Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/9
Kinastu laid

Kinastu laid on kll vike, aga maastikuliselt vga eripalgeline. Et seda meretagust loodusvaramut liigsest inimsurvest ssta, on juba aastaid kavandatud kehtestada laiul mingi kaitsekord.

Muhumaad piiravad prjana vikesaared. Merel seilajaile on neist tuntuim Viirelaid ehk Paternoster, mis jb Suure vina lunaossa laevatee rde. Liiklus oli siin veel eelmise sajandi alguses kllaltki tihe, sest siit kulges lhim laevatee Soome lahest Liivi lahte, sidusihiks Kuressaare, Prnu vi Riia. 1857. aastal ehitati Viirelaiule metalltuletorn, mis hoiatas laevamehi ohtlike karide eest

Loodust on enam vrtustatud Kesselaiul (Kessulaid), kus juba 1938. aastal veti kaitse alla Kesse pank ja 60 hektarit metsa. Saarel nd loodud maastikukaitsealast oli lhemalt juttu Eesti Looduse mulluses novembrinumbris [6].

Maastikult eriti mitmekesine on aga Kinastu laid (2,6 km2, rannajoon 8,4 km), mis paikneb Muhu saare lheduses Vikese vina ja Kassare lahe kokkupuutealal. See laid on ka riikliku seire rannikumaastiku allprojekti ks seireala.


Vahelduv maastik ja taimkate. Sel vikesel saarel on koguni heksa paigase(maastiku)tpi. Valitsevad abradeeritud moreentasandikud, saare kaguosas laiuvad kamardunud rannad, lneosa ilmestavad aga vanad klibust rannavallid. Paigased omakorda on liigestatud erisuguse taimkattega, valitsevad kadastikud ja rannaniidud. Saare idaosas kasvab mitmesuguse tiusega lehtmets, keskosa kunagised pllumaad on praegu suures osas kasutusel heinamaana (#1). Eri kasvukohtadest on laiul leitud kokku 369 taimeliiki, millest 16 on kaitsealused [7].
Maastikuline liigestatus oleneb suurel mral saare pinnamoest [2]. Laiu keskosa tuseb ligi seitse meetrit le merepinna, kaguosa aga vaid kuni pool meetrit. Siit on saar Kinastu lee kaudu hendatud Muhumaaga. Lee on ligi kolm kilomeetrit pikk liivaste leetseljakute rida, kus seljakute vahele jvad madalad jalgsi lbitavad veeribad.

Saare tuumik on Jaani lademe kvik. Phjaosas, kus rannajoon on rohkem liigestatud, kidavad thelepanu Adavere lademe kivimitest koosnevad rndpangased, mille mandrij on Vinamere phjast randa lkanud [1]. rglooduse raamatusse on kantud saare phjaosas asuv Suur pank (ka Esimene pank).

Kinastu lnerannikut ilmestavad krged klibuvallid: meri on murrutanud neisse kuni nelja meetri krguse astangu, mille jalamil veepiiril paljanduvad alusphja kivimid. Seda osa rannast kutsutakse Vesiruks. Sageli on astangu pervel nha rsij tegevusjlgi. Ndisrannast krgemal vanematel klibuvallidel kasvab lookadastik ja -mnnik (#2). Olenevalt pinnasest ja varasemast kasutusest on kadastik eriilmeline: madalatest maad ligi kadakatest saare edelaosas kuni mitme meetri krguste kadakavljadeni, kuhu on kasvama asunud ka mnd, pihlakas jt.

Saare idaosa on tasane: pinnakattes valitseb moreen, sellel rhkmullad.

Kadastike krval leidub siin vrtuslikku salumetsa tamme, vahtra, saare jt. lehtpuudega. Metsa turbe all kasvab sarapuu, rohurinne on hre. Maapinnal on kogumikena saare ja vahtra hakatisi, kellest enamik rohurindest vlja kasvada ei juagi.

Saare madalas kaguosas laiub ulatuslik mosaiikne rannaniit, mis jtkub Kinastu leel. Madalaid, enamasti ajutisi rannajrvikuid palistab tihe samblavaip peamiselt kallas-sirbikust (#3). Need rannaniidud meeldivad kurvitsalistele. Siin vib nha niidurdi, liivatlli, tutkast [3].


Inimeste eluase. Ajalooliselt on Kinastu laid seotud Saaremaaga. On teada, et keskajal kuulus Kinastu laid (Drotzenholm) Maasilinnale. Orduaja lpul oli Kinastul kaks talu, kummalgi pool adramaad, hiljem vike kla [4]. Lapimaade ssteem silis Kinastul 20. sajandi alguseni. Kige rohkem on olnud saarel elanikke 19. sajandi keskel 73 inimest.

Kinastu laiu plise elaniku Herbert Vrklaeva andmetel hvis kla Teise maailmasja ajal. Majad ehitati uuesti les ja elu saarel jtkus. Ent 1950. aastate alguses traditsiooniline klaelu katkes: saare elanikud astusid kolhoosi. See ti kaasa phiasustuse hbumise. 1965. aastal lahkusid saarelt viimased elanikud. Peagi hakati kodusaarel koos laste ja lastelastega suvitama.

Kolhoosi ajal jid pllud sti ning saart kasutati peamiselt noorloomade karjamaana. Loomad toodi siia varakevadel, ja et neid oli lubamatult palju, siis sai kannatada saare taimkate, eriti salumets.

Viimasel aastakmnel on pliselanikud oma maad tagasi saanud. Saare idaosas tegeldakse hes talus loomakasvatusega, peamiselt on aga Kinastu kujunenud mnusaks suvituskohaks. Tegutseb ka turismitalu.

Inimene on mjutanud Kinastu laiu maastikke paljude sajandite vltel. Tuginedes eri vanusega kaartidele, vib elda, et mdunud sajandi algusest alates hakkasid siin pllud asenduma rohumaaga. Suur osa looduslikest rohumaadest on aga ndseks kasvanud kadastikku ja vanad puisniidud metsastunud. Niisiis on viimase sajandi jooksul saarel laienenud psastikud ja metsaalad, idaosa madalad rannamaad aga roostunud.


Tulevane hoiuala. Kinastu laiu loodus vajab peremehelikku hoolt, millega saare elanikud kindlasti hakkama saavad. Praegu turistide le veel eriti ei nuriseta, ent nende tulv vib hakata saarerahvast hirima, suuremaks probleemiks kujuneb aga taimestiku liigtallamine ja risustus. Laiu rannaniite ja Kinastu leed rikuvad juba praegu mootorsidukid, mis jtavad sgavaid roopaid.

Natura 2000 inventuuril veti arvele Kinastu lee rannaniidud, saare idaosas paiknevad Arbu, Suureniidi (Heinamaa niit, Suurniit, Vihuri) ja RdiPiskuniidi lehtmets ning saare lneosas asuv mnnik. Saare loodusvrtusi aitab silitada kavandatav Kinastu hoiuala, mille piirid lhevad ige pea kinnitamisele.



1. Aaloe, Ago 1967. Retk Kinastu laiule. Eesti Loodus 18 (7): 443447.

2. Kerna, Jaanika 1993. Kinastu laiu ning Koipse ja Rammu saare vrdlev maastikuline anals. Diplomit. Ksikiri T geograafia instituudis.

3. Kuresoo, Andres (koost.) 2002. Valitud elupaikade haudelinnustik: rannaniitude linnustik ja haudelinnustiku punktloendused. Projekti 2002. a. aruanne. Tartu.

http://www.seiremonitor.ee

4. Luha, Artur jt. (toim.) 1934. Saaremaa. Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu.

5. Luige, Armas 1974. Eesti tuletornid. Tallinn.

6. Timm, Uudo 2004. Kesselaiu maastikukaitseala. Eesti Loodus 55 (11): 530531.

7. Tokko, Urmas; Roosaluste, Elle 1996. Muhu saare floora ja selle anals. Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 77. TA kirjastus, Tallinn: 77105.



URVE RATAS, REIMO RIVIS URVE RATAS, REIMO RIVIS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012