Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/10
Tiigilendlane

Tiigilendlane on 11 Eestis elavast nahkhiireliigist ks suuremaid: tema tiibade siruulatus knib 30 sentimeetrini, nii et lendavat loomakest viks vrrelda niteks suurema vahtralehega. Tiigilendlasi vib suvedel nha neile sobivate veekogude kohal lendamas.

Lhedalt vaadates on tiigilendlase keha tume pruunikashall, khualune heledam, piklikud krvad, nina ja lennus mustjaspruunid. Ta toitub peamiselt vee kohal lendavatest putukatest, niteks sskedest, surusskedest, liblikatest jne. Koos tiigilendlasega kib veekogude kohal toitumas veelendlane, kuid tema on tiigilendlasest viksem, tiirutab veele eriti lhedal ning vib saagijahil tihti lennelda ka veekogu kallaste kohal, mida tiigilendlane tavaliselt ei tee.

Elupaik ja sigimine. Suvepevadel varjab tiigilendlane end majade seinapragudes, katuse re alustes nsustes ja seina laudvoodri all, vahel ka lindudele meldud pesakastides, harva puunsustes. Mais koonduvad emased suurtesse poegimiskolooniatesse: 20100, ksikjuhtudel ligi 300 looma. Selline suur seltskond teeb kummalisi kigisevaid ja kraapivaid hli, mida inimesed mnikord pelgavad. Niipea kui pike loojub, lendavad nad varjepaigast paari-kolme kaupa vups ja vups vlja ning otsivad les lhimad vaiksed putukarohked veekogud.

Enamasti snnib emasel tiigilendlasel aastas ainult ks poeg, keda ta piimaga imetab. Poeg lennuvimestub tavaliselt paari ndala jooksul. Enne seda teeb ema toitumislende koos keha klge klammerdunud jrglasega. Tiigilendlased on sna paiksed, suured kolooniad vivad samasse kohta tagasi tulla aastakmneid. Kui enamikul poegadest tiivad kandma hakkavad, laguneb koloonia selleks aastaks.

Talveks sobivad tiigilendlastele niisked, tmbetuuleta koopad, suuremad keldrid vi muud maa-alused nsused. Loomakesed vivad pugeda pragudesse vi koonduda kobaratesse, et hoida sobivat temperatuuri.


Euroopas ohustatud. Euroopas on tiigilendlane levinud Hollandist ida pool kuni Uuraliteni, phjas ulatub leviala Luna-Rootsi ja Luna-Soomeni. Kogu areaali ulatuses hinnatakse arvukust 100 000200 000 loomale [1]. Nad jaotuvad levialal ebahtlaselt, nii et saab eristada kolme phiala: HollandiTaani mbrus, Baltimaad koos Peterburi mbrusega ning Luna-Uural.

Kuigi Eestis vib tiigilendlasi nendega asustatud paikades nha rohkesti lendamas, on ta meil siiski haruldane, levinud vaid paiguti. Euroopas peetakse teda heks ohustatumaks nahkhiireliigiks: ta on kantud loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Eestis on tiigilendlane II kaitsekategooria liikide nimekirjas ning kantud haruldase liigina punasesse raamatusse.

Mitmed Euroopa riigid slmisid 1991. aastal lepingu nahkhiirte kaitse korraldamiseks. 2004. aasta detsembris hines sellega ka Eesti.


Mis ohustab tiigilendlast? See nahkhiireliik kardab vga hirimist. Et tema peamised suvised varjepaigad, sealhulgas poegimiskolooniad, on seotud inimasutusega, siis tekib tihti arusaamatusi just inimestega. Kaotajaks jvad seejuures ikka nahkhiired.

Tihti ei oska inimesed arvatagi, et hvitavad nahkhiirte koloonia, kui alustavad maja remonti niteks juunis-juulis, seega poegimisajal. Vanema maja uutel omanikel ei pruugi aimugi olla rahumeelsetest rilistest ning nad vivad tahtmatult phjustada hvingu: peval maja voodrit vahetades vidakse kinni la vljapsu avad, puitu immutades mrgitada pragudes peituvaid loomakesi ning suurte nsustega puid maja mbert maha vttes hvitada suure osa poegimiskolooniast.

Ka talvituspaikades on just tiigilendlased kige ohualtimad, sest nad koonduvad enamasti ksikutesse suurtesse koobastesse vi kikudesse, mis on ka inimestele kergesti ligipsetavad. Seetttu on eriti oluline, et talvel hoitaks uudistajad eemal nahkhiirte kogunemispaikadest Piusa, Vna-Posti ja lgase koobastikes. Kui loomi talvitusajal hirida, virguvad nad letargilisest seisundist ja nende ainevahetus aktiveerub. Klmal ajal ei ole aga midagi sa ja energiakaotus vib lppeda loomakese igavese unega.


Mida saame teha tiigilendlase heaks? Arvatavasti ohutegurite pikaajalisel mjul on tiigilendlase arvukus Eestis vhenenud. Kui 19751987. aastate kohta avaldatud kokkuvttes hindab Matti Masing selle liigi arvukust Eestis ligikaudu viiele kuni kmnele tuhandele [3], siis nahkhiirte kaitse tegevuskavas, kuhu on koondatud vrskemad andmed, hinnatakse tiigilendlase arvukust tuhandele kuni kolmele tuhandele loomale [4].

Nahkhiirtele on vga oluline, et inimesed, kellega nad katust jagavad, suhtuksid neisse heatahtlikult. Maja remont tuleks planeerida augustikuusse, siis jvad poegimiskolooniad kahjustamata. Talvituspaiku tuleks thusalt kaitsta hirijate eest. Vltima peaks tiigilendlase peamiste toitumisveekogude reostamist.

Kui seda artiklit lugedes meenub teile mni paik, kus olete suvel mrganud rohkesti nahkhiiri lendamas, andke sellest teada kohaliku keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialistile.



KAJA LOTMAN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012