Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2005/7
Haab samblike elupaigana

Eesti metsapuudel ja puidul kasvavate samblike liigirikkuse vrdlemisel on selgunud, et haavaga metsad on tunduvalt liigirikkamad neist, kus haaba pole. Seejuures kehtib ka haava puhul ldine seadusprasus: mida vanem mets, seda liigirikkam.

Eesti metsadest on leitud kokku 481 samblikuliiki, seega peaaegu pooled kogu meil kasvavatest samblikest. Haabade tvedelt, okstelt ja puidult on teada 148 liiki [6]. Ligikaudu niisama palju samblikke on leitud ka teistelt meie metsade tavalistelt puudelt (mnnilt, kuuselt, kaselt ja sanglepalt), kuid liigiti erineb haaba asustav samblikukooslus teiste puude omast tunduvalt [3, 6].

Puukoore omadused. Samblikuliikide seost eri puuliikidega on vga palju uuritud. ldlevinud arvamuse kohaselt oleneb puudel kasvavate samblike koosseis ennekike puukoore omadustest, mitte niivrd puuliigist [1]. Samblike kasvu mjutavatest puukoore omadustest on kige olulisemad selle happelisus (pH), mineraalainete sisaldus, koore tekstuur ja kvadus.

Vga happelisel kuni keskmiselt happelisel puukoorel (vesilahuse pH kuni 5,6) kasvavad peamiselt atsidoftsed samblikud; neutrofdid eelistavad enam-vhem neutraalset puukoort (pH 5,77) [14]. Haava koore pH on vahemikus 56, sellel kasvavad peamiselt neutrofdid ja ka need samblikud, kes ei ole tundlikud puukoore pH suhtes. Koore pH tttu sarnanebki haava samblikekooslus liikide poolest eelkige laialehiste puude omaga ja erineb mrgatavalt meil laialt levinud okaspuude, kaskede ning leppade omast: viimastel kasvavad peamiselt happelisele puukoorele iseloomulikud samblikud [3, 4].

Samas pole puukoore happelisus psiv tunnus, seda vivad muuta mitmed tegurid. Allohtoonne materjal, niteks tolm, meresool vi pllumajanduses tekkivad jtmed, phjustavad puukoore eutrofeerumist ehk toitainetega rikastumist, mis omakorda muudab puukoore aluselisemaks. husaaste, niteks vveldioksiid, muudab seevastu puukoore reaktsiooni happelisemaks [1]. Sedamda, kuidas pH muutub, ilmuvad muidu subneutraalse koorega puuliikidele atsidofdid (ehk happelist puukoort eelistavad samblikud) ja happelise koorega puudele neutrofdid (ehk peaaegu neutraalset puukoort eelistavad samblikud) vi nitrofiilid (lmmastikulembesed samblikud).

Teeservas, parkides ja pldude vahel vikestes metsatukkades kasvavatel haabadel leidub rohkesti nitrofiilseid samblikke, nagu harilik seinakorp (Xanthoria parietina) ja hrmasamblikud (Physconia spp.). Suureneva happelise husaaste tttu pakub aga haava koor oma hea puhverdusvime tttu kasvupinda samblikele, kes teistel puuliikidel enam kasvada ei suuda, sest koore pH on muutunud liiga happeliseks [2].


Tve eri osad. Haava tve eri osadel ja okstel leiavad mitmekesiseid elupaiku eri liiki samblikud. See tuleneb eelkige koore tbi erinevustest ja erisugustest valgus- ja niiskusoludest vras, tve keskosas ja jalamil. Noorematel puudel, vanemate puude laosas ja okstel on koor tavaliselt sile ja hem kui vanemate tvede allosas ja jalamil, kus moodustub rmeline korp [12]. Siledal koorel ja okstel kasvavad meelsasti kooriksamblikud, niteks piir-krnsamblik (Lecidella elaeochroma), kuld- (Caloplaca spp.), thn- (Arthonia spp.), liud- (Lecanora spp.) ja piprasambliku (Rinodina spp.) liigid. Eestis on leitud haava okstel kasvamas ligikaudu 40 samblikuliiki, sageli on paljud neist nitrofiilid [3].


Tve allosas moodustunud rmeline korp pakub eriomaseid elupaiku. Ka valgus- ja niiskusolud on tve alaosas teistsugused kui vras: valgust on vhem ja huniiskus suurem. Peale tavalisemate leht- ja psassamblike, nagu vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) ja harilik ripssamblik (Anaptychia ciliaris), kasvab sageli rikkalikult erisuguseid kooriksamblikke, niteks suur khmsamblik (Acrocordia gemmata), saare-mhnsamblik (Bacidia fraxinea), tpiline jahusamblik (Phlyctis agelaea) ja kibe-lumisamblik (Pertusaria amara). Vana puu rmelise korba pragudes vib leiduda jalgsamblikke, niteks kahvatut varjusamblikku (Chaenotheca brachypoda), kelle viljakehad meenutavad npnelu, on kaetud kollakasrohelise kirmega ja vaid kuni 1,4 mm krgused [8]. Sammaldunud jalamiosal kasvab aga sageli koorikja kasvuvormiga hele samblasamblik (Mycobilimbia carneoalbida) ja suuretalluseline lehtja kasvuvormiga jalami-kilpsamblik (Peltigera praetextata).


Tsanobakteritega samblikud haaval. Boreaalse ja hemiboreaalse metsavndi (viimasesse kuulub ka Eesti) vanades, le saja-aastastes metsades on suurte haabade tvedel eriline rhm samblikke nn. tsanobakteritega samblikud.

Enamik samblikke on moodustunud kahe smbiondi fotosnteesiva rohevetika (fotobiont) ja heterotroofse seene (mkobiont) kooselust. Tunduvalt viksemal osal samblikest on aga fotobiondiks rohevetika asemel hoopis tsanobakter. Leidub ka samblikke, kes sisaldavad oma talluse eri osades kahte fotobionti: nii rohevetikaid kui ka tsanobakterid. Tsanobakteritega samblikud ja rohevetikat fotobiondina sisaldavad samblikud erinevad talitluselt: niteks rohevetikaga samblikud saavad fotosnteesiks vajaliku vee huniiskuse arvelt, tsanobakteritega samblikud vajavad aga vedelat vett [7]. Seetttu on viimati nimetatud samblikud keskkonna muutuste suhtes ka palju tundlikumad.

Euroopas, Phja-Ameerikas ja Aasias on theldatud tsanobakteritega samblike kadumist vi ohtruse vhenemist, millel arvatakse olevat kaks peamist phjust. Esiteks, need liigid on vga tundlikud happelise husaaste, eriti vveldioksiidi suhtes. Teiseks: muutunud metsamajandus, sealhulgas vanade metsade ulatuslik raie, misjrel need asendatakse okaspuukultuuridega [9, 10, 11]. Ka Eestist on teada haaval kasvavaid tsanobakteritega samblikuliike, mida viimastel aastakmnetel ei ole enam leitud: niteks krobeline kopsusamblik (Lobaria scrobiculata) ja kaunis neersamblik (Nephroma bellum). Mned liigid on psima jnud vaid ksikutes kohtades: niteks kv-neersamblik (Nephroma resupinatum) ja vike ngisamblik (Parmeliella triptophylla) [13]. Enamik tsanobakteritega samblikest on looduskaitse all vi kuuluvad Eesti punasesse raamatusse. Vrreldes teiste tsanobaktereid sisaldavate samblikega, leiab Eestis haava tvedelt mrksa sagedamini haava tardsamblikku (Leptogium saturnium) ja harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria).

Eestis laialt levinud puuna on haab vimeline kasvama paljudes eri kasvukohatbi metsades [5]. Eesti metsapuudel ja puidul kasvavate samblike liigirikkuse vrdlemisel on selgunud, et haavaga metsad on tunduvalt liigirikkamad kui need, kus haaba pole [3]. Nagu kikides metsatpides, suureneb ka haavikute vi haava-segametsade liigirikkus vanemates metsades.

Peale vanuse on vga oluline metsakoosluse puutumatus (st. metsa areng inimese sekkumiseta). Looduslikus metsas kujunevad sobilikud tingimused kitsamalt kohastunud samblikele (niteks soodne mikrokliima tsanobakteritega liikidele), samas tekib ka rohkem uusi elupaiku, niteks korbata tkaid vi poolavatud nsusi head kasvupinda puidusamblikele. Metsakoosluse jrjepidevuse katkedes kaovad paljud elupaigad ja liigid. See on korvamatu kahju looduse mitmekesisusele. Niisiis on vanad haavad ja haavikud metsamaastikus vga olulised eluslooduse mitmekesisuse silitajad.


1.

Barkman, Jan J. 1958. Phytosociology and ecology of cryptogamic epiphytes. Assen, Netherlands.
2.

Goward, Trevor; Arsenault, Andre 2000. Cyanolichens and conifers: implications for global conservation. Forest, Snow and Landscape Research 75 (3): 303318.
3.

Jriado, Inga et al. 2003. Epiphytic and epixylic lichen species diversity in Estonian natural forests. Biodiv. and Conserv. 12: 15871607.
4.

Kuusinen, Mikko 1996. Epiphyte flora and diversity on basal trunks of six old-growth forest tree species in southern and middle boreal Finland. Lichenologist 28: 443463.
5.

Lhmus, Erich 2004. Eesti metsakasvukohatbid. Eesti Loodusfoto, Tartu.
6.

Lhmus, Piret 2003. Composition and substrata of forest lichens in Estonia: a meta-analysis. Folia Cryptog. Estonica 40: 1938.
7.

Nash, H. Thomas 1996. Lichen ecology. Cambridge University Press, Great Britain.
8.

Randlane, Tiina; Saag, Andres (koost.) 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu likooli Kirjastus, Tartu.
9.

Richardson, David H. S.; Cameron, Robert P. 2004. Cyanolichens: their response to pollution and possible management strategies for their conservation in northeastern North America. Northeastern Naturalist 11 (1): 122.
10.

Rose, Francis 1988. Phytogeographical and ecological aspects of Lobarion communities in Europe. Botanical J. of the Linnean Soc. 96: 6979.
11.

Rose, Francis 1992. Temperate forest management: its effects on bryophyte and lichen floras and habitats. Bates, J. W.; Farmer, A. M. (koost.). Bryophytes and Lichens in a Changing Enviroment. Clarendon press, Oxford: 211233.
12.

Tamm, lo 2000. Haab Eestis. Eesti Loodusfoto, Tartu.
13.

Trass, Hans; Randlane, Tiina (koost.) 1994. Eesti suursamblikud. Greif, Tartu.
14.

Wirth, Volkmar 1995. Flechtenflora. Ulmer, Stuttgart.



INGA JRIADO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012