Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/10
Roosna-Alliku maastikukaitseala

Seda, et Roosna-Alliku testi allikarikas paik on, reedab tema nimi: kohanimi on tuletatud misnike Rosenite ja piirkonna allikarohkuse jrgi.

Eestis arvatakse olevat kokku ligikaudu 10 000 allikat. Enamik neist on vikesed (vooluhulk 0,11 l/s), ent leidub ka sadu suuri allikaid (10100 l/s). Pandivere krgustiku realadel vljub le 200 alalise allika, siia jb ka suurem osa vga veerikkaid allikarhmi (1001000 l/s). Pandivere jalamilt algab mitu Eesti suuremat jge (Prnu, Pltsamaa, Pedja). Roosna-Alliku allikad koos paisjrvega asuvad 76 m krgusel merepinnast. Veetemperatuur kigub 410 kraadi piires.

Roosna-Allikule viib PaideRakvere maantee, alevik paikneb 20 km Paidest phjakirdes. Siit lne poole jvad Krvemaa soolaamad (kaitseala piirneb Krvemaa maastikukaitsealaga), itta aga Pandivere viljakad pllumaad. Roosna-Alliku peamine looduslik huviobjekt ongi allikad nende kahe piirimail, just siit lhtub Eesti pikkuselt teine Prnu jgi (144 km), mille pikkust mdetakse alates Roosna-Alliku Klmaallikate veerikkaima allika vljumiskohast. Allikaala vastas, teisel pool PaideRakvere maanteed, asub esinduslik misakompleks, mille juurde kuulub segastiilis park (kaitse all 1972. aastast).

Siinse alevi kohal oli varem Jelhtme (Jelhte) kla ja veski, kohta on esmamainitud 1564. (1565.) aastal. Mis (Kaltenbrunn sks. klm kaev) on rajatud 17. sajandi I poolel ja sai ndisnime Rosenitelt, kellele ta kuulus 16171725. Roosna-Alliku misamaja peetakse heks silmapaistvamaks 18. sajandi lpu varaklassitsistliku perioodi niteks Eestis. Praegu asub restaureeritud misahoones Roosna-Alliku phikool.


Allikajrvi on Roosna-Allikul kaks. Umbes 2,5 ha suurune, pikk ja kitsas Allikajrv on tugevasti mudastunud ning veerikas ainult kevaditi. Siiski toidab ka siinsete allikate vesi Prnu jge. Pajuvsast, hundinuiadest, pilliroost ja tarnamtastest mbritsetud jrveserv on hakanud meeldima kobrastele.

Vanaveski jrv (Vanaveski pais, Eipre paisjrv, Veskijrv) on kolme hektari suurune misaaegse vesiveski paisjrv, mis vimaldas omal ajal kasutada rikkalikku veehulka. Paisjrve veepinda hoiab endisel krgusel tamm jrve edelanurgas. Allikatest toituv paisjrv on ks suuremaid omataolisi Eestis. Allikate veerohkuse phjus on maapinnaga likuv phjaveekiht. Peaallikaid vib iseloomustada langeallikatena. Maapinnale vljudes voolab vesi paisjrve pinnaveena mda kivist voolusngi. Kuid leidub ka ksikuid viksemaid tusuallikaid, mis alaliselt keevad. Vanaveski paisjrv on ka kige tugevamate pakaste ajal jvaba. Siinsel veevljal talvitub palju veelinde (peamiselt sinikaelpardid). Vesi on paisjrves rohekassinine, sgavus ei ulatu kusagil le meetri. Phja katab peen setteliiv. Veskijrvest saab oma vee ka krvalasuv kalakasvatus.


Allikaline mrgala on ligi 1,5 km pikk ja 0,5 km lai. Seal leidub kmneid allikaid, kusjuures osa neist paikneb paisjrve phjas ja kraavides. Tinglikult on piiritletud viis allikarhma: suurima vooluhulgaga on Tiit Eipre allikas, mida peetakse ka Prnu je alguseks (2080 l/s), jrgnevad Klmaallika talust 50 m phja pool paeklibuse ojasngi phjas avanevad allikad (20 l/s). lejnud allikad on viksema vooluhulgaga. Pinnakatte paksus on selles piirkonnas alla meetri, vesi avaneb surve all paelhedest. Allikaala koguvooluhulk on veerikkal ajal 870 l/s, veevaesel ajal umbes 100 l/s.


Roosna-Alliku maastikukaitseala on loodud varasemat, 1981. aastal asutatud allikate kaitseala laiendades. Kaitse-eeskiri kinnitati 11. augustil 2005, sellega saab tutvuda Riigi Teatajas (RT I 2005, 44, 373). Ndse kaitseala pindala on 42,7 ha, selle eesmrk on hoida siinseid vhe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi jrvi, allikaid ja allikasoid ning nrglubja-allikaid. Ala on lisatud ka Natura 2000 vrgustiku koosseisu ning allikad kantud rglooduse raamatusse. Peale selle kuulub siinne allikate piirkond Pandivere veekaitseala veesilitusalade nimekirja. Siin tehakse pikaajalisi hdroloogilisi uurimisi pinnaveeseiret.

Kogu maastikukaitseala on tsoneeritud piiranguvndisse. Siinsetel veekogudel tohib sita mootorita ujuvvahendiga. Telkida ja lket teha vib kaitseala valitseja mratud ja thistatud kohtades (uemaadel omaniku loal). Kaitseala haldab Jrvamaa keskkonnateenistus.

Roosna-Alliku on olulise allika- ja karstialana arvatud Pandivere ja AdaverePltsamaa nitraaditundlikku piirkonda. Selle kaitse-eeskirjaga saab samuti tutvuda Riigi Teatajas (RT I 2003, 10, 49).


1. Aluoja, Kaarel 2005. Prnu je lte ei kaanetu ka pakasega. Jrva Teataja 03.02.

2. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

3. Eesti rglooduse raamat, V 1991. Ksikiri geoloogia instituudis Tallinnas.

4. Ratnik, Karl; Rehela Leo 1969. Roosna-Alliku veed ja linnud. Eesti Loodus 20 (10): 624625.



KAIRE SIREL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012