Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2005/10
Kividest rannal ja meie nnest

Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt kll Virumaa Teatajas, Ksmu nn. nnekivihunniku le. Olles ise olnud seotud he sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta.

See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal ttanud EE rhm pidas oma lpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mlestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle jrgi, et seal oli juba varem vike kivikuhjatis. Peeti knesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jtkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rkis mne loo. Kive toodi juurde lhedalt rannast.

Mdus mitu aastat. Kord, kui olin tagasiteel neemelt, kus olime jllegi rhmaga tseremoonia korraldanud, peatas mind Neemela perenaine Laura. Ta naeris ja ksis, kui kaua ma veel kin oma rhmadega tema koera haual palvetamas. Olin sna jahmunud. Laura snul olid lapsed sinna kohta matnud tema koera Jaska. Iga kord, kui inimesed neemel kive lisasid, mtles ta, et pole htegi teist koera maailmas, kelle hauda nii austataks kui tema koera oma. Ta lisas, et Jaska oli hea koer.

Sestpeale lpetasin turistidega kivide korjamise rannalt. Mitte kll Jaska haua prast, aga aegapidi oli mulle hakanud tunduma, et iga kivi rannas hoiab kinni tkikest maad. Mida rohkem kive ra korjati, seda enam hakkas meri randa selles kohas lhkuma. Mul kulus selle tdemuseni judmiseks mitu aastat.

Nd siis Ksmu kividest. Lahemaal tl olnud vana meremees Paul Tenime rkis kord, kuidas tekkis kivihunnik Vana-Jri otsa ja mis oli selle algne mte.

Mletatavasti oli see 1974. aasta mais, kui Ksmus kogunesid vanad meremehed, kes olid sitnud Ksmu laevadel. Kuna ajaloolise nnekivihunniku Palganeemel oli Nukogude piirivalve laiali lkanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mte panna mlestuskivid kusagile mujale. Pauli jutu jrgi pidi sellest saama vaid meremeeste kokku kantavate kivide hunnik, mille juures nad igal aastal oleksid kogunenud, pannud taas igaks oma kivi ja kivi nende mlestuseks, kes vahepeal manalateele linud. Teatavasti oligi kunagi Palganeemel olnud kivihunnik omamoodi Ksmu meremeeste laevasitude mlestusmrk, eriti prast seda, kui iga merereisi jrel maaliti kivile vrviga oma nimi ja meresidu aasta.

Kahjuks ji tookord vanade meremeeste alustatud kivihunniku juurde selgitav tahvel panemata. Vib-olla oleks see vlistanud vhemalt osaliselt sellise hiidhunniku tekke nagu praegu Vana-Jri otsas.

Ja kui juba midagi oli kokku kantud, siis hakati kive jrjest juurde tooma. Meri murrutas randa ja jrjest enam kukkus kalda pealt merre puid. Kindlasti ei ole Ksmu neeme idaranna selle koha erosioonis sdi vaid kivide rakorjamine, kuid ikkagi iga kivi hoiab kinni tkikest randa ja kaitseb seda.

Ajaloolasel Enn Tarvelil on igus: selles kohas pole kivihunnikul kultuuriloolist vrtust. Oleks olnud Palganeeme kivihunnikul.

Kas testi oleneb meie nn sellest, et punnitame igaks judu mda kivi rannalt kusagile hunnikusse? Vib-olla oleks toredam tulla igal aastal samasse randa, istuda samale kivile, mida ollakse harjunud samas kohas ngema, ja lainehli kuulates melda, mis on nn.

Olen giidina Eestis ringi rnnates kahjuks pidanud ngema, kuidas sellised ritused vljuvad esialgsetest raamidest ja hakkavad elama oma elu. Kurb on Hiiumaal Tahkuna neemel vaadata Estonial hukkunud laste mlestusmrki, mille jalamile on roninud labrint, risustades selle kauni koha ja mlestuse.

Labrindid on olnud saartel ja randades, aga kusagil on ju ka mistlik piir. Samasugused labrindid hakkavad juba tekkima Mohni saarel. Hiiumaal Kpu neemelt ra sites palistavad teeservi kividest laotud nimede read. Kas neid on sinna testi vaja? Kas me peame endast tingimata sel viisil mletuse maha jtma? Vib-olla viiks parem oma prahi rannast kaasa?



Anne Kurepalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012