Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
panin thele EL 2005/7
Uus kutsumata klaline meie vetes kaugida unimudil

Eesti vetesse on judnud uus kalaliik, kaugida unimudil (Perccottus glenii). Tabasime kaks isendit kontrollpkidel Narva veehoidlas mdunud kuul.

Uue kalaliigi ilmumine Eesti mageveekogudesse on juba iseenesest vga haruldane sndmus, kaugida unimudil vrib aga erilist thelepanu: tegemist on rvtoidulise kalaliigiga, kes oma uutes levikupiirkondades looduslikke veekossteeme oluliselt muudab. Kirjanduses on palju viiteid selle kohta, kuidas see Kaug-Idast prit kalaliik Euroopa veekogudesse sattununa on vhendanud kohalike kalade, selgrootute ja kahepaiksete liigirikkust ning arvukust.

Erakordselt kohanemisvimeline. Kaugida unimudilale annab uute kossteemide hivamiseks head eeldused tema vga hea kohanemisvime. Ta talub hsti reostust, hapnikuvaegust, veekogude klmumist ja kuivamist; ta toitub nii selgrootutest, sealhulgas jevhist, kui ka vikestest kaladest ja kahepaiksetest. Seega on ta kohalikele kaladele nii toidukonkurent kui ka kiskja. Ta vib j sisse klmuda ja hiljem les sulades edasi elada, sest toodab antifriisi, mis kaitseb kudesid. Veekogu kuivades kaevub kaugida unimudil phjasetetesse ja psib elus, kuni niiskust jtkub. Tema arvukust kossteemis vivad piirata vaid suuremad rvkalad. Paljud seisuveega, kohati ajutised veekogud on kahepaiksete olulised paljunemisalad, unimudila taolise kiskja ilmumine nendesse mjub laastavalt enamikule kahepaiksetest nii konnadele kui ka vesilikele.


Vlimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi: tal on kaks seljauime, rinna- ja khuuimed paiknevad enam-vhem kohakuti pea lhedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel vikesed tumedad tpid. Hoopis erisugused on khuuimed: kui meie mudillastel moodustavad need imilehtri, siis kaugida unimudilal on kaks selgelt eraldi seisvat pikka kitsast khuuime. Kaugida unimudil on vrdlemisi suure suuga, niteks vene- (ja ingliskeelses) kirjanduses kasutatav nimetus rotan on tuletatud just sellest. Suurimad tabatud isendid on olnud kuni 25 cm pikad. Uus kalaliik vajab kudemiseks sna sooja vett (vhemalt 20 oC), seega peaks kudemise aeg jma meil kesksuvesse; koetakse tenoliselt portsjoni kaupa. Isaskala valvab marja ja tagab uimedega vett liigutades sellele soodsad arengutingimused. Elupaigana eelistab kaugida unimudil seisvat vi nrga vooluga taimestikurikast magevett.


Kardetav sissetungija. Prast seda kui akvaristikahuvilised 1916. aastal kaugida unimudila sisse tid ja veekogudesse lasksid, on teda leitud Peterburi mbrusest Venemaal. Praeguseks on see liik judnud juba paljudesse Euroopa riikidesse, videtavalt ka Ltti ja Leetu. Mil viisil ta Narva veehoidlasse sattus, tuleb veel selgitada.

Nii vi teisiti vib karta kaugida unimudila invasiooni Eestisse nii kirdest, idast Peipsi ja kagust Pihkva jrve kaudu kui ka lunast. Eelkige siiski kolmest esimesena nimetatud suunast. Peipsis kanda kinnitanuna vib ta kalastikku kahjustama hakata peamiselt kaldavndis elunevate noorkalade hvitajana. Selline suure ohupotentsiaaliga kalaliik vajab tsist thelepanu: tema levikut Eestis peame ritama pidurdada. Alustada tuleb levikusuundumuste jlgimisest, samal ajal teavitades inimesi selle liigiga seonduvatest ohtudest. Hea, kui inimesed vhemalt otseselt tema levikut ei kiirendaks, ta levib niigi judsalt. Teadlased oletavad, et kaugida unimudila levila vib meie laiuskraadidel laieneda ligikaudu kmme kilomeetrit aastas.

Vraste kalaliikide levila laienemise vimalustest Eestis vib ettekujutuse saada hbekogre nitel. See liik on teatavasti levinud peale mageveekogude ka meie riimveelisse rannikumerre. Hbekoger ei ole nneks rvkala.


Abi teretulnud! Praegused juhuslikud leiud ei anna levaadet kaugida unimudila arvukusest ega levilast. Kalaliigi edasise kekigu jlgimisel oleks suur abi thelepanelikest inimestest: kui juhtute selle kala ktte saama, andke sellest teada kalauurijaile e-posti aadressil mtambets@ut.ee, kirja teel: Eesti loodushoiu keskus, Veski 4, Tartu 51005 vi telefonitsi: 517 6886. Tabatud kalad pdke silitada, niteks sgavklmas. Kuigi kaugida unimudil on esialgu veel haruldane, pole temast lhtuvaid ohte silmas pidades otstarbekas teda tagasi vette lasta.

Kui kedagi hirib meil uue kalaliigi pikk ja keeruline eestikeelne nimetus, siis soovitame varuda veidi kannatust: laialt levivatele ja palju kneainet pakkuvatele kaladele leitakse kiiresti ka mni suuprasem nimetus. Aga vaevalt kaugida unimudil midagi hellitavat nimeks saab.


Esimene vastukaja. Siinne artikkel oli valmis, kui pressis avaldatud uudis uue kalaliigi leidmise kohta ti juba tagasiside: kalahuviline Ando Engaste andis teada, et on kaugida unimudilat rotani pdnud Narva kandist juba mitmel aastal. Ja ta teab ka ht tiiki, kust see kala on kogre vlja trjunud.



MEELIS TAMBETS, REIN JRVEKLG
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012