Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroopa haruldused Eestis EL 2005/7
Viinametigu toodud ja kodunenud

Eesti suurima kojaga tigu on meile toodud tema algkodust Luna-Euroopas. Et ta on siin sna hsti kohanenud, siis pole ta meil enam looduskaitse all. Sellegipoolest ei tohiks viinametigu hulgi korjata: siinses karmivitu kliimas ei paljune ta nii kiiresti, et suudaks kriitilise piirini kahanenud asurkonna taastada.

Viinametigu (Helix pomatia) on ks Eesti tuntumaid maismaalimuseid, vga hsti teatakse teda suuremas osas Euroopas. Ingliskeelne nimetus edible snail (sdav tigu) seletab nii tema tuntust Euroopas kui ka seda, miks ja kuidas Kesk-, Luna- ja Kagu-Euroopast prit liik meieni on judnud. Keskajal kasvatati neid tigusid munkade paastuaja sgipoolisena ning toodi nnda Saksamaale, Poolasse, Rootsi, Baltimaadesse ja mujale phjapoolsematele aladele. Praegusajalgi levib viinametigu eelkige inimese kaasabil. Viinametigu kasvatati smiseks juba Vana-Roomas, sellest kneleb ka tema teine ingliskeelne nimetus Roman snail (Rooma tigu). Prantslased aga nimetavad teda suureks valgeks gros blanc.

>Tigude kulinaarse poole kohta vib phjalikumalt lugeda 2002. aasta Eesti Looduse juuli-augustinumbrist [2]. Meie mail pole aga tigude smise tava olnud ning eestikeelne nimetus viinametigu jutustab eelkige loomakese toitumiseelistustest soojema kliimaga aladel, kus viinamarjaistandused on ks tema meeliselupaiku.


Kige suurema kojaga tigu Eestis. Mujal Euroopas jagab ta esikohta Luna- ja Kagu Euroopas levinud krimmi viinameteoga (Helix lucorum) [3]. Nii nagu inimestegi hulgas on pikemaid ja lhemaid, on viinametigude seas suuremaid ja viksemaid. Tiskasvanud viinameteo 4,55 keermega koja krgus on 3050 mm ja laius 3250 mm. Niisiis ei saa nende tiskasvanuikka judmise le otsustada suuruse alusel, vaid ovaalse kojasuudme serva jrgi: kui see on pisut tagasi keerdunud ja tugev, moodustab huule ning vrvunud valkjaks vi valkjasroosaks, siis on teo lapseplv lbi saanud. Huul katab osaliselt kinni koja alakljel asuva vikese naba.

Tugevaseinalise koja vrvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojal vib olla kuni viis tuhmpruuni vi pruunikasvioletset vti, mis on sageli osaliselt kokku kasvanud. Eakatel viinametigudel on koja pealmine sarvkiht tihti elu jooksul maha kulunud ja selle all olev valkjas lubikiht selgesti nha [3]. Looma nsajas nahk on kollakas kuni tumehall, paar lhingelikke silmi asuvad lemise tundlapaari otstes.


Eelistab parasniisket ja hmarat keskkonda. Viinametigu elab meil parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmjuga piirkondi. Sb rohelisi taimeosi, vilju, seeni. Ta vajab oma suure ja tugeva koja, samuti talikaane ehitamiseks rohkesti kaltsiumi. Samamoodi kui enamik maismaatigusid liigub ta aktiivselt htu- ja tundidel, samuti vihmase ilmaga. Kuiva ja pikesepaistelise peva veedab taimede varjus vi kotta tmbunult puudel, ka ehitiste seintel. Pikad puaperioodid on eelkige ohtlikud noortele tigudele, kuid ka tiskasvanud elavad puaaja le kotta tmbunult, paremaid aegu oodates.


Aasta- ja eluring. Viinametigu veedab talve (oktoobrist aprillini) mullas. Tema aastaring algab aprillis vi mai alguses, mil ta rkab talveunest. Tigu lkkab kojasuudmelt talvise kaitsva lubikaane epifragma ja poeb mullast vlja. Kigepealt kustutab ta nlga esimeste kevadiste vrskete taimedega. Kosunud ja puhanud, hakkab ta huvi tundma teiste omataoliste vastu.

Tunde kestvaid pulmatantse ja paaritumist vib nha tavaliselt mais-juunis, kuid vhemal mral ka suve teisel poolel kuni augusti lpuni. Viinameteod on hermafrodiitsed loomad, igaks tidab nii isa- kui ka emakohuseid. Paaritumisel vahetatakse seemnepakikesed ja pannakse need erilisse seemnehoidlasse. Munarakkude valmides vetakse viljastamiseks seemnerakke laost ning munemine vib alata. Neli ndalat prast paaritumist kaevab viinametigu munade jaoks pinnasesse 57 cm sgavuse augu ja muneb pooletunniste vahedega 1560 muna. Suurel teol on ka suured munad: nende lbimt on umbes pool sentimeetrit.

Kuu aja prast kooruvad neist vikesed hukese kojaga teolapsed. Tiskasvanuks saavad neist vhesed. Nad kardavad kuivust, aga ka liigset niiskust, klma, neid svad mitmed imetajad, linnud, selgrootud. Kellel nne on, vib kolmeaastaselt tiskasvanuks saades sisustada kevadet ja suve pulmatantsu ning munemisega. Viinametigu vib elada kuni 10-aastaseks, ent looduses kohtab nii eakaid tigusid harva [1].

Septembris poeb viinametigu mulda, tmbub kotta ja kasvatab koja suudme ette lubjast kaanekese. Siseukseks eritab veel paksu limakihi ning pikk talveuni vib alata. Meie karmivitu talve aitab tal le elada korralik lumevaip. Siiski on just muutlike ilmadega talved neile ohtlik aeg ja arvukust piirav tegur.


Levinud suures osas Euroopast. Viinameteo levila knib Kesk-Prantsusmaast lnes kuni Baltimaade, Valgevene, Ukraina, ja Musta mere lnekalda riikideni idas, Taanist ja Luna-Soomest phjas kuni Balkani poolsaare phjaosa ja Phja-Itaaliani lunas. Alpides elab kuni 2000 m krgusel. Teda leidub ka Inglismaa lunaosas ja vhestes kohtades Rootsis.

Eestis on vanimad teadaolevad leiukohad Lne-Eestis ja saartel. Viimase viiekmne aastaga on ta aga inimese kaasabil asustanud sobivaid elupaiku le Eesti, philiselt parkides. Rohkesti on viinametigusid Viidumel, Srve poolsaarel, Abruka ja Ruhnu saarel, Puhtu poolsaarel ja Virtsus, Haapsalu mbruses, Lehmja tammikus (Harjumaal), Kagu-Eestis Annikorus ja Kongutas. Konguta algkool on valinud viinameteo oma vapiloomaks.

Kohati vivad nad sobivates oludes muutuda ka massiliseks. Ruhnu saarele kolm aastakmmet tagasi viidud viis viinametigu on paljunenud nii judsalt, et kujunenud saarerahva aedades nuhtluseks [4]. Erakordselt suur oli viinametigude arvukus 1955. aastal Mntu pargis, kus neid lausa rehaga kokku riisuti ja kanadele toiduks viidi [5].


Ohud ja kaitse. Eesti punases raamatus on viinametigu IV kategoorias, kuuludes seega thelepanu vajavate liikide hulka. Looduskaitse alla veti viinametigu Eestis haruldase ja pisut eksootilise liigina 1958. aastal, praegu ta kaitsealuste nimistus enam pole. Viinametigu on EL loodusdirektiivi V lisa liigina selliste loomade seas, kelle kasutamist ja korjamist tuleb reguleerida nii, et asurkond psiks. Tema kaitseks vib kehtestada korjamislubade vi kvootide ssteemi ja reguleerida tigude ostu-mki ja mgiks pakkumist [6].

Nudlus viinametigude jrele on pidevalt suurenenud. Seetttu on nende kogumisele loodusest majanduslikel eesmrkidel kehtestatud Euroopa eri maades philiselt kolme tpi kaitsepiiranguid: alammdust (tavaliselt 32 mm) viksemaid loomi ei tohi korjata, korjamiskeeld philiselt paaritumis- ja munemisperioodil (tavaliselt aprillist juuni lpuni) ja korjamistskkel le kolme vi nelja aasta [7].

Need loodusdirektiivile toetuvad kaitsemeetmed peavad tagama liigi psimise looduses. Kuid ka inimese teoisu ei j rahuldamata, sest jrjest enam ja enam kasvatatakse neid farmides. Selle ha areneva majandusharu vastu on huvi tuntud ka meil.

Eestis ohustab viinametigu ehk kige rohkem liiklus: niisketel suvedel kipuvad nad autoteedele. ldiselt piirab selle lunapoolse pritoluga liigi vga judsat paljunemist meie klma talve ja jaheda suvega kliima, nii et jrjekindel korjamine hvitaks siinsed viinameteod sna kiiresti. Omas tempos rahulikult ja pikkamda ning ilma inimese suurema hirimiseta suudavad aga need soojemate maade tulnukad meil pris hsti elada. Vib elda, et viinametigu on Eestis kodunenud.


1. Kerney, M. P.; Cameron, R. A. D. 1979. Land snails of Britain and North-West Europe. HarperCollins Publishers, Hong Kong: 2021.

2. Kokassaar, Urmas 2002. Tigu kahvli otsas. Eesti Loodus 53 (7/8): 2627.

3. Pfleger, Vaclav 1990. Molluscs. Blitz Editions, Prague: 170171.

4. Sepp, Andres; Lember, Ain 2000. Ruhnu keelas loomade sisseveo. Eesti Pevaleht, 25.05.2000.

5. Vilbaste, Juhan 1958. Meie suurim maismaatigu. Eesti Loodus 9 (4): 238239.

6. Vilbaste, Kristel; Marvet, Ann (toim.) 2004. Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.

7. Welch, Joan; Pollard, E. 1975. The exploitation of Helix Pomatia L. Biol. Conserv. (8), Great Britan: 155160.


Annelie Ehlvest (1966) on lpetanud Tartu likooli bioloogia erialal. Ttab Tartu keskkonnahariduse keskuse Tartu loodusmaja looduseuurijate ringi juhendajana ja koordinaatorina (www.teec.ee). Projektijuht Ktioru Avatud Ateljees (www.metsas.ee).



ANNELIE EHLVEST
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012