Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TOIMETAJA VEERG EL 02-03/2002
Kust algab koloogiline jalajlg?

Tavatseme ikka elda, et oleme metsarahvas, et meil ei ole kadunud terve talupojamistus, et oleme juba loomult loodushoidlikud. Kas see on ikka nii?

Maailma keskkonna- ja arengulevaate taustal sellele ksimusele vastust otsides vidab Mari Jssi (vt lk. 18-22), et Eesti elanikkonna koloogiline jalajlg on praegu kaks korda suurem riigi territooriumist ja letab kolm korda sstlikkuse piiri. See paneb mtlema.

Vime kll vita, et kloogilise jalajlje suurus ei sltu igahest meist, ent meie ldise loodusharituse ja hoidlikkuse kohta vib teha pris kummastavaid jreldusi ka igapevamelu kajastavate meediasnumite phjal.

12. detsembril 2001, ETA Paari ndala eest lanetasid Kolga-Jaani valla jahimehed kdunenud haava, lootes sinna peitunud nugist pda, ent leidsid hoopis mesipuu. [---] le sajandi vana puu oli peaaegu kmne meetri krguselt pooleteise meetri ulatuses krgi tis. Selle jupi erdaldasid mehed tvest ja tassisid suure vaevaga kohta kuhu traktoriga juurde pses. Edasi rndas tvejupp koos mesilastega kellegi jahimehe koju.

Ksin: kust kll prineb see jahimehetarkus, et vleda metslooma tabamiseks tuleb plispuu maha saagida? Kas tublid jahimehed pole midagi kuulnud vanade metsade kaitsest, vriselupaikadest, silikpuudest? (Vt. Eesti Loodus, 1998, 5:203-206; 1999, 5:170-172: 2001. 11:414-417.)

29. detsembril 2001, Virumaa Teataja: keskkonnaekspert annab selgitusi Kundasse kavandatava tselluloositehase jtemete kahjutustamise kohta: [---] vedeljtmed juhitakse umbes 15 sgavusele maa alla. - ??? Ehmatuse maandas hilisem tdemus, et ajakirjanik oli tabanud vaid murdosa eksperdi eldust: tegelikult sellised asjad nii lihtsalt ei ki (vt. Peep Mardiste artiklit lk. 26-27).

7. jaanuaril 2002. Postimehe esikljel ahvatleb ajalehe sisu tutvustav reklaam: Nelikveoline Renault Kangoo vimaldab teedeta maastikule pikinikule sita.

Meie riigi seadused keelavad sita mis tahes autoga vljaspool avalikuks kasutamiseks mratud teid. See teema on viimastel aastatel olnud korduvalt jutuks meedias, sealhulgas ka Eesti Looduses (2001, 2/3:50-53).

Tuleb nustuda Mari Jssiga: iseseisvunud Eesti on kikide vimaluste maa, kus neb krvuti vaesust ja raiskamist, arukust ja nmedust, hsti psinud ja lagastatud loodust, jtkusuutlikku ja hepevamajandust. Ent kuidas ikkagi kallutada kunagise metsarahva ja looduslhedaste talupoegade jreltulijaid arukuse, hoidlikkusem jtkusuunitluse poole? Siiski-siiski!

5. veebruaril 2002, Postimees: Riigimetsade Majandamise Keskus plaanib tnavu kevadsuvel esmakordselt lindude pesitsemisajal vlja kuulutada raierahu [---]

Kas see pole sammuke koloogilise jalajlje kahandamise suunas? (Vt. Eesti Loodus, 2000, 2/3:114-119)

20. veebruaril 2002, pressiteade lausa rohujuuretasandilt. Rahvakoosolekul Aseri vallas trjuti O Kivili taotlust hakata kohalikust Rannu rabas turvast tootma. Vastuseisu phjendatakse: Raba on pea ainus puutumatu loodusala Aseri vallas. Rikkalike seene-, marja- ja ravimtaimekohtadega ning mesilaste meekorjemaana on ta vallarahvale asendamatu tervise- ja sissetulekuallikas. Kohalike elanike arvates pakub karjr rabaandide asemel tolmu ja rabaplengute suitsu ning kuivaksjnud kaeve.

Soode kaite mtet on Eesti Loodus klvanud jrjepanu aastakmneid. Seeme idaneb.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012