Eesti Looduse fotov�istlus
2005/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/6
Nmmnelk

Eestis kasvaval valgeielisel lhnaval nmmnelgil on kaks alamliiki, millest ks on haruldane. Ja just see haruldane alamliik kasvab ka Tallinnas, Jrve ja Rahume liivikutel.

Eesti randadel, teersetel vallidel ja hredates mnnimetsades vib nha juunist augustini itsevaid nmmnelke. Tumerohelised igihaljad padjandid koosnevad paljudest vsudest, mis lhtuvad maapinnal roomavatest tugevatest vartest. Taim kinnitub maapinda tugeva peajuurega, mis vananedes laguneb, moodustades mitu uut ttartaime. Vegetatiivne paljunemine pole nmmnelgi puhul siiski eriti oluline [6].

Suvel sirutuvad padjandist vlja itsvad vsud, mis kannavad valgeid vi roosakaid isi. isikud on kahel alamliigil eri suurusega. Kroonlehtede naastuosa on tugevalt lhestunud, iekrooni keskosas vib mrgata rohekaid vi tumepunaseid mustreid. Vljastpoolt katavad it rohelised tupplehed, mis vivad mnikord olla ka punakad. ietupe alusel on vlistupp, mis koosneb kahest paarist rohelistest ristvastakutest lehtedest.

Nmmnelk on gnoditsiline taim, mis thendab, et emakas on kikides ites, tolmukad aga vaid osas neist. Sealjuures emasied avanevad mlemasugulistest paar peva hiljem. Nmmnelk on risttolmleja, kuid mlemasugulistes ites vib ette tulla ka isetolmlemist. Heledad lhnavad ied meelitavad ligi ise eluviisiga tolmeldajaid, peamiselt liblikaid: surusid ja lasi [1].

Eestis kasvavast kahest nmmnelgi alamliigist on ks ssp. borussicus sna tavaline, teine ssp. arenarius aga haruldasem. Just viimane on thelepanu all kogu Euroopas ning sellest siin philiselt rgimegi.


Kuidas kaht alamliiki eristada? Haruldasema alamliigi taimed on madalad sinakas- vi tumerohelised mttad, millest ulatuvad vlja itsvad varred, tipus ks kuni kaks valget vi roosakat narmastunud kroonlehtedega it. Tavalisemal alamliigil on isikus isi rohkem. Kahe alamliigi eristamisel on enim abi itsva vsu lehtede ja isiku mtmetest, kuigi enamik mdetavatest vlistunnustest olenevad tugevasti kasvukoha valgusoludest [13]. ite vrvus alamliiki mrata ei aita.
ssp. arenarius ssp. borussicus
isikus 12 it isikus enamasti le 3 ie
isik 2,56 cm pikkune isik 717 cm pikkune
itsva vsu suurim leht 12 cm pikkune itsva vsu suurim leht 23,5 cm pikkune

Levik. Eestis leidub haruldasemat nmmnelki Saaremaal, Phja-Eestis (ka Tallinna piires), teada on ka ksikud leiukohad Luna-Eestis [10]. Luna- ja Kirde-Eesti leiukohtade puhul on viimaste uurimuste phjal tekkinud kahtlus, et sealsed taimed on siiski kas alamliigist borussicus vi kasvavad nmmnelgi mlemad alamliigid neis piirkondades krvuti [12]. Vljaspool Eestit on alamliik arenarius levinud Lne-Ltis, Loode-Venemaal, Karjalas, Luna-Soomes ja Rootsis [2, 8]. Teistel andmetel [3, 11) piirdub selle alamliigi levila vaid Luna-Rootsiga: siin peitub ka phjus, miks seda alamliiki nii haruldaseks on peetud. Segadused on aga tingitud sellest, et kaht alamliiki on raske eristada.


Kasvukoht. Nmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja klibuvallidel, aga ka kuivades valguskllastes mnnimetsades. Talle sobivad nii rannikualad rannaliiv vi klibu kui ka inimtekkelised lahtise liivaga maalapid, niteks teeservades. Nmmnelk eelistab ldiselt valgusrikkaid kasvukohti happelisel ja liivasel pinnasel [3] kuivi liivmuldi [7] , kuid vib kasvada ka hoopis aluselisel paepinnasel [9]. Pakri saarte loopealsetel nmmnelk kohati lausa valitseb, moodustades tihedaid padjandeid paljal klibul [5].

Kaitse. Eestis kuulub nmmnelk kaitstavate taimeliikide III kategooriasse, kuid ei kuulu punase raamatu liikide hulka. Alamliik arenarius on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse [10].

Seni registreeritud leiukohtades asustab taim umbes paarisaja ruutmeetri suurusi alasid. Seisundi muutusi on raske hinnata, sest varasemad andmed on vga puudulikud.

Nmmnelki ohustab peamiselt kasvukohtade kinnikasvamine sammalde, samblike ja krrelistega. Metsastumise ja vsastumise tttu muutuvad ebasoodsaks ka valgusolud. Ranniku puhkepiirkondades vib nmmnelk hvida lemrase tallamise tttu.

Et leiukohti on ikkagi vga vhe, peaks see alamliik kuuluma meil punasesse raamatusse. Kindlasti tuleb luua tema parimatesse leiukohtadesse kaitsealad, et vltida haruldase nmmnelgi kige tugevamate populatsioonide hvingut.
1.

Демянова, Е. И. 1981. K изучению гинодиеции в роде Dianthus (Caryophyllaceae). Ботанический журнал 66: 6574.
2.

Gavrilova, G. 1999. Vascular flora of Latvia: Caryophyllaceae. University of Latvia, Riga.
3.

Hegi, Gustav 19591979. Illustrierte Flora von Mitteleuropa. Pteridophyta, Spermatophyta. Band III: Angiospermae. Dicotyledones 1. Teil 2. Verlag Paul Parey, BerlinHamburg.
4.

Jalas, Jaakko; Suominen, Juha (eds.) 1986. Atlas florae Europaeae. Distribution of vascular plants in Europe. 7: Caryophyllaceae (Silenoideae). The Committee for Mapping the Flora of Europe and Societas Biologica Fennica Vanamo, Helsinki.
5.

Kink, Hella 1998. Pakri saared loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
6.

Klime, L. et al. 1997. Clonal plant architectures: a comparative analysis of form and function. de Kroon, H.; van Groenendael, J. (eds.) The ecology and evolution of clonal plants. Backhuys Publishers, Leiden: 129.
7.

Kukk, lle 1972. Looduslikke dekoratiivtaimi. Valgus, Tallinn.
8.

Laasimer, Liivia et al. (eds.) 1993. Flora of the Baltic countries. Estonian Academy of Sciences, Tartu.
9.

Laine, Unto 1998. Dianthus arenarius ssp. borussicus. Kotiranta, Heikki et al. (eds.) Red Data Book of East Fennoscandia. Ministry of the Environment, Finnish Environment Institute, Botanical Museum, Finnish Museum of Natural History, Helsinki: 7879.
10.

Reier, lle 2004. Nmmnelk. Vilbaste, Kristel; Marvet, Ann (toim.) Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Kirjastus Ilo, Tallinn.
11.

Tutin, T.G. et al. 1993. Flora Europaea. 2. ed. Cambridge University Press, Cambridge.
12.

Tuttelberg, Eva-Liina 2003. Nmmnelgi (Dianthus arenarius L.) alamliigid Eestis ja nende erinevus idanevuses. Ksikiri T botaanika ja koloogia instituudis.
13.

Tuttelberg, Eva-Liina 2004. Nmmnelgi (Dianthus arenarius L.) kahe Eestis esineva alamliigi mramistunnused. Ksikiri T botaanika ja koloogia instituudis.



EVA-LIINA TUTTELBERG
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012