Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2005/8
Kaagjrve mis ja park

Kaagjrve park koos silinud misahoonetega Valgamaal on silmapaistev linnulennult: justkui roheline oaas pllumaastikus, kuhu kiirtena suubuvad neljast ilmakaarest maanteed. Ent seda omaprast prna-vahtra-tamme puistut, kus ei puudu ka vrpuuliigid, tasub vaadata lhemaltki.

Esimesed teated Kaagjrve (sks. Kawershof, vanasti Rastgarwe, Restjerw, Rastegerwe jne.) misa kohta on aastast 1541. Praeguse nime on mis saanud 16. sajandil Kawerite suguvsalt, kes sai misa omandiiguse Rootsi kuningas Karl IX-lt. Edaspidi kis mis mitme sajandi jooksul kinkimiste, pranduste ja abielude kaudu kest ktte [3, 8]. Arvatavalt 18. sajandi teisest poolest paiknes mis praegusel asupaigal [6]. Kaagjrvest on oma suguvsa ajaloos huvitavalt kirjutanud Helgi Laht [2]. Tema arvates oli vana misahrberi asukoht alguses mujal.

Viimane misaomanik oli Nicolai(s) von Grot(h)e, kes elas siin 1882. aastast [5, 7, 8]. Tema ja ta eelkija rajasidki oletatavasti siinse pargi.

Kaagjrve mis koosneb kahest eraldi asuvast ansamblist: pargi ja krvalhoonetega Memis oli meldud elamiseks, sellest umbes kilomeeter Valga poole asusid Alamisa lle- ja villavabrik aastast 1861. 19. sajandi 70.80. aastatel ehitatud Memisa kahekorruseline kiviehitisega hrrastemaja ldiselt smmeetrilises fassaadiliigenduses avalduvad jrelklassitsistlikud mjud, hoone lnenurgalt kerkib vaatetorn [4]. Misahrberitesse rajatud nurgatornid ei olnud kavandatud mitte kindlustorni imiteerivana, vaid kui bellevue sobiv paik pilgu heitmiseks mberkaudsele maastikule ja pldudele [5: 322].

Misa peahoone sai kannatada Vabadussja ajal. See tehti korda kohaliku (Jakobi) algkooli tarvis, mis kolis siia le 1924. aastal [8]. Peahoone kapitaalremondil 1925. ja 1974. aastal on muudetud maja algset vlisilmet ning ruumide paigutust ja kuju.

Misakompleksi kuulunud puuviljaaed paiknes valitsejamaja taga, see hvis 1939/40. aasta karmi talve ja hilisema hooldamatuse tttu. Valter Peterselli andmeil on misa peahoonest lhtunud luna suunas maa-alune tunnel. Kui kaugele ja mis oli selle eesmrk, on teadmata.


Vabakujunduslik park ja mahajetud kooliaed. Praegune pargikompleks koosneb kunagisest misapargist, abihooneid (kaaristuga telliskividest aidad, valitsejamaja jt.) mbritsevast haljastusest ning vikesest, prast viimast sda rajatud kooliaiast.

Vabakujundusliku pargi pindala on eri hinnanguil 3,5 vi 4,5 ha, olenevalt sellest, millistena on arvestatud pargi piire.

Peahoone ees on prast 1945. aastat istutatud unapuud ja kaugemal kaartiik. Tiigi poolsaarel on vike lkkekoht ning siin kasvab pargi arvatavalt vanim harilik tamm, mille krgus (edaspidi h) on 29 meetrit ja rinnasmbermt (edaspidi p) 354 sentimeetrit.

Peahoone taha suubuvad maanteedelt lbi pargi kaks puiesteed (pikkus 135 ja 120 m), mis liigendavad pargi kolmeks osaks. Peahoonest lnde jb enam-vhem ruudukujuline ala, mida piirab maanteega paralleelne puuderida.

Lunapoolne osa kujutab endast loode-kagusuunalist rombi pikkusega 300 m ja ristiteljel laiusega 125 m. Lnes ja idas jooksevad pargipiirid kokku puiesteede otstega, idas siiski mitte priselt. Sellel alal hakkavad silma veidi ovaalsed puuringid lehistest, kaskedest, prnadest ja tammedest.

Idapoolne osa hlmab hrberiesise ala koos kagusse jva puuvilja- ja marjaaiaga ning pargipuiestee ja maantee vahelise pikliku kitsa kolmnurkse ala.

Lunas pargiga piirnev kooliaed on Valter Peterselli andmeil rajatud 1947. aastal tollase direktori Adelberg Eljandi eestvttel, aastaid juhendas tid kooliaias petaja Helju Lukin. 1980. aastate lpust on aga aed hooldamata. Et seda piirab phjast park, lunast kahekordne tiskasvanud kuuskedest hekk ning lnest prnade tvevsudest kasvanud hekk, on siin eriti soodne mikrokliima: aias on psinud mitmed vrpuud ja metsistunud rohtsed ilutaimed.


Liigirikkus ning haruldased puud ja psad. 2002. aastal registreeriti pargis ja kooliaias kokku 104 nimetust puittaimi, millest 20 taksonit oli okaspuid ja -psaid. Looduslikke puittaimi oli 24 ning sissetooduid 80 nimetust, millest seitse olid viljapuud ja marjapsad. Sealjuures pargis sai kirja 77 nimetust puittaimi (neist 20 okaspuud), kooliaias aga 65 nimetust (seitse okaspuud); hiseid puittaimi oli 36 nimetust, mis nitab, et need alad on omavahel seotud.

Thelepanuvrsematest puudest ja psastest registreeriti pargis euroopa lehise teisend ehk poola lehis, euroopa ja siberi lehise ning kuriili ja jaapani lehise hbriid ning siberi seedermnd (h = 24,5 m, p = 243 cm), kooliaias kaks paberikaske, siberi kontpuu kultivar Spaethii, alpi kuldvihm, amuuri toomingas ja kaks hilistoomingat. Nii pargis kui ka kooliaias kasvavad haberoodne vaher, amuuri korgipuu, jaapani sirel jt. puittaimed.


Philiselt siiski kodumaised puud. Kui liike ja liigisiseseid ksusi kokku lugedes selgus, et ainult viiendik neist olid kodumaised, siis puuhaaval loendades tuleb vlja vastupidi: vaid viiendik on vrpuid ja -psaid.

Kokku on pargis ja kooliaias registreeritud 584 puud, millest ligi viiendik (106) kasvavad pargisisestel puiesteedel. Valdav puuliik on harilik prn kokku 202 puud, jrgneb harilik vaher 105, harilik tamm 93, arukask 35 ja harilik saar 34 puud. Niisiis on Kaagjrvel tegu philiselt hreda prna-vahtra-tamme puistuga, kus vhesel mral kasvab arukaske, harilikku saart ja teisi puuliike. Enamik vahtraid ja saari paistavad olevat looduslik jrelkasv (kohati pargi piiridel reana), samal ajal kui tammed ja prnad annavad jrelkasvu vga harva.

Plised arukased viitavad sellele, et park ei ole kuigi vana: vrdlemisi lhikese eluea tttu (100150 aastat) on arukased vga vanadest parkidest kadunud.

Okaspuid oli 584 seas 80, neist 48 lehist (25 siberi ja 19 euroopa lehist, peale selle neli hbriidi), kmmekond harilikku kuuske, harilikku elupuud (vlja arvatud hekielupuud), harilikku ebatsuugat ning ks harilik mnd, siberi seedermnd, palsaminulg, harilik kadakas ja valge kuusk.

Vrpuid on kokku registreeritud 119, neist 67 on okaspuud, viimaste seas valdavad lehised, keda vimegi nimetada selle pargi tpilisteks vrpuudeks. Tenoliselt on neid pargi rajamise ajal olnud isegi rohkem.


Suured plispuud. Kaagjrve pargis paistavad oma suurusega silma lehised: pargi jmedaimaks osutus kuriili ja jaapani lehise hbriid (h = 32,5 m ja p = 314 cm), see on ksiti teadaolevalt Eesti vanim ja suurim. Mrkimist vrib ka jaapani ja siberi lehise hbriid (h = 33 m ja p = 79 cm). Tundub, et euroopa lehised on pargis paremini kasvanud kui siberi lehised. Euroopa lehiste krgus knib 36 meetrini ja jmedaima rinnasmbermt 308 sentimeetrini (viie jmedaima puu keskmine p = 276 cm); siberi lehiste vastavad mdud on 32 m ja 230 cm (viie jmedaima puu keskmine p = 205 cm). Muidugi pole vlistatud, et siberi lehised vivad olla nooremad. Kahe mdetud hariliku kuuse krgus knib 28 ja 26 meetrini.

Silmapaistvalt suureks on kasvanud siinsed arukased: kolme suurima puu krgus 36 meetrit ja tve mbermt 230271 cm. Needki on hed Eesti suuremad. Krgeimad prnad knivad 34,5 meetrini ning jmedaima tve mbermt 332 sentimeetrini. Puud on seest kohati nsad, seega sna vanad.

Tammede krgus ulatub 29 meetrini ning eelnimetatu krval on veel ige jmedaid puid (p = 300309 cm). htlasi selgus, et suurimate tammede ja prnade mtmed on sna sarnased, ju siis on kasvukiirus aastate jooksul htlustunud.


Pargipuude seisund. Silma jrgi hinnates oli puude seisund pargis sna hea: vaadeldud 584 puust on terved vi nrgalt kahjustunud 545 (93,3%). Neil oli ksikuid kuivanud oksi ja vikesi tvevigastusi. See nitab, et siinne park on veel suhteliselt noor. Keskmiselt ja tugevalt kahjustunud puid on kigest 39 (6,7%): neil on kas tvi seest thi vi paljanditega (osa tvest ilma korbata), oksaharud murdunud jne. Vanemate puudel on vras tihti kuivanud oksi, eriti lehistel.


Metsistunud puittaimed. Pargis ja kooliaias vime leida 29 nimetust (27,9% registreeritutest) kas seemneliselt vi juurevsudega levivaid vramaiseid puittaimi: harilik ebatsuuga, aed-karusmari, harilik hobukastan, harilik lumimari, harilik pihlenelas, harilik robiinia, harilik sirel, haberoodne vaher, ginnala vaher, kuradipuu, mgivaher, siberi kontpuu, Thunbergi kukerpuu, likiv tuhkpuu, suur ja vike ltspuu, manduuria phklipuu, liklehine mahoonia, magus ja pensilvaania kirsipuu, punane sstar, pajulehine enelas, punane leeder, lne- ja suurelehine prn, karvane, jaapani ja ungari sirel ning villane lodjapuu.

Mitmed neist harilik ebatsuuga, harilik hobukastan, haberoodne ja ginnala vaher, kuradipuu, harilik robiinia jt. on levinud ainult emapuude vi -psaste lheduses. Teised on eri levimisteid ja levitajaid kasutades judnud kaugemale. Niteks manduuria phklipuu seemneid kannavad edasi oravad, lumimarja vilju ehk hiired, Thunbergi kukerpuu, likiva tuhkpuu, punase leedri, magusa kirsipuu, punase sstra, aed-karusmarja ja siberi kontpuu seemneid linnud.

Harilik sirel ldjuhul seemneliselt ei levi. Kaagjrve pargis pole suuri psaid, ent 2002. aastal oli nha sna palju maha niidetud vrseid, ka puude all. Seega vib arvata, et prast seda, kui suured psad on mingil phjusel hvinud, tekib veel juurevsusid (vi trkab neid siia sattunud seemnetest). Noored vsud satuvad aga enamasti vikati alla.

Hoogsalt laiendab oma kasvupinda juurevsudega (ehk ka seemneliselt) leviv harilik pihlenelas ja pajulehine enelas. Neid tkestab vaid niitmine.

Meie kodumaistest psastest on Kaagjrve pargis levinud karvane sstar, mis looduses kasvab hajusalt ja parkidesse satub sna harva. Ka see niidetakse enamasti siin maha.


Sissesiduteede tamme- ja vahtraalleed. Nagu paljude muudegi misaansamblite puhul, lhtuvad Kaagjrve pargi piirilt sissesidupuiesteed. Siin on neid tnapevani silinud kaks. Esimene neist on 220 meetrit pikk (68 puud) ja suundub kagusse: see on tamme-vahtra puiestee prnade ja he jalakaga. Teine, pikkusega 180 m (59 puud) suundub edelasse: see on aga vahtra-tamme puiestee he pihlakaga. Puude mtmeid arvestades on see puiestee ilmselt noorem. Seda kinnitavad ka andmed teede kohta: edelast misakeskusesse tulev sissesidutee arvatakse olevat hilisem kui kagust tulev.

Vrreldes eri liikidest puude kasvukiirust ja nende jmedust, selgub, et osa puid on hilisemal ajal juurde istutatud vi ise kasvama linud (arvatavalt noored vahtrad): viimastest on silinud just need, mis sattusid puiestee ridadesse, sest krvalt on puuhakatised maha niidetud vi mingil muudel phjustel hukkunud.


Vrt, et hoida. Kaagjrve pargi puhul kehtib hsti Ants Heina vide [1] vanad misasdamed vristavad maastikku. Siinne park on mitmeti oluline:

1) maastikukultuuriline vrtus. Tegemist on maastikku ilmestava inimkte loominguga keset pllulaamu. Silinud hoonestus koos mbritseva rohelusega peegeldab htlasi omaaegset misate miljd;

2) omaprase koostisega puistu (prna-vahtra-tamme kooslus vrpuudega), mis sisaldab ka mitmeid haruldasi puu- ja psaliike;

3) thelepanuvrsed pargipiirist lhtuvad ja pargisisesed puiesteed ning lehistest, kaskedest, prnadest ja tammedest moodustatud ovaalsed puuringid;

4) ks vanemaid misakoolide parke Eestis; siinne peahoone ja park on tihedalt seotud lasteaed-algkooliga.

Parki viks nimetatud puuringide keskele paigutada istepingid, et tundlikumad, puudelt judu ammutavad inimesed saaksid istuda ja nautida enda mber puude majesteetlikku ilu. Suviti viks misas tegutseda mingi sgikoht, ruumi vimalusel ehk isegi vike maja. bida vanas misas, jalutada plispuudega pargis, nautida siinset vaikust ja rahu ning kia jalgrattaga lhedases Kaagjrves ujumas see on kahtlemata elamus.


1. Hein, Ants 1998. Vanad misasdamed vristavad maastikku. Eesti Loodus 49 (5/6): 270272.

2. Laht, Helgi 2001 2002. Talu ja vallajuttu Kaagjrvest. Eesti geneoloogia seltsi Tallinna osakonna laualeht. I 23, mai 2001: 35; II 26, detsember 2001: 35; III 27, veebruar 2002: 12. Tallinna likooli raamatukogu Baltika osakonnas.

3. Lenz, Wilhelm von (Hrsg.). 1970. Deutschbaltische biographisches Lexicon 17101960. Kln, Wien.

4. Maiste, Juhan 1987. Misaarhitektuur. Tarmisto, Vello (toim.). Valga rajoonis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise komisjon, Tallinn: 171179.

5. Maiste, Juhan 1996. Eestimaa misad. Kunst, Tallinn.

6. Mellin, Ludwig August 1972. Der atlas von Livland des Ludwig August Graf Mellin. Lneburg.

7. Stryk, Leonhard von 1877. Beitrge zur Geschichte der Rittergter Livlands 1877.

8. Tammekann, August jt. (toim.) 1932. Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu.


Heldur Sander (1946) on Eesti pllumajanduslikooli metsanduse ja maaehituse instituudi teadur. Avaldanud teadustid puittaimede introduktsioonist ja kollektsioonidest, parkidest ja linnahaljastusest ning nende valdkondade ajaloost.



HELDUR SANDER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012