Eesti Looduse fotovõistlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/10
Roosna-Alliku maastikukaitseala

Seda, et Roosna-Alliku tõesti allikarikas paik on, reedab tema nimi: kohanimi on tuletatud mõisnike Rosenite ja piirkonna allikarohkuse järgi.

Eestis arvatakse olevat kokku ligikaudu 10 000 allikat. Enamik neist on väikesed (vooluhulk 0,1–1 l/s), ent leidub ka sadu suuri allikaid (10–100 l/s). Pandivere kõrgustiku äärealadel väljub üle 200 alalise allika, siia jääb ka suurem osa väga veerikkaid allikarühmi (100–1000 l/s). Pandivere jalamilt algab mitu Eesti suuremat jõge (Pärnu, Põltsamaa, Pedja). Roosna-Alliku allikad koos paisjärvega asuvad 76 m kõrgusel merepinnast. Veetemperatuur kõigub 4–10 kraadi piires.

Roosna-Allikule viib Paide–Rakvere maantee, alevik paikneb 20 km Paidest põhjakirdes. Siit lääne poole jäävad Kõrvemaa soolaamad (kaitseala piirneb Kõrvemaa maastikukaitsealaga), itta aga Pandivere viljakad põllumaad. Roosna-Alliku peamine looduslik huviobjekt ongi allikad nende kahe piirimail, just siit lähtub Eesti pikkuselt teine – Pärnu jõgi (144 km), mille pikkust mõõdetakse alates Roosna-Alliku Külmaallikate veerikkaima allika väljumiskohast. Allikaala vastas, teisel pool Paide–Rakvere maanteed, asub esinduslik mõisakompleks, mille juurde kuulub segastiilis park (kaitse all 1972. aastast).

Siinse alevi kohal oli varem Jõelähtme (Jõelähte) küla ja veski, kohta on esmamainitud 1564. (1565.) aastal. Mõis (Kaltenbrunn – sks. ´külm kaev´) on rajatud 17. sajandi I poolel ja sai nüüdisnime Rosenitelt, kellele ta kuulus 1617–1725. Roosna-Alliku mõisamaja peetakse üheks silmapaistvamaks 18. sajandi lõpu varaklassitsistliku perioodi näiteks Eestis. Praegu asub restaureeritud mõisahoones Roosna-Alliku põhikool.


Allikajärvi on Roosna-Allikul kaks. Umbes 2,5 ha suurune, pikk ja kitsas Allikajärv on tugevasti mudastunud ning veerikas ainult kevaditi. Siiski toidab ka siinsete allikate vesi Pärnu jõge. Pajuvõsast, hundinuiadest, pilliroost ja tarnamätastest ümbritsetud järveserv on hakanud meeldima kobrastele.

Vanaveski järv (Vanaveski pais, Eipre paisjärv, Veskijärv) on kolme hektari suurune mõisaaegse vesiveski paisjärv, mis võimaldas omal ajal kasutada rikkalikku veehulka. Paisjärve veepinda hoiab endisel kõrgusel tamm järve edelanurgas. Allikatest toituv paisjärv on üks suuremaid omataolisi Eestis. Allikate veerohkuse põhjus on maapinnaga lõikuv põhjaveekiht. Peaallikaid võib iseloomustada langeallikatena. Maapinnale väljudes voolab vesi paisjärve pinnaveena mööda kivist voolusängi. Kuid leidub ka üksikuid väiksemaid tõusuallikaid, mis alaliselt keevad. Vanaveski paisjärv on ka kõige tugevamate pakaste ajal jäävaba. Siinsel veeväljal talvitub palju veelinde (peamiselt sinikaelpardid). Vesi on paisjärves rohekassinine, sügavus ei ulatu kusagil üle meetri. Põhja katab peen setteliiv. Veskijärvest saab oma vee ka kõrvalasuv kalakasvatus.


Allikaline märgala on ligi 1,5 km pikk ja 0,5 km lai. Seal leidub kümneid allikaid, kusjuures osa neist paikneb paisjärve põhjas ja kraavides. Tinglikult on piiritletud viis allikarühma: suurima vooluhulgaga on Tiit Eipre allikas, mida peetakse ka Pärnu jõe alguseks (20–80 l/s), järgnevad Külmaallika talust 50 m põhja pool paeklibuse ojasängi põhjas avanevad allikad (20 l/s). Ülejäänud allikad on väiksema vooluhulgaga. Pinnakatte paksus on selles piirkonnas alla meetri, vesi avaneb surve all paelõhedest. Allikaala koguvooluhulk on veerikkal ajal 870 l/s, veevaesel ajal umbes 100 l/s.


Roosna-Alliku maastikukaitseala on loodud varasemat, 1981. aastal asutatud allikate kaitseala laiendades. Kaitse-eeskiri kinnitati 11. augustil 2005, sellega saab tutvuda Riigi Teatajas (RT I 2005, 44, 373). Nüüdse kaitseala pindala on 42,7 ha, selle eesmärk on hoida siinseid vähe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi järvi, allikaid ja allikasoid ning nõrglubja-allikaid. Ala on lisatud ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu ning allikad kantud ürglooduse raamatusse. Peale selle kuulub siinne allikate piirkond Pandivere veekaitseala veesäilitusalade nimekirja. Siin tehakse pikaajalisi hüdroloogilisi uurimisi – pinnaveeseiret.

Kogu maastikukaitseala on tsoneeritud piiranguvööndisse. Siinsetel veekogudel tohib sõita mootorita ujuvvahendiga. Telkida ja lõket teha võib kaitseala valitseja määratud ja tähistatud kohtades (õuemaadel omaniku loal). Kaitseala haldab Järvamaa keskkonnateenistus.

Roosna-Alliku on olulise allika- ja karstialana arvatud Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikku piirkonda. Selle kaitse-eeskirjaga saab samuti tutvuda Riigi Teatajas (RT I 2003, 10, 49).


1. Aluoja, Kaarel 2005. Pärnu jõe läte ei kaanetu ka pakasega. – Järva Teataja 03.02.

2. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) www.eelis.ee

3. Eesti ürglooduse raamat, V 1991. Käsikiri geoloogia instituudis Tallinnas.

4. Ratnik, Karl; Rehela Leo 1969. Roosna-Alliku veed ja linnud. – Eesti Loodus 20 (10): 624–625.



KAIRE SIREL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet