Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2005/7
Jrve taimed nitavad veekogu arengut

Helle Memets on sndinud 12. mail 1955 Tallinnas, jrveuurijate Aime ja Aare Memetsa ttrena. Prast Elva keskkooli lpetamist 1973 astus Tartu likooli, mille lpetas 1978. aastal botaanikuna. Alates 1979. aastast teadur. Algul ttas zooloogia ja botaanika instituudi radiossiniku rhmas palnoloogina, teemaks Haanja taimestiku ajalugu; 19891995 Tartu aerobioloogia rhmas. Alates 1996. aastast EPM pllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuses (varasem Vrtsjrve limnoloogiajaam). Magistritd kaitses 2000 Peipsi jrve suurtaimestiku antropogeense muutumise teemal, filosoofiadoktori vitekirja hdrobioloogias 2005. aastal (Eesti jrvede suurtaimestiku seosed keskkonnatingimustega ja muutumine antropogeense eutrofeerumise kigus). Peamised uurimisvaldkonnad on taimestiku ajalugu, floristika, veetaimede koloogia ja seosed jrvede tpoloogiaga.

Mis peitub su doktorit pika pealkirja taga?



Doktoritd oli raske kokku panna, kuna tegelen erinevate asjadega. Olen uurinud taimestiku liigilist koosseisu ja selle muutumist eesktt Peipsis ja Verevis, aga ka Vrtsjrves ja teistes kalgiveelistes jrvedes. Vahepeal tegelesime kihistunud jrvedega: uurisin, milline on veetaimede osa selliste jrvede aineringes. Nii ksitlebki teine osa tst suurtaimede biomassi, fosfori ja lmmastiku sisaldust taimedes ning selle muutusi sesooniti.

sna ootuspraselt selgus, et igal liigil on omad eriprad ning ei saa vlja tuua universaalseid fosfori ja lmmastiku vahekordi, mille phjal otsustada nende elementide ohtruse le veekogus. Muuseas, imelikuna tunduva nimetuse suurtaimestik taga peitub kunagine vajadus eristada neid viketaimedest ehk mikrovetikatest, keda varasemal ajal arvati taimeriigi hulka. Maismaabotaanikas pole sellist terminit ilmselt vaja linud.

Oled peale nende veekogude uurinud ka teisi Eesti jrvi, niteks mage- ja riimveelisi rannajrvi.



Seda kll, aga kike seda ei judnud ma dissertatsiooni panna ja pealegi tuleb rannajrvede materjal veel lbi ttada. Kuigi ka seal on tulnud huvitavaid tulemusi. Niteks setteproovide keemilisest analsist on selgunud, et magedaveeliste rannajrvede taimekogumike all on enamasti tunduvalt rohkem kaaliumi kui taimestikuta jrvephjas.

Seire kigus olen uurinud ka pehmeveelisi ehk oligotroofseid jrvi. Kalgiveelised olen toonud just seetttu vlja, et see vimaldab omavahel vrrelda suur- ja vikejrvede andmestikku, kuna mlemad meie suurjrved on kalgiveelised. Suurjrvede soppides toimuvad protsessid sarnanevad vga vikejrvede omadega.



Millised on kalgiveelised jrved tpoloogia poolest?



Kalgiveeliste piiriks on meil kokku lepitud HCO3- sisaldus le 80 milligrammi liitris vees. Tpoloogiliselt kuulub siia mitu suurt jrvede rhma: head ehk tpilised eutroofsed jrved, suur hulk segatoitelisi jrvi, alkalitroofsed ja rannajrved ning hulk hpertroofseks muutunud jrvi. Arvuliselt on neid le poole meie jrvedest.

Tegelikult vrdlesin Vrtsjrve ja Vereviga eelkige selliseid sisemaiseid jrvi, kus vanasti kasvas palju mndvetikaid, nn. mndvetikajrvi. Neid vetati usinasti suurtootmise aegadel vi olmeveega: 19701980ndad olid kige rngemad fosfaatide, lmmastiku ja kaaliumi sissevoolu aastad.

Reostusega kaasnes domineerivate mndvetikate jt. phjataimede asendumine elodeiididega (penikeeled, vesikatk, vesikuused, srjesilmad) ning viimaks nrgalt juurdunud taimede vi koguni uju- ja ujulehtedega taimedega ndisajal.

Madalate, rohkesti vetisi saanud ja allalastud jrvede (eriti Vooremaal) veesiseses taimestikus on vimust vtnud kardhein. Setete lemine kiht on suure produktiivsusega taimede valitsemahakkamisel muutunud ha vedelamaks ja orgaaniliste ainete rikkamaks, mis omakorda takistab kord juba vlja trjutud liikide tagasitulekut ja phjustab kinnikasvamist ka siis, kui reostus on lppenud. Salaprasest ja kaunist Laiuse Kivijrvest on kunagise kultuurrohumaade lennukitelt vetamise ja veetaseme alandamiste tttu saanud lbipsmatu mlgas, kus vid tunda end sama hsti kui dunglis.



Ilmselt on suurem osa meie jrvedest aastakmnete jooksul muutunud?



Liigirikkuse muutused toitainetekoormuse tusul on olnud kige ilmekamad varasemates mesotroofsetes kalgiveelistes jrvedes. Niteks Peipsi phjaosas lisandus praegu leiduvast kuueteistkmnest hdroftide ehk teliste veetaimede liigist tervelt ksteist 1970ndatel. On vimatu, et nii palju liike 1960ndatel mrkamata ji, sest tollal tegi seda td kogenud botaanik Heljo Tuvikene.

Ka pris pehmeveelistes jrvedes viitab liigirikkuse suurenemine eutrofeerumisele. iges oligotroofses vi semidstroofses jrves elavad vaid vesilobeelia, lahnarohi, samblad, ahtalehine vi ujuv jgitakjas, ka vike vesikupp. Penikeelte ja vesikatku ning teiste tpiliste eutroofsete jrvede asukate ilmumine viitab selgelt reostumisele: jrves on midagi paigast ra.



Karta on, et edaspidi on ha rohkemates vhetoitelistes jrvedes midagi korrast ra.



Oligotroofseid jrvi meil rangelt hinnates enam polegi, seda nii taimestiku kui ka muude nitajate phjal otsustades. Kisime just Nohipalu Valgjrvel: 1970ndate algul tehti Meenikunno raba lhedal maaparandust ja see alandas jrve veetaset. Vesilobeelia kasvab kuni meetri sgavuses vees. Veetaseme alanemise jrel hakkasid samas vtmes kasvama luhttarn ja teised suured sootaimed ning praeguseks ulatabki tarnavnd umbes meetrisse vette. Lobeelia ala asustab tarn ja katab tema kdu, nii et lobeeliale pole enam kohta.

Parimad lobeeliajrved on meil semidstroofsed, millest enamik on suhteliselt madalad ja lobeelia-ala seetttu laiem, kuid seal kipub liiga tegema puhkajate trampimine. Kisin paari aasta eest Viitna Pikkjrvel, mis on senini veel oligotroofsete jrvede nimekirjas. Iga kmne meetri tagant on suplejad tallanud paari-kolme meetri laiuse tee lbi lobeeliavndi. Ka lahnarohtu oli llatavalt vhe leida.



Kllap mjutavad suplejad ka jrvevee puhtust?



Limnoloogiajaamas on tehtud katseid Viitna Pikkjrve veega, et uurida suplejate mju vee kvaliteedile ja toiteainete lisandumisele. Viisakalt kituvate suplejate vastu sellest kindlat sdistust ei tulnud. Rohkem vivad nad aga vette lisada naatriumi, kloori jt. elemente, mis kahtlemata soodustab uute taimeliikide lisandumist ja kitsamalt kohastunud haruldaste liikide allasurumist.

Kindlasti mjutab jrves pesemine, metsaraie, isegi kaldale mujalt pinnase vedamine. Tegemist on umbjrvedega, mida lhim mbrus eriti tugevasti mjutab. Teadaolevalt ainukese muda-lahnarohu kasvukoha, Mhuste jrve kaldal on suvel peaaegu pidevalt vike telklaager ja kahtlemata mjutab selle olme jrve vett.

Kalgiveelises ja seetttu vhem ohustatud Verevi jrves kib suvel vhemalt kolmkmmend tuhat suplejat. Nende kehadelt peaks arvutuslikult vette sattuma vaid kolmsada grammi fosforit ja seitse kilogrammi lmmastikku. Need numbrid on mitmeid kordi viksemad, kui sisaldus 2000. aastal veetaimestikust alla poole moodustanud sr-srjesilmas ja ogateravas penikeeles, kust need elemendid suve lpul taimede kdunemisel vabanevad.



Maismaataimede puhul on ligikaudu teada, et kui anda niteks x kg vetist, suureneb saak y kg. Jrvedes pole sellised seosed ilmselt nii lihtsad?



Maismaataimedel sltub see muidugi ka liigist, ldisi seadusprasusi pole. Veekogudes kivad asjad mrksa aeglasemalt ja keerulisemalt. See on niinimetatud pika mluga protsess: taimestik kajastab aastakmneid vi aastaid tagasi toimunud muutusi. Toitainete, eesktt fosfori juurdetulek vib panna niteks ftoplanktoni vohama, mistttu vheneb vee lbipaistvus ning sgavamal kasvavad taimed hakkavad ennast hoopis halvasti tundma.

Samas vivad tugevamini kasvama hakata rohkem lemist veekihti asustavad suure produktiivsusega liigid, sealhulgas ka ujulehtedega taimed. Taimestik vib seetttu muutuda valguse vhenemise tttu, aga ka kiireneva taimejnuste ladestumise tttu, mille tttu sete enam ei sobi mineraalset setet eelistavaile liikidele. Valgusolud vivad halveneda ka siis, kui vee keemiline koostis soodustab paksu pealiskasvu ehk epiftoni kujunemist, nii et peremeestaime fotosntees on sna vaevaline.

Verevi jrves 1980ndate lpus alanud kardheina domineerimine ja mndvetikate kadumine viitab samuti eutrofeerumisele. Pinnakihi setted olid siis anaeroobsed ja sna vedelad. Selline keskkond sobib nrgalt juurduvale kardheinale, kes saab lemistesse kihtidesse tusta. ks mu juhendajatest, Klaus Schmieder on theldanud selle taime pevast migratsiooni: peval tuseb eralduvate gaasimullide toel les, seks vajub sgavamale.

llatavad muutused ilmnesid Verevi jrve veetaseme alandamisel vaid seitsmekmne sentimeetri ulatuses 1998. aasta suvekuudel. Jrve madalam phjaots ji kuivale, lubimuda lagunes ehk mineraliseerus hea hustatuse tttu. Seal on kamm- ja ogaterava penikeele kasvualad ning need liigid vastasid kiiresti nii ohtruse kui ka biomassi tusuga. Kaks aastat hiljem oli jrves aga meeletu sr-srjesilma puhang, jrv paistis itest tiesti valge. Ka lhiajaline sette hutamine muutis taimestikku vga tugevasti. Vin nd julgesti vita, et srjesilma puhang viitab lhiajalisele veetaseme alanemisele jrves ja seda saaks vib-olla kasutada ka paleobotaanilistes uuringutes.



Kas selliseid veetaimi on teisigi, mille ohtruse muutusi saab ennustada?



Liikide kaupa ei julgeks elda, kuid rhmiti kll. Veetaseme ajutise alanemise jrel hakkavad kalgiveelises toitaineterohkes (kui mitte vees, siis settes) jrves vohama elodeiidid, sest nad saavad ktte setetesse talletunud toitaineid ja tihenenud sete on kasvuks sobiv.

Veetaimede koloogia pole siiski veel vga hsti tuntud ja laborieksperimendid ei sisalda kiki eluta ja eluta mjureid, mis on pris jrves. Mu meelest on vliandmed ja laborites vi katsetes saadud tulemused suures osas kokku viimata.

Vlismaa kolleegidega suheldes on selgunud, et liigid kituvad omapraselt ka regiooniti. Universaalseid indikaatortaimi on ilmselt vga vhe vi on nendele omistatud veekeemia vastavad nidud kaheldavad. Rohkem annaks vib-olla settega seostamine, kuid kes on uurinud setete muutusi lhiminevikus? Mida vhem tead, seda kindlam oled, ning mida laiemalt vaadata, seda rohkem tekib kahtlusi.



Veetaimede ohtruse muutused on seega sna pikaajalised ja ettearvamatud.



Seda kll maismaataimedel pole niteks vimalust, et vohav ftoplankton ehk vee itsemine varjab valguse vi taimele kasvab peale enamasti mikrovetikatest koosnev paks epifton, mis ta elu tenoselt sna hapuks teeb. Epiftonit on uurinud kolleeg Reet Laugaste kahel jrjestikusel aastal. Pealiskasvu hulk sltub vga tugevasti aastast, samuti ka selles sisalduva kloroflli hulk. Kui pikesekiirgust on rohkem, on kloroflli vhem ja vastupidi.

Mdunud suvi oli vihmane ja jrvedesse uhuti tohutul hulgal orgaanilist ainet. Paistab, et epiftonile see sobis nii paksu epiftonit, kui eile Nohipalu Valgjrves, pole ma seal varem ninud. Epiftoni liigirikkuse ja vee orgaanilise aine sisalduse vahel on hea seos. Maismaataimed sltuvad teistest organismirhmadest vib-olla rohkem toiduahelate ja haiguste kaudu, veetaimed ka ressursside prast konkureerides.



Eestis pole viimastel aastatel vist jrvede taimestikuga suuremaid manipulatsioone ette vetud?



Kige suuremad madinad kivad veetaseme alandamise ja veelgi enam kallastele ehitamise mber. 1996. aastal kurtsid niteks mned Vooremaa maaomanikud, et krge jrvevesi rikub nende vrtuslikku metsa. Kuigi tegelikult oli seal kll sookaasik ning leidsime, et veetaseme alandamine pole phjendatud.

Vanasti rajati rohkem kuivkimlaid, tnapeval tehakse ka maakohtades ikka kanalisatsiooniga WC-sid. Aga puhasti peale enam raha ei jtku, nagu ka inimestel ei jtku raha prgiveoks. Peipsi res on nha, kuidas peenikesed torud tulevad randa ja nende mber vohav taimestik ei jta kahtlust, mis sealt jrvevette tuleb.



Kuidas sa suhtud jrvede arengusse sekkumisse, nende noorendamisse?



See sltub jrvest igaks neist on ju kordumatu. Viks ritada noorendada neid jrvi, kus pole haruldasi liike vi mis on testi hukas. Kuid tavaliselt osutub see nii kalliks, et seda ette ei veta. Kuigi euroliit tahab utopistlikult aastaks 2015 kik jrved vhemasti heasse seisundisse viia, pole mul sellesse rahalise klje peale meldes kuigi suurt usku.

Haruldusterikastes jrvedes vime muda vljapumpamisega hvitada seemnepanga. Lobeelia seeme on kirjanduse andmetel eluvimeline kuni kolmkmmend aastat. Haruldusterikkaid jrvi viks noorendada ettevaatlikult vikeste osade kaupa, mitte kogu jrve. Suurjrvede mrgatavalt laienenud roostikud on alla surunud varasema liigirikka valguslembese madalveekoosluse, mille seas on mitmeid haruldusi. Kohati on randade roost puhastamine andnud haruldustele uusi kasvuvimalusi.



Kui hsti on Eesti jrvede taimestik ldse tuntud?



LUSi jrvekomisjon thistas just saja aasta juubelit. 1905. aastal uuriti Saadjrve ja jrgnevatel aastatel teisigi. Baltisakslased ja esimese vabariigi ajal professor Riikoja judsid kirjeldada sajakonna jrve taimestikku. Alates 1950ndatest on meil juba vrreldavad andmed sadade jrvede kohta: algul uuris nende taimestikku Heljo Tuvikene, hiljem kolmekmne nelja aasta jooksul Aime Memets.

Praegu on meie andmebaasis taimestiku andmeid umbes viiesaja vikejrve ja muidugi mlema suurjrve kohta. Viksemates jrvedes oleme kogu litoraali lbi sitnud ja andnud terve veekogu taimestiku iseloomustuse, ohtruse liikide kaupa.

Mind on hakanud rohkem huvitama jrvetaimestiku erinevused jrjestikustel aastatel. Kui kin kord kmne aasta jooksul jrve uurimas, siis vin suurte muutuste phe nha ju hoopis aastatevahelist vnkumist.

Vtsime Peipsil neli aastat jrjest kindlate koordinaatide jrgi kmnes punktis piki rannikut biomassi proove domineeriva kaelus-penikeele kasvualadel. Selgus niteks, et esimesel aastal (1999) domineeris peale alalise valitseja igal pool ristlemmel, jrgnevatel aastatel aga ei leitud teda ldse. Teisel aastal oli ohtralt pealiskasvuna kasvavat niitvetikat Cladophora, mille biomass oli tiesti vrreldav peremehe omaga. Kolmandal aastal oli teda vaid mnedes punktides. Neljandal aastal vohas seevastu tohutu mikroepifton, mis mris nii ked kui ka kaustikud.

Meie kaheksatkmmend kilomeetrit haaranud marsruudil oli lunapoolne veerandik esimesel uurimisel ngemisulatuses sna penikeeltest thi, jrgmistel aastatel tuli neid jrjest juurde.

Kige huvitavam oli Peipsi kordusuuringu juures see, et nelja uurimisaasta jooksul tusis veetaimedes lmmastiku ja fosfori suhe. Miks, seda me ei tea. Tavaliselt on madalates suurjrvedes madala veeseisuga vees rohkem fosfaatiooni, kuna setetest loputatakse seda paremini vlja. Krgveega on rohkem nitraati, kuna seda kantakse valgalalt vihmaveega juurde. Kuid antud juhul oli madala veeseisu ajal Peipsi taimedes rohkesti lmmastikku. Mul on hpotees, et penikeeled kasutavad lmmastikku, mis tuleb seda hust fikseerivate sinivetikate itsemisest ja sellele jrgnevast vetikate kdunemisest. Taimed saavad omi toitaineid ju ka mujalt, juurtega taimed settest isegi mrksa rohkem kui jrveveest. Kas nad saavad lmmastiku fikseerijate laguprodukte veest epiftoni vahendusel vi settest, jb tulevikus teistele uurida, sest mul pole olnud vimalusi eksperimentaalse tga tegeleda.



Kas noori hdrobotaanikuid, kraadippureid ikka leidub?



Mul on noor kolleeg ja magistrant Lilian Freiberg, kes on tubli sukelduja ja meie tdes osaleja. Tema uurimus ksitleb Peipsi roostikke. Mned lootustandvad vrsked lpetajad on veel ilmunud. Kui tuleb keegi huviline, siis olen suurima heameelega valmis teda juhendama.

Ma ei salli ppetd loengupidajana, sest kohustuslikult botaanikat saavate tudengite seast mned vaatavad vastu igavleva noga vi tukuvad, kui nad lausa ei ksi, milleks seda vaja on. Muidugi vib igavuse viga olla ka minus vi on see tuimus ldine aja mrk.



Veetaimede uurimine on maismaataimede tundmappimisest ilmselt ka fsiliselt raskem?



Oleneb, kuidas uurida sama kehtib ka maismaataimede puhul. Seda td on parem teha mitmekesi. ksinda aerutada ja samal ajal kirjutada vi skeemi joonistada on raske ning tugeva tuule vi vihmaga peaaegu vimatu. Iga aasta on mne jrve uurimine seetttu pooleli jnud, et ikesetorm toob paadi kaldale vi paber laguneb vihma kes pudruks. Jrvi uurides saab mrjaks kindlasti rohkem, kui maismaataimi kirjeldades.



Kuidas paistavad Eesti veetaimede uuringud naabermaade taustal?



Ltis on aeg-ajalt olnud tublisid hdrobotaanikuid, aga veekogude seisundit on nad asunud uurima alles viimastel aastatel. Leedus ja Venemaal on olnud juba tkk aega tublisid hdrobotaanikuid, kusjuures Venemaal on paljud neist hivatud koosluste kirjeldamisega, mis meil on jrvetaimestiku kohta tsisemalt tegemata. Rootsis ja Soomes on samuti alati olnud tugevaid teadlasi, ent praegu ma niteks enda doktoritle sealt oponenti ei leidnud.



Kas sul jb peale veetaimede uuringute aega ka muudeks hobideks?



Kodune elu nuab ka aega ja kipub kiirematel perioodidel kannatama. Aega tuleb vtta endale tegevusi korraldades. Olen kinud sna kaua aeroobikas ja tantsimas, nii rahvatantsu kui ka country-linei. Aia- ja pllut mjub mulle samuti hsti, kui seda ikka teha saab, sest juulis-augustis kulub lviosa ajast vlitdele.



Veetaimede uurijat Helle Memetsa ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012