Eesti Looduse fotovõistlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
panin tähele EL 2005/7
Uus kutsumata külaline meie vetes – kaugida unimudil

Eesti vetesse on jõudnud uus kalaliik, kaugida unimudil (Perccottus glenii). Tabasime kaks isendit kontrollpüükidel Narva veehoidlas möödunud kuul.

Uue kalaliigi ilmumine Eesti mageveekogudesse on juba iseenesest väga haruldane sündmus, kaugida unimudil väärib aga erilist tähelepanu: tegemist on röövtoidulise kalaliigiga, kes oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muudab. Kirjanduses on palju viiteid selle kohta, kuidas see Kaug-Idast pärit kalaliik Euroopa veekogudesse sattununa on vähendanud kohalike kalade, selgrootute ja kahepaiksete liigirikkust ning arvukust.

Erakordselt kohanemisvõimeline. Kaugida unimudilale annab uute ökosüsteemide hõivamiseks head eeldused tema väga hea kohanemisvõime. Ta talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; ta toitub nii selgrootutest, sealhulgas jõevähist, kui ka väikestest kaladest ja kahepaiksetest. Seega on ta kohalikele kaladele nii toidukonkurent kui ka kiskja. Ta võib jää sisse külmuda ja hiljem üles sulades edasi elada, sest toodab antifriisi, mis kaitseb kudesid. Veekogu kuivades kaevub kaugida unimudil põhjasetetesse ja püsib elus, kuni niiskust jätkub. Tema arvukust ökosüsteemis võivad piirata vaid suuremad röövkalad. Paljud seisuveega, kohati ajutised veekogud on kahepaiksete olulised paljunemisalad, unimudila taolise kiskja ilmumine nendesse mõjub laastavalt enamikule kahepaiksetest – nii konnadele kui ka vesilikele.


Välimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi: tal on kaks seljauime, rinna- ja kõhuuimed paiknevad enam-vähem kohakuti pea lähedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel väikesed tumedad täpid. Hoopis erisugused on kõhuuimed: kui meie mudillastel moodustavad need imilehtri, siis kaugida unimudilal on kaks selgelt eraldi seisvat pikka kitsast kõhuuime. Kaugida unimudil on võrdlemisi suure suuga, näiteks vene- (ja ingliskeelses) kirjanduses kasutatav nimetus rotan on tuletatud just sellest. Suurimad tabatud isendid on olnud kuni 25 cm pikad. Uus kalaliik vajab kudemiseks üsna sooja vett (vähemalt 20 oC), seega peaks kudemise aeg jääma meil kesksuvesse; koetakse tõenäoliselt portsjoni kaupa. Isaskala valvab marja ja tagab uimedega vett liigutades sellele soodsad arengutingimused. Elupaigana eelistab kaugida unimudil seisvat või nõrga vooluga taimestikurikast magevett.


Kardetav sissetungija. Pärast seda kui akvaristikahuvilised 1916. aastal kaugida unimudila sisse tõid ja veekogudesse lasksid, on teda leitud Peterburi ümbrusest Venemaal. Praeguseks on see liik jõudnud juba paljudesse Euroopa riikidesse, väidetavalt ka Lätti ja Leetu. Mil viisil ta Narva veehoidlasse sattus, tuleb veel selgitada.

Nii või teisiti võib karta kaugida unimudila invasiooni Eestisse nii kirdest, idast Peipsi ja kagust Pihkva järve kaudu kui ka lõunast. Eelkõige siiski kolmest esimesena nimetatud suunast. Peipsis kanda kinnitanuna võib ta kalastikku kahjustama hakata peamiselt kaldavööndis elunevate noorkalade hävitajana. Selline suure ohupotentsiaaliga kalaliik vajab tõsist tähelepanu: tema levikut Eestis peame üritama pidurdada. Alustada tuleb levikusuundumuste jälgimisest, samal ajal teavitades inimesi selle liigiga seonduvatest ohtudest. Hea, kui inimesed vähemalt otseselt tema levikut ei kiirendaks, ta levib niigi jõudsalt. Teadlased oletavad, et kaugida unimudila levila võib meie laiuskraadidel laieneda ligikaudu kümme kilomeetrit aastas.

Võõraste kalaliikide levila laienemise võimalustest Eestis võib ettekujutuse saada hõbekogre näitel. See liik on teatavasti levinud peale mageveekogude ka meie riimveelisse rannikumerre. Hõbekoger ei ole õnneks röövkala.


Abi teretulnud! Praegused juhuslikud leiud ei anna ülevaadet kaugida unimudila arvukusest ega levilast. Kalaliigi edasise käekäigu jälgimisel oleks suur abi tähelepanelikest inimestest: kui juhtute selle kala kätte saama, andke sellest teada kalauurijaile e-posti aadressil mtambets@ut.ee, kirja teel: Eesti loodushoiu keskus, Veski 4, Tartu 51005 või telefonitsi: 517 6886. Tabatud kalad püüdke säilitada, näiteks sügavkülmas. Kuigi kaugida unimudil on esialgu veel haruldane, pole temast lähtuvaid ohte silmas pidades otstarbekas teda tagasi vette lasta.

Kui kedagi häirib meil uue kalaliigi pikk ja keeruline eestikeelne nimetus, siis soovitame varuda veidi kannatust: laialt levivatele ja palju kõneainet pakkuvatele kaladele leitakse kiiresti ka mõni suupärasem nimetus. Aga vaevalt kaugida unimudil midagi hellitavat nimeks saab.


Esimene vastukaja. Siinne artikkel oli valmis, kui pressis avaldatud uudis uue kalaliigi leidmise kohta tõi juba tagasiside: kalahuviline Ando Engaste andis teada, et on kaugida unimudilat – rotan’i – püüdnud Narva kandist juba mitmel aastal. Ja ta teab ka üht tiiki, kust see kala on kogre välja tõrjunud.



MEELIS TAMBETS, REIN JÄRVEKÜLG
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet