Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/10
Hvimisohus on Tuhala Niakaev, ja mitte ainult see

Harju- ja Raplamaa piirile jb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla kladest mbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nd paekarjre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas kivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril. Puuraugud knivad 30 meetri sgavusele. Tehakse ligi 100 puurauku ja proovipumpamisi.

Ent lubjakivi prognoosvaru peale jb Tammiku looduskaitseala (390 ha), mis loodi 1991. aastal ja mille uus kaitse-eeskiri kinnitati alles mni kuu tagasi (juulis 2005).

Kaitseala piiresse jb kuus isegi kuivadel suvekuudel sna veerohket allikat, mis toituvad Tuhala karstialal neeldunud veest seega maapinnalhedasest phjaveest. Siinsest Terviseallikast olevat rahvaprimuse jrgi saadud abi silmahaiguste vastu. Neljast Nmme allikast moodustuv oja voolab lbi bina allikasoo Sepa talu juures Tuhala jkke. Suurima alalise allika lehtri lbimt knib viie meetrini, vooluhulk 20 l/s.

Tammiku looduskaitseala ilusamaid allikasoid jb Saku valla Tagadi klla, kus kahe Mllu allika vesi voolab Angerja ojja. Need allikad asuvad Harju- ja Raplamaa piiril, kunagise Kose, Hageri ja Jri kihelkonna piiride ristumiskohal.

Looduskaitsealal kasvab 16 liiki kpalisi, seejuures Paistaru niidul Mandri-Eesti suurim lhnava koraamatu kogum, ja veel teisigi haruldasi taimi. sna heas seisundis allikasood mjuvad soodsalt ka muu elustiku liigirohkusele. Piirkonnas asub musta toonekure pesitsusala.

On ldteada, et paekarjride naabruses jvad pllumaad kuivaks. Mis saab Tammiku looduskaitseala haruldastest taimedest ja allikatest? Kuidas on vimalik, et paekarjre planeeritakse otse looduskaitseala krvale? Uurimistd kivad praegu kaitseala piirimail.


Arvatavast Nabala lubjakivimaardlast (prognoosalast) he kilomeetri kaugusele jb

Tuhala maastikukaitseala (188 ha). Sealsel karstialal neeldub Tuhala jgi mmaauku ja voolab kolme haruna kokku kuue kilomeetri pikkuselt maa all. Neist harudest kaks avanevad Veetusme allikates. Maa-aluse je kohal paiknevad aga ainulaadne Niakaev, Virulase karstikoobas (Eesti pikim: peakigu pikkus 58 meetrit, koos lbitavate krvalkikudega 90 meetrit), le 30 langatuslehtri ja kaks karstiorgu. Puurauke tehakse praegu vaid kahe kilomeetri kaugusel sellest karstialast.

Paekarjride mju phjaveetasemele vib ulatuda kmnete kilomeetrite taha. Nende avamisel on kige suuremas ohus Nabala, Tuhala, Tammiku, Pahkla, Angerja Kurevere jt. klade talukaevud ning kuulus Niakaev, mille veepind htib Tuhala maa-aluse je veetasemega. Phjavee alanedes jb puudu osa vooluhulgast, mis Niakaevu keema paneb. Kaev on maapinnast mdetuna vaid 2,4 meetrit sgav. Talude kaevudest tarbitakse maapinnalhedast phjavett.

Karstialast lunasse jv Mahtra sookaitseala hoiab Tuhala karstivljade (seega siis ka Niakaevu ja teiste talukaevude) veevaru. Kui aga rajada otse karstivlja klje alla kuni kmme meetrit sgavad paekarjrid, siis piltlikult eldes: helt poolt saab Niakaev kll maa-aluse je kaudu vee, aga teiselt poolt tmmatakse see alt ra.


Tuhala maastikukaitseala, Tammiku looduskaitseala ja planeeritav Rahaaugu (Pahkla) hoiuala on haaratud Natura 2000 vrgustiku eelvalikusse. Tulevasel Rahaaugu hoiualal (529 ha) kahel pool Angerja oja leidub veereiimile vga tundlikke liigirikkaid madalsoid, siirde- ja tsiksoid, rabametsi ja eriti harulast lammimetsa. Seal elab saarmas ja on musta toonekure pesitsusala. Aga paekarjri uuringuala jb siit vaid poole kilomeetri kaugusele.

Tuhala karstiala ja Nmme allikad on kantud Eesti rglooduse raamatusse. Aasta ringi kib karstialal paarkmmend tuhat loodushuvilist ja turisti, Niakaevu keemise pevadel lisandub teist niisama palju.

Kaitseala piiresse jb kuus isegi kuivadel suvekuudel sna veerohket allikat, mis toituvad Tuhala karstialal neeldunud veest seega maapinnalhedasest phjaveest. Siinsest Terviseallikast olevat rahvaprimuse jrgi saadud abi silmahaiguste vastu. Neljast Nmme allikast moodustuv oja voolab lbi bina allikasoo Sepa talu juures Tuhala jkke. Suurima alalise allika lehtri lbimt knib viie meetrini, vooluhulk 20 l/s.

Tammiku looduskaitseala ilusamaid allikasoid jb Saku valla Tagadi klla, kus kahe Mllu allika vesi voolab Angerja ojja. Need allikad asuvad Harju- ja Raplamaa piiril, kunagise Kose, Hageri ja Jri kihelkonna piiride ristumiskohal.

Looduskaitsealal kasvab 16 liiki kpalisi, seejuures Paistaru niidul Mandri-Eesti suurim lhnava koraamatu kogum, ja veel teisigi haruldasi taimi. sna heas seisundis allikasood mjuvad soodsalt ka muu elustiku liigirohkusele. Piirkonnas asub musta toonekure pesitsusala.

On ldteada, et paekarjride naabruses jvad pllumaad kuivaks. Mis saab Tammiku looduskaitseala haruldastest taimedest ja allikatest? Kuidas on vimalik, et paekarjre planeeritakse otse looduskaitseala krvale? Uurimistd kivad praegu kaitseala piirimail.


Arvatavast Nabala lubjakivimaardlast (prognoosalast) he kilomeetri kaugusele jb

Tuhala maastikukaitseala (188 ha). Sealsel karstialal neeldub Tuhala jgi mmaauku ja voolab kolme haruna kokku kuue kilomeetri pikkuselt maa all. Neist harudest kaks avanevad Veetusme allikates. Maa-aluse je kohal paiknevad aga ainulaadne Niakaev, Virulase karstikoobas (Eesti pikim: peakigu pikkus 58 meetrit, koos lbitavate krvalkikudega 90 meetrit), le 30 langatuslehtri ja kaks karstiorgu. Puurauke tehakse praegu vaid kahe kilomeetri kaugusel sellest karstialast.

Paekarjride mju phjaveetasemele vib ulatuda kmnete kilomeetrite taha. Nende avamisel on kige suuremas ohus Nabala, Tuhala, Tammiku, Pahkla, Angerja Kurevere jt. klade talukaevud ning kuulus Niakaev, mille veepind htib Tuhala maa-aluse je veetasemega. Phjavee alanedes jb puudu osa vooluhulgast, mis Niakaevu keema paneb. Kaev on maapinnast mdetuna vaid 2,4 meetrit sgav. Talude kaevudest tarbitakse maapinnalhedast phjavett.

Karstialast lunasse jv Mahtra sookaitseala hoiab Tuhala karstivljade (seega siis ka Niakaevu ja teiste talukaevude) veevaru. Kui aga rajada otse karstivlja klje alla kuni kmme meetrit sgavad paekarjrid, siis piltlikult eldes: helt poolt saab Niakaev kll maa-aluse je kaudu vee, aga teiselt poolt tmmatakse see alt ra.


Tuhala maastikukaitseala, Tammiku looduskaitseala ja planeeritav Rahaaugu (Pahkla) hoiuala on haaratud Natura 2000 vrgustiku eelvalikusse. Tulevasel Rahaaugu hoiualal (529 ha) kahel pool Angerja oja leidub veereiimile vga tundlikke liigirikkaid madalsoid, siirde- ja tsiksoid, rabametsi ja eriti harulast lammimetsa. Seal elab saarmas ja on musta toonekure pesitsusala. Aga paekarjri uuringuala jb siit vaid poole kilomeetri kaugusele.

Tuhala karstiala ja Nmme allikad on kantud Eesti rglooduse raamatusse. Aasta ringi kib karstialal paarkmmend tuhat loodushuvilist ja turisti, Niakaevu keemise pevadel lisandub teist niisama palju.
Kommenteerib hdrogeoloog Hella Kink (Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituut)

Probleemi tuleb vaadelda laiemalt: uute paekarjride avamine ktkeb endas ohtu loodusvrtustele ka mujal Harjumaal. Suurem osa Harjumaast paikneb lavamaal, mida Soome lahe rannikumadalikust eraldab Phja-Eesti pankrannik ehk klint. Harjumaa lneosas kerkib pank mererannalt, seal on ta mere murrutada. Panga veerul ja jalamil avaneb rohkesti allikaid. Pinnamood on lavamaal valdavalt tasandikuline, Keila mbruses leidub alusphjalisi voorjaid krgendikke. Jed (neid on 34) laskuvad lavamaalt jugade vi joastikena. Pinnakatte paksus on enamasti 0,52 meetrit, loopealsetel ei leta 10 sentimeetrit. Niisiis on phjavesi paelhedes looduslikult kaitsmata.

Harju lavamaal on rohkesti karstivorme: mitusada karstilehtrit ja -lohku. Rohkesti on ka karstunud loopealseid. le 20 oja ja je kaob kurisute kaudu maa alla. Suuremad neist on Tuhalas, Kuivajel ja Kuimetsas. Karsti neeldunud vesi avaneb allikatena vi tekitab allikasoid. Alal saadakse vett peamiselt loodusliku kaitseta Ordoviitsiumi phjaveekihist.

Eesti rglooduse raamatusse on Harjumaal kantud 12 karstiala, 12 allikat ja allikaala. Osa neist jb Ants Talioja kirjeldatud Tuhala maastikukaitsealale ning Tammiku looduskaitsealale, need mlemad on arvatud Natura 2000 eelvalikualade hulka. Phjaveest toituvaid jrvi on Harjumaal 10, soid 12. Ka paljudele hsti teada Saula Siniallikad toituvad survelisest phjaveest, mis juab maapinnale lubjakivis olevate tektooniliste lhede kaudu. Kiili valla lunaosas Nabala ja Paekna vahel paljanduvad Nabala lademe karbonaatkivimid. Kurevere taga neeldub karsti Vna je lemjooksu vesi, mis avaneb Paekna klas allikatena, tekitades allikajrve.

Mis juhtub siis, kui avada sellises piirkonnas paekarjr?

Srve (Rannamisa) lubjakivimaardla evitamist takistavad mingil mral juba kinnisvaraarendajad, kes pole nus plaaniga kaevandada paasi nende valduste alt ja lhinaabrusest. Sellest on kirjutanud ripev (nr. 155, 01.09.2005). Ent ripevas pole snagi loodusvrtustest, mida paekaevandus samuti ohustab: paekaldast ja selle jalamil avanevaist allikaist. Maardla kagupoolse osa eesvool on Harku jrv, mille seisundit on niigi halvendanud Harku karjri vesi. Jgala maardla evitamine vib ohustada jge ja juga.

Nabala maardla evitamisel hvib karstiala Kureveres ja sellest toituv Paekna allikajrv. Ohustatud on Tammiku looduskaitseala allikad ja allikasood, Tuhala karstiala ning veel rohked karstialad ja allikad Raplamaal Juuru ja Kohila vallas.

Enne kui asuda rajama uusi karjre, tuleks otsustada, milliseid loodusmlestisi tahame silitada tulevastele plvedele. Ning seejrel hinnata kaevanduse keskkonnamju selgitamaks ohtu loodusvrtustele. Inventeerida tuleks kik paekarjri mjupiirkonda jvad kaevud. Nende veetaset on vaja jlgida maardla uurimise ajal ning valikuliselt ka prast seda.


Kommenteerib botaanik lle Kukk (EPM pllumajandus- ja keskkonnainstituut)


Tuhala, Tammiku, Pahkla, Tdva ja Nabala kla vahele kavandatav ulatuslik lubjakivimaardla on Tammiku looduskaitsealale ohtlikult lhedal. Prognoosvarud asuvad juba Tammiku looduskaitseala ja mitme vriselupaiga all. Peale haruldaste ja vrtuslike taimekoosluste on Tammiku looduskaitsealal ka paljude kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvu- ning elupaik.

Tammiku looduskaitsealalt on senini leitud 21 kaitsealust taimeliiki, nende seas 16 liiki kpalisi ehk orhideesid: vthuul-, kahkjaspunane, Russowi ja tpiline srmkpp, krbesis, kaunis kuldking, kahelehine kokeel, pruunikas pesajuur, suur kopll, harilik ja lhnav koraamat, soo-, tumepunane ja laialehine neiuvaip, hall kpp, kdu-koralljuur. Peale kpaliste veel Eesti soojumikas, koldjas selaginell, ungrukold, sile tondipea, pst-linalehik. Kaunis kuldking, pst-linalehik, sile tondipea ja Eesti soojumikas on kantud htlasi EL loodusdirektiiviga kaitstavate liikide nimistusse. Kaheksa taimeliiki kuulub meil teise kaitsekategooriasse, mis thendab, et tuleb kaitsta biotoopi, kus nad kasvavad. Enamik nimetatud liikidest kasvab Tammiku kaitsealal elujuliste, rikkalike kogumikena, siin asub lhnava koraamatu Eesti mandriosa suurim populatsioon. Looduskaitsealal on mitu haruldaste taimeliikide riiklikku seireala, kus kontrollitakse ja hinnatakse kaitstavate liikide seisundit.

Et tegemist on enamalt jaolt sootaimedega vi soosaarte laialehise metsa asukatega, siis ktkevad igasugused veereiimi muutused nii kasvualal kui ka selle naabruses ohtu vi lausa hvingut. Karstipiirkonnas on aga kaevandamise korral veetaseme muutused vltimatud.

Seetttu on botaanikute seisukoht: kaitseala veereiimi ning sellest tulenevalt kaitsealuste taimeliikide elutingimusi mjutavad ettevtmised kaitsealal ja selle naabruses vajavad vga phjalikke eeluuringuid, et selgitada vimalikud keskkonnamuutused ning nende mju elustikule.


Toimetuselt. MT Tuhala looduskeskus on tellinud Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudilt veeseire Nabala lubjakivi uuringu alal. Seire esialgsed tulemused peavad selguma 1. septembriks 2006. Alles siis vetakse kaalumise alla: kas ldse, ja kui, siis millises ulatuses tohib planeerida paekillustiku tootmist Nabala maardlas.



ANTS TALIOJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012