Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2005/8
Meresstal rannikuvetes

Eesti rannikumere saarterohkus pakub sstamatkajatele paradiislikke vimalusi lbida ainulaadseid matkamarsruute, end fsiliselt proovile panna ning saada meeldivaid looduselamusi.

Johannes Maide (18931944) alustas 1920. aasta 27. juunil Tallinnast sstamatka mber Eesti. Olles ppinud mned aastad Tartu likoolis meditsiini ja osalenud Vabadussja meredessantides, oli Maide igati karastunud, et ksinda sellist retke ette vtta. Siduvahendiks oli spordiklubist Kalev laenatud presentkattega sst ja varustuses kige hdavajalikum: puldanlikond ja mts, spordidressid, kaks paari pesu, ktertt, tualett-tarbed, kaustik, pliiatsid, fotoaparaat, kaart, nuga, kompass, nr, tikud ja puldankott asjade hoidmiseks. Ei telki ega magamiskotti ning puudus isegi pstevest. Toitu oli kaasas vga kasinalt: ks konserv, purk kondenspiima, kilo kuivikuid ja pool kilo vid. See-eest oli aga mehel mereve staabilema luba, soovitus spordiseltsilt Kalev ja ajalehe Vaba Maa erikorrespondendi staatus. Kogu reisi jooksul saatis ta postiga ajalehele reisikirju. Matka lpupoole olid paljudele inimestele tema seiklused juba teada ning tal polnud suurt vaeva enese tutvustamisega. Ajalehes ilmus siiski vaid vike osa reisikirjadest. Neliteist aastat prast retke avaldas Johannes Maide need raamatuna [1]. Peamine eesmrk oli tutvustada noortele sstamatkamist, Eesti kaunist loodust ja suunata noorust oma tervise ja vaimu karastamise teele [3].

Meresst ehk kajak (kyak, kyack, kaiak, qajaq) oli esialgu jahimehe paat. Selle hemehepaadi omaaegset thtsust on tnapeva inimesele kllalt keerukas seletada. See on umbes 4000 aastat vana kunst, oskus, teadmine. Nahkadest ja ajupuidust valmistatud paadist olenes hulga inimeste eluolu, nende nn ja armastus mbritseva suhtes. See on olnud osa elust ja tkike loodusest.

Aastatuhandete jooksul judsid sstajahimehed arusaamale, et jahi nnestumiseks peab nende paat olema merekindel, kiire ja vaikne. Toiduotsinguil ei saanud olla ettekndeks, et tna ei ole tuult. Sstajahimees oli sltumatu, ta ei jaganud oma oskusi ega vastutust mitte kellegagi peale iseenda.

Aastatuhandete vanuse arendust tulemusel istub perele toidupoolist kttiva aleuudi asemel sstas ndne loodusesber, keda aitab moodne digitaaltehnika. hine on vaid see, et mlemad olid ja on hingelt avastajad-jahimehed, ning soov olla iseseisev: mitte sltuda kellestki vi millestki peale iseenda.

Praegusaegne kajak on kerge, kas he-, kahe- vi kolmekohaline plastist vi puust sst. Enim levinud on plastsstad. Hoolimata tehnoloogia vidukigust ei suuda need letada puusstade aegumatut ehedust. Ka kestvuselt, merekindluselt ja siduomadustelt ei j nad plastsstadele millegi poolest alla. Niteks on paljud head vistlussstad puust.

Puusstade ainulaadsus seisneb paljuski nende suures tmahukuses: siduk valmib tielikult ksitna. Puusstasid valmistatakse ka Eestis (O Kormoran Kayak) ja neid on katsetatud nii lhematel matkadel kodumeredel kui ka pikematel ekspeditsioonidel vlismeredel. Et valmiks hene puusst, tuleb teha ligi 260 tundi ning kahese jaoks umbes 320 tundi oskuslikku ksitd. Philine ehitusmaterjal on kodumaine haava-, lepa- ning tammepuit (kahte viimast kasutatakse philiselt ilu prast). Selleks, et sst rohkes vees ja pikese kes korras psiks, ei ole siiski psu ka moodsatest paadiehituse kemikaalidest. Sst valmib kahes jaos: kigepealt valmistatakse phi ja siis pealmine osa. Sst tehakse 14 mm laiadest ning 6 mm paksustest haavalippidest, mis vormitakse klambreid ning puiduliimi kasutades mber spetsiaalse selgroo. Kui liim on kuivanud, eemaldatakse klambrid ning pind valmistatakse ette epoksdvaigu ning klaasriidega tugevdamiseks. Prast eraldi viimistletud phja ja teki kokkuliimimist sst lakitakse ja poleeritakse. Viimaks lisatakse tr ning kinnitused.


Pline turvalisus. Johannes Maide sooritas 1920. aasta juunis-augustis ksi teadaolevalt oma aja maailma pikima (1046 km) sstamatka mber Eesti (matka algus ja lpp Pirital). Nd, 85 aastat hiljem on meresstamatk paljude jaoks ikka veel midagi uut ja arusaamatut: kll rgitakse kanuusidust merel vi peetakse seda uueks ekstreemspordiharuks vi koguni millekski selliseks, mida teatakse kuulsast telesaatest Hirmufaktor.

Normaaloludes on meresstamatk kuiv ja ohutu spordiala vi vaba aja veetmise viis, mida on ehk sobiv vrrelda jalgrattasiduga. Kuigi jalgratas on vaid mne sentimeetri laiune, ei mtle vhemalt enamik inimesi enne ratta selga ronimist, et tna vib-olla kukun kpuli. Umbes 4000-aastase ajalooga meressta merekindlust ja stabiilsust vib hinnata mitmeti. Kuigi Luna-Grnimaal suri 1888.1889. aastal 434 inimest, neist 242 olid mehed ning neist omakorda 48 sai hukka sstaga sites, ei tohiks need arvud kohutada tnapeva sstamatkajaid. Esiteks oli Grnimaa ja Alaska plisrahvaste jaoks ujumisoskus tundmatu. Et ujuma ppida, rkimata niisama veemnude kogemisest, oli lihtsalt liiga klm. Teiseks kis karm vitlus toidu prast. Kuna maa ei olnud piisavalt viljakas, hangiti suurem jagu toitu veest. Armutul jahil olid tihtipeale vastasteks hiiglaslikud vaalad ja merilvid. Kuulus eskimopre, s.o. sstast vlja tulemata sooritatud 360-kraadine pre vette ja tagasi veest vlja. oli teada vaid Grnimaa inuittide ning Alaska aleuutide seas. Teised lootsid nnetuse puhul kaaslaste abile, levinud oli ka tagurpidi oleva kajaki hupadja kasutamine, kuni abi saabus. Igal juhul oli igale eskimole teada, et jklmas vees abi oodata ei ole just kige lbusam tegevus ning mberminekuid ja eskimoprdeid vlditi.

Kui vrrelda ndisaegset ja muistset turvavarustust, st. toonast karastunud meest, kes pidi aitama nii ennast kui ka teisi, siis on imestusvrne, kuidas sstamehi omal ajal nii vhe otsa sai!


Praegusaegse meressta matkal kuulub varustusse peale ssta ja aeru veel hulk lisavarustust, mis teevad matka mrgatavalt turvalisemaks ja nauditavamaks. Veel 1920. aastatel thendas sstamatk ilma pstevestita mehisust ja vaprust, ent tnapeval viks seda vaadelda kui hoolimatust enese ja kaaslaste suhtes. Ehkki moodsad sstad on stabiilsed ning kaaslastelt vi kaldalt vib saada abi, ei armasta meri rumalat nalja. Spetsiaalne meressta pstevest, mis vga vhe hirib kte ja kehatd, on sstamatkal mdapsmatu.

Lainepll ehk pritsmepll on abivahend, mis kaitseb sstas istujat vee eest ning vimaldab hoida ssta kuivana isegi pea alaspidi vees olles. Pritsmepll vib esimese hooga kll ahistada, tekitades kinniseotuse tunnet, kuid plle tugevus ja hermeetilisus on nnestunud eskimoprde ks eeldus. Erinevalt eskimotest, kellel sidus ning vabastas plle kaaslane kuival maal, on tnapeva sstamatkajatel vimalik pritsmepll nnetuse korral ise erinrist tmmates vabastada ning vee peale ujuda.

Mida teha, kui on siiski juhtunud, et sst on tagurpidi, vett tis ning ise lepea vees? Olukord ei ole esimest korda kogedes kuigi meeldiv, kuid siin ei ole ka miskit letamatut. nneks oskab praegu enamik inimesi ujuda ja samas on abiks mugavalt veepinnal hljutav pstevest, terve hulk pstetehnikat ning suurte kogemustega grupijuht. Tuginedes varem kaldal antud juhistele, ei tundugi ssta tagasironimine nii keeruline. llatav on ehk vaid see, et sst on vett tis ning inimesed peal, aga phja ei vaju. Vahemrkusena olgu lisatud, et puusstad ei upu isegi siis, kui kik ruumid on vett tis. Plastsstadel on ssta ninas ja sabas hermeetilised kambrid, mis aitavad vett tis paati veepeal hoida.

Ssta thjendamiseks veest kasutatakse spetsiaalset ksipumpa. Ajakohastel sstadel on elektripumbad, kuigi nende halb tkindlus ei ole lubanud pikematel ekspeditsioonidel loobuda lihtsatest ksipumpadest. Kui vesi on vlja pumbatud, kinnitatakse taas pritsmepll ning jtkatakse matka.

ksi matkajatele on mbermineku korral asendamatuks abiks aeru-ujuk. See on tispuhutav taskuga padi, mille taskusse lheb aeru ks ots. Kui aeru hes otsas on tispuhutud padi, mis ttab poina, ning teine aeru ots toetub sstale, siis on vimalik aeru kasutada abivahendina ssta ronimisel. Kogemuste jrgi suudavad kiiremad kitsasse ssta niimoodi tagasi pseda alla 30 sekundiga.

Sidu mugavust suurendavad ka sellised pisiasjad nagu aerutamiskindad. Isegi imesileda aeruga sites tekivad paljudel ktele villid. Kenahk on rnaks muutunud!

Kuigi korralike sstade pakiruumid on hermeetilised, pakitakse asjad siiski erilistesse kuivakottidesse. Need annavad kindluse, et kui testi on pev otsa vihma sadanud ning merel tormanud, siis htuks on magama minnes kuivad riided alati keprast. ldiselt peaks arvestama, et matkatarbed mahuksid 40-liitrisesse kuivakotti.

Pikematele ekspeditsioonidele ei saa kindlasti minna ilma korralike navigatsiooniseadmeteta. Kompassid ja GPSid on tnapeva sstamatkade lahutamatu osa. Nendele lisandub veel korralik valik kaarte ning raadiosidessteem.


Eestimaa sstamatkajate paradiis. Ehkki kiiruse poolest on kajakil tnapeval raske muid veesidukeid edestada, on merekindlus ning vaiksus teinud meresstast liikumisvahendi, millega kiakse vaatamas Orca vaalasid Vancouveri mbruse saartel, delfiine Kreeka vikesaartel vi hlgeid siinsamas Hiiumaa laidudel. Sstal matkates on vimalik olla osa loodusest nii, et mbritsevaga siliks kooskla ning rahu: keegi ei ole hiritud. Keskkonnateadlikkus on paranenud ja meresstamatkadest saanud ks kiiremini arenev rekreatsiooniharu nii Phja-Ameerikas, Skandinaavias kui ka Jaapanis. Loodetavasti suureneb huvi selle vastu ka Eestis.

Ilmselt ei ole liialdus pidada meressta parimaks liikumisvahendiks tutvumaks rannikuvete, randade ja saartega. Kajakid on keskkonnahoidlikud ning nendega saab hsti ligi eri tpi randadele. Eesti rannad on tihti madalad ja kivised. Vikesaari, millel on mandriga psihendus, on vga vhe. Palju on selliseid rannalike (pankrannik), mis on iseranis nauditavad just vee pealt. Kaunid Eesti saared ja laiud ning ka mandriosa rannajoon pakuvad sstamatkadeks tohutult vimalusi. Jrgnevalt on loetletud mned matkamarsruudid [vt. ka 2, 4] (sulgudes on toodud teekonna ligikaudne pikkus).


Kaberneeme Koipsi Rammu Aksi Prangli Keri (edasi-tagasi 65 km)

Kloogarand Pakri neem Vike-Pakri lunaots pripeva ring mber Suur-Pakri ja Vike-Pakri Paldiski (55 km)

Ida-Virumaa pankrannik (nt. Kalvist Pite ninani 55 km)

Kukeranna Kesselaid Muhu phjarannik Hiiumaa laiud (45 km)

Kuusnmme Vilsandi lunarand Vilsandi phjarand Harilaid (25)


1. Maide, Johannes 1934. Sstal mber Eesti. Estotrkk, Tallinn.

2. Petersoo, Tiit 1969. Kassari-Kasari. Eesti Loodus 20 (4): 250253.

3. Pungar, Peeter 2000. Maailmarekord matkamises. http://www.matk.ee/tegevus/publikatsioon/maide/maailmarekord.htm

4. Reimann, Mart 2005. Kolga lahe vikesaared. Eesti Loodus 56 (5): 4245.


Mikk Suursild (1973) on geograaf ning puust meresstade propageerija.



Mikk Suursild
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012