Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TOIMETAJA VEERG EL 05/2002
Vaata maailma lapsesilmadega ja usu, mida ned


Kristo Rihm
Selle aasta looduskaitsekuul oleme thelepanu alla vtnud lapsed: tunneme huvi, kuidas nemad loodusesse ja selle mber toimuvasse suhtuvad; oleme nuks vtnud neid suunata. See on ka ainus lootus, sest praegu valitseva plvkonna eelkige rahale orienteeritud mttemalli muuta me tenoliselt ei suuda.

Kige pisemate loodusevaadet on Edgar Valter juba vga thusalt mjutanud, sest ta ise oskab nha mbritsevat lapsesilmadega. Usun, et pokumaailmast vaimustunud plvkond suhtub kord juhtpositsioonile judnuna ettevaatlikumalt nii soodes kui ka mujal looduses peituvatesse vrtustesse ega ttta neid esimesel vimalusel raha vastu vahetama.

Kustkaudu pseme aga mjutama juba pisut vanemate koolilaste mttemaailma? Ei saa ju jda lootma vaid ksikutele ennastohverdavalt headele petajatele ja heleainsale Fred Jssile, kes oskab kll avada igas eas inimeste silmi loodusele, ent kes paraku kikidesse teda ootavatesse koolidesse ei jua. nneks on asutud taastama vahepeal hbunud loodusmajade vrku. Jb tahta, et harivatesse huviringidesse pseksid ka khna rahakotiga perede lapsed. Ja et just neile hdavajalikud tasuta laagripaigad ning varjualused petlike loodusradade lhiskonnas jksid turismiettevtjate phas sjas riigiasutuste klvatu konkurentsi vastu siiski psima.

Selles ajakirjanumbris rgime lhemalt ka randadest: millised nad on ja mis neist saab. Ei tahaks, et meie lapsed ja lapselapsed oleksid kunagi sunnitud tegutsema hispaanlaste kombel, kes praegu oma kuulsaid randu liigsetest ehitistest puhastavad ning sealt isegi kiirteid les vtavad. Ent me ei saa oma rannamaastikke, mis on kuivale kerkimisest saati arenenud rannarahva kujundava ke all, jtta ka ainult looduse hooleks. Et nad psiksid just sellistena, nagu oleme neid paljude plvkondade vltel harjunud ngema ja ilusaks pidama, peab randlane jtkama oma tavaprast elu. Siit ka tdemus, mis kehtib kigi prandmaastike kohta: nende kaitse ei saa toetuda tegutsemiskeelule. Vastupidi, see phineb tasakaalustatud looduskasutusel, mis omakorda pimub ksit ja kohalikku tooret ttleva viketstusega. Rannaelu korraldajad kasutavad siin tinglikult koloogiast tuntud mistet toiteahel, mis tipneb tarbijaga. Tarbijat kidavad aga ilusad hoolitsetud rannikumaastikud. Pdkem siis otsad kokku slmida.




Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012