Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/11
Miks hooned seestpoolt hallitama lähevad?

Hallitusseened annavad oma soo jätkamiseks silmaga nähtamatuid eoseid. Kerged eosed heljuvad õhuvooluga kaasa nii välis- kui ka siseoludes. Kui eos maandub niiskel pinnal, võib see oma bioloogilise funktsiooni täita mis tahes materjali pinnal.

Hallitusseente toiduks on lihtsad orgaanilised ained, mida nad võivad leida kivimaterjalidelt, puidult, paberist, vaipadelt, tekstiililt, plastidelt, metallidelt, keraamikalt, toiduainetes jms. Neid võib leida ka toitaineid mittesisaldavate materjalide pinnalt, kui sinna on õhust sadenenud küllaldaselt orgaanilist mustust. Looduses on hallitusseente ülesanne vabastada keskkond mittevajalikust (surnud) orgaanilisest ainest.

Seega on hallitusseente kasvuks hoonetes vaja vaid ühte – piisavat õhu- või materjalide enda niiskust. Ülejäänud on niikuinii alati olemas. Õigesti ehitatud ja hooldatud hoones hallitust ei leia. Hallitusprobleemid kerkivad tavaliselt esile siis, kui on tegemist püsivate või korduvate majas leiduvate materjalide niiskumisega, millele ei osata kohe tähelepanu pöörata või ei peeta seda eriti vajalikuks.

Senini ei ole ühtegi tõrjemeetodit, millega saaks hoonetest kõrvaldada kõiki hallitusseente eoseid, sest välisõhust tuleb neid kogu aeg juurde. Ainus võimalus hoida siseoludes hallituse arengut vaos on kontrollida niiskusetaset õhus ja materjalides.

Kuigi kõik hallitusseened vajavad eluks vett, on selle hulk olenevalt seene liigist üsna erinev. Nii et alati ei pea otsima lekkivat toru, hallitusseened võivad kasvada juba siis, kui õhu suhteline niiskus on 50%, ning levida ka tsentraalse konditsioneeritud ventilatsioonisüsteemi kaudu. Seetõttu on hallituse põhjusi vahel üsna keeruline otsida. Püsiv õhu suhteline niiskus üle 70% on sobiv juba paljudele hallitusseentele ning kui niiskustase ületab 80%, tekib juba hulgaline hallituse kasv.

Hallitusprobleemide korral hoone sisemuses tuleb kõigepealt määrata seal oleva õhu niiskus, mida saab kergesti teha kaupluses müüdavate niiskusemõõtjatega. Tõrje puhul on kõige tähtsam kõrvaldada hallitus täielikult: kemikaalidega töötlemise järel jääb materjalide pinnale surnud hallituse kiht, mis kuivades satub õhku ning mõjub meile niisama kahjulikult kui elus hallitus.



Prof. Urve Kallavus, Tallinna tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012