas ning sellest siin põhiliselt räägimegi.


Kuidas kaht alamliiki eristada? Haruldasema alamliigi taimed on madalad sinakas- või tumerohelised mättad, millest ulatuvad välja õitsvad varred, tipus üks kuni kaks valget või roosakat narmastunud kroonlehtedega õit. Tavalisemal alamliigil on õisikus õisi rohkem. Kahe alamliigi eristamisel on enim abi õitsva võsu lehtede ja õisiku mõõtmetest, kuigi enamik mõõdetavatest välistunnustest olenevad tugevasti kasvukoha valgusoludest [13]. Õite värvus alamliiki määrata ei aita.
ssp. arenarius ssp. borussicus
õisikus 1–2 õit õisikus enamasti üle 3 õie
õisik 2,5–6 cm pikkune õisik 7–17 cm pikkune
õitsva võsu suurim leht 1–2 cm pikkune õitsva võsu suurim leht 2–3,5 cm pikkune

Levik. Eestis leidub haruldasemat nõmmnelki Saaremaal, Põhja-Eestis (ka Tallinna piires), teada on ka üksikud leiukohad Lõuna-Eestis [10]. Lõuna- ja Kirde-Eesti leiukohtade puhul on viimaste uurimuste põhjal tekkinud kahtlus, et sealsed taimed on siiski kas alamliigist borussicus või kasvavad nõmmnelgi mõlemad alamliigid neis piirkondades kõrvuti [12]. Väljaspool Eestit on alamliik arenarius levinud Lääne-Lätis, Loode-Venemaal, Karjalas, Lõuna-Soomes ja Rootsis [2, 8]. Teistel andmetel [3, 11) piirdub selle alamliigi levila vaid Lõuna-Rootsiga: siin peitub ka põhjus, miks seda alamliiki nii haruldaseks on peetud. Segadused on aga tingitud sellest, et kaht alamliiki on raske eristada.


Kasvukoht. Nõmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja klibuvallidel, aga ka kuivades valgusküllastes männimetsades. Talle sobivad nii rannikualad – rannaliiv või klibu – kui ka inimtekkelised lahtise liivaga maalapid, näiteks teeservades. Nõmmnelk eelistab üldiselt valgusrikkaid kasvukohti happelisel ja liivasel pinnasel [3] – kuivi liivmuldi [7] –, kuid võib kasvada ka hoopis aluselisel paepinnasel [9]. Pakri saarte loopealsetel nõmmnelk kohati lausa valitseb, moodustades tihedaid padjandeid paljal klibul [5].

Kaitse. Eestis kuulub nõmmnelk kaitstavate taimeliikide III kategooriasse, kuid ei kuulu punase raamatu liikide hulka. Alamliik arenarius on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse [10].

Seni registreeritud leiukohtades asustab taim umbes paarisaja ruutmeetri suurusi alasid. Seisundi muutusi on raske hinnata, sest varasemad andmed on väga puudulikud.

Nõmmnelki ohustab peamiselt kasvukohtade kinnikasvamine sammalde, samblike ja kõrrelistega. Metsastumise ja võsastumise tõttu muutuvad ebasoodsaks ka valgusolud. Ranniku puhkepiirkondades võib nõmmnelk hävida ülemäärase tallamise tõttu.

Et leiukohti on ikkagi väga vähe, peaks see alamliik kuuluma meil punasesse raamatusse. Kindlasti tuleb luua tema parimatesse leiukohtadesse kaitsealad, et vältida haruldase nõmmnelgi kõige tugevamate populatsioonide hävingut.
1.

Демянова, Е. И. 1981. K изучению гинодиеции в роде Dianthus (Caryophyllaceae). – Ботанический журнал 66: 65–74.
2.

Gavrilova, G. 1999. Vascular flora of Latvia: Caryophyllaceae. University of Latvia, Riga.
3.

Hegi, Gustav 1959–1979. Illustrierte Flora von Mitteleuropa. Pteridophyta, Spermatophyta. Band III: Angiospermae. Dicotyledones 1. Teil 2. Verlag Paul Parey, Berlin–Hamburg.
4.

Jalas, Jaakko; Suominen, Juha (eds.) 1986. Atlas florae Europaeae. Distribution of vascular plants in Europe. 7: Caryophyllaceae (Silenoideae). The Committee for Mapping the Flora of Europe and Societas Biologica Fennica Vanamo, Helsinki.
5.

Kink, Hella 1998. Pakri saared – loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
6.

Klimeð, L. et al. 1997. Clonal plant architectures: a comparative analysis of form and function. – de Kroon, H.; van Groenendael, J. (eds.) The ecology and evolution of clonal plants. Backhuys Publishers, Leiden: 1–29.
7.

Kukk, Ülle 1972. Looduslikke dekoratiivtaimi. Valgus, Tallinn.
8.

Laasimer, Liivia et al. (eds.) 1993. Flora of the Baltic countries. Estonian Academy of Sciences, Tartu.
9.

Laine, Unto 1998. Dianthus arenarius ssp. borussicus. – Kotiranta, Heikki et al. (eds.) Red Data Book of East Fennoscandia. Ministry of the Environment, Finnish Environment Institute, Botanical Museum, Finnish Museum of Natural History, Helsinki: 78–79.
10.

Reier, Ülle 2004. Nõmmnelk. – Vilbaste, Kristel; Marvet, Ann (toim.) Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Kirjastus Ilo, Tallinn.
11.

Tutin, T.G. et al. 1993. Flora Europaea. 2. ed. Cambridge University Press, Cambridge.
12.

Tuttelberg, Eva-Liina 2003. Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) alamliigid Eestis ja nende erinevus idanevuses. Käsikiri TÜ botaanika ja ökoloogia instituudis.
13.

Tuttelberg, Eva-Liina 2004. Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) kahe Eestis esineva alamliigi määramistunnused. Käsikiri TÜ botaanika ja ökoloogia instituudis.



EVA-LIINA TUTTELBERG
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet