Eesti Looduse fotovõistlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2005/10
Elevandina portselanipoes

Haab metsapuuna on saanud ikka rohkem kiruda kui kiita: kasvab kiiresti, aga mädaneb veelgi nobedamalt. Niisiis peab metsakasvataja olema mädandajast varmam ja raiuma metsa kuniks on, mida raiuda. Kui aga läheneda haavale teisest, ökoloogi vaatenurgast, siis selgub, et lagundajate käes õõnsaks kõdunenud haavas ja selle ümber vormirohke elu alles algab. Siinse ajakirjanumbri kaaneloos püüavad noored teadlased anda ülevaadet neist, kes elu alustamiseks ning jätkamiseks vanalt haavalt ulualust leiavad.

Kellele on seda elu vaja? Mida annab seentest-putukatest kubisev vana haavatüügas metsaomanikule? – Huvitava vaatepildi? Erilise hinguse, mida levitavad vaid vanad, kõdunevad tüved? Seda muidugi ka, aga peamist väärtust ei saa hoobilt näha ega nuusutada: mida rikkam, mitmekesisem ja keerukamate sisemiste seostega on elukooslus, seda tugevam, vastupidavam on ta kõikvõimalikele ootamatustele, kas või kahjurirüüstele. Seda vana tõde tuleb paraku ikka ja jälle meenutada.

Aga 30–40-aastaselt maha võetud haavikus pole pulbitsev elu jõudnud veel õieti tärgatagi. Et see siiski tärkaks ja edasi kanduks, on haavikut raiudes arukas jätta osa vanemaid puid puutumata – eluseemneks.

Omamoodi eluseemet kannab ka vesi, mis voolab ikka sinna, kus madalam (sügavam). Ühendatud anumate seadus paneb end eriti ilmekalt maksma karstialadel, kus selle mõju võib küündida kümnete kilomeetrite taha. Ainult loodusseadustele vilistades saab karstipiirkonnas planeerida sügava karjääri selliste kaitsealade külje alla, kus kõik tähelepanuväärne – maastikupildist kuni harulduste kasvu- ja elupaikadeni – on kujunenud ja püsib vaid kõrge põhjaveetaseme mõjul. Päris loodusvõõrale inimesele saaks ehk asja seletada talle mõistetava näitega: katsu hoida vett vannis, millel punn augu eest ära. Paha aimamata või uskumata kipuvad Harju- ja Raplamaa karstipiirkonnas just selle punni kallale paekaevandajad: soov toota väga minevat kaupa – paekillustikku – ei lase mõelda karstiallikatele ja soodele, mille alt justkui muuseas vesi ära tõmmatakse (vt. lk. ..).

Kõik on seotud kõigega – haavikus, karstialal, tegelikult igal pool. Et mitte käituda elevandina portselanipoes, oleks looduses askeldajail kasulik küsida aeg-ajalt nõu neilt, kes sealsest väga keerukast “majapidamisest” üht-teist taipavad.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet