Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/9
Rohekrnkonn kipub Eestist kaduma

Seda haruldast konna tutvustasime Eesti Looduse 2002. aasta detsembrinumbris. Teda on prast seda ha otsitud, paraku on vljavaated sna nigelad.

Rohekrnkonn on ks kige laiema levikuga kahepaikseid kogu Palearktises. Metsavndis elab see kahepaikne avamaastikul; poolkrbetes ja krbetes aga asustab niiskemaid kohti. Tema kudemisveekogud on vga eriilmelised, kuid mitte le poole meetri sgavad, vhese taimestikuga ning pikesele avatud.

Levik Eestis. Eestit lbib teadaolevalt rohekrnkonna leviku phjapiir. Liidia Poska-Teiss leidis seda liiki Eestis esimest korda 1931. aastal Vrskast, kuigi juba 1920. aastatel ilmunud koguteostes Eesti ning Eesti loodus on Johannes Piiper mrkinud, et rohekrnkonna viks tenoliselt leida Eesti lunaosas [3]. Aastakmneid on Eesti zooloogid pidanud rohekrnkonna peamiselt Ida-Eestis leiduvaks vhearvukaks, ent psivaks liigiks. Andmed tema leviku ning arvukuse kohta on aga rmiselt lnklikud [2, 3, 58].

Esimesed ohumrgid ilmnesid 1990. aastate lpus, kui Piirissaarel alustati pidevat kahepaiksete seiret. Sajandivahetusel vis tdeda, et kuulsa konnaparadiisiga oli midagi juhtunud: rohekrnkonn oli muutunud Piirissaarel vga haruldaseks. Selle liigi kunagisi asualasid kontrolliti mitu korda ka jrgmistel aastatel, kuid avanev pilt ji niisama nukraks rohekrnkonna ei nnestunud leida. Taani ja Valgevene konnateadlastega nu pidades hakkas pealegi svenema kahtlus, et paljudel juhtudel on rohekrnkonna kevadiseks pulmatrilleriks peetud kaerasori hlitsusi, saades seetttu eksitavaid andmeid.


Viimased otsingud. Selle aasta mais ja juunis kontrollisime kunagisi rohekrnkonna leiupaiku Jgeva-, Tartu-, Plva- ning Vrumaal. Hindasime elupaiku ja vimalikke sigimisveekogusid, ksitlesime kohalikke elanikke ning lbisime kmneid kilomeetreid istel joonloendustel. Kahjuks sai vlitde-eelne arvamus rohekrnkonna viletsa seisundi kohta vaid kinnitust: kuulsime teda lhidalt hlitsemas vaid Ihamarus (Plva maakond), kulleseid ega tiskasvanud loomi ei nnestunud leida. Muljet svendasid jutuajamised kohalike elanikega: enamik neist meenutas, et oli militaarmundris konna ninud lapseplves. Paremal juhul tuletati meelde, et selliseid loomi vis aiamaalt leida kmmekonna aasta eest.

Inventuuri phjal vib vita, et 1980. aastate arvukad ning psivana tundunud rohekrnkonna asurkonnad Peipsi rannikul ja Kagu-Eestis on hbunud. Phjus?

Kigepealt avamaastiku kadumine ja sellest tulenev sigimisveekogude nappus. Samalaadset olukorda on vga ilmekalt kirjeldatud Valgevenes, kus Ternobli tsoonis evakueeritud kladest kadus rohekrnkonn tielikult neli-viis aastat prast inimtegevuse lakkamist [4].

2001. aastal taastati Piirissaarel kll kolm kudemisveekogu, sest selliste meetmetega on rohekrnkonna asurkondi mitmel pool edukalt jalule upitatud [1], kuid kunagist Eesti suurimat rohekrnkonna asurkonda sellega aidata ei nnestunud. Ilmselt oleme inimtekkelisi elupaiku armastava rohekrnkonna elukvaliteedi parandamisega hiljaks jnud.

Lohutuseks vib elda, et vhemalt Kesk-Euroopas kib rohekrnkonna ksi kohati sna hsti ning viks kaaluda tema uuesti Eestisse toomist mnest lhedasest asurkonnast


1. Amtkjr, Jens 1995. Increasing populations of the Green Toad (Bufo viridis) due to a pond project on the island of Sams. Memoranda societatis pro fauna et flora fennica 71: 7781.

2. Ernits, Peeter 1988. Mrkmeid kultuurmaastiku loomastikust II: kahepaiksete arvukusest ja asustustihedusest Piirissaare agrotsnoosis 19821987. XV Eesti loodusuurijate peva ettekannete kokkuvtted: 7579.

3. Kauri, Hans 1947. Die Verbreitung der Amphibien und Reptilien in Estland. Kungliska fysiografiska sllskapets i Lund frhandlingar, 16 (18).

4. Novitski, Ruslan. 2000. Ecology of the Green Toad ( Bufo viridis) in Belarus. Manuscript.

5. Reinwaldt, Edvin 1933. Roheka krnkonna (Bufo viridis Laur.) esinemisest Eestis. Eesti Loodus 1 (4): 8889.

6. Rumberg, Ilona 1989. Rohe-krnkonn (Bufo viridis) Eestis (morfoloogiline iseloomustus). Diplomit ksikiri T ZHI raamatukogus.

7. Rumberg, Ilona 1988. Kus on Eestis veel rohe-krnkonna? Eesti Loodus 39 (7): 470471.

8. Suuressaar, L. 1965. Roheka krnkonna levikust Eestis. Eesti Loodus 16 (6): 361362.



RUSLAN NOVITSKI, PIRET PAPPEL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012