Eesti Looduse fotovõistlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/11
Muraste looduskaitseala

Ligikaudu 15 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asub hiljuti loodud Muraste looduskaitseala, kus kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ja mitmeid haruldasi metsakooslusi.

Tallinna ümbruses on veel looduskauneid paiku. Kunagise Muraste mõisa maadel paiknev kaitseala on üllatavalt “metsik” ja eriilmeline: siin näeb nii merd kui ka metsa, saab nautida ilusaid vaateid ja kuulata linnulaulu. Keskpäevases vaikuses ununevad hetkeks ümberkaudsed võrkaedadega piiratud suvilakrundid, uuselamurajoonid ja reklaamtahvlid, mis kutsuvad kolima linnast välja, mere äärde.

Tallinna lähiümbruse väärt paikade suurim oht ongi järjest hoogustuv kinnisvaraarendus: kaovad looduslikud kooslused, lõigatakse läbi metsloomade põlised liikumisteed, nn. rohelised koridorid. Keerulisemaks läheb ka loodushuvilistel, sest pealinna naabruses metsa või mere äärde pääseda pole enam niisama lihtne.

Suurupi poolsaar on selle ilmekas näide: teadmata õigeid teid ja radu, võib jääda järjekordse tõkkepuu või lukus värava taha. Muraste looduskaitseala ei saa terves ulatuses takistusteta läbida ka klindi alt, kus kaardi järgi tiheasustust pole. Ala idaosas tegutseb Muraste piirivalvekool, selle väravas on tõkkepuu ning silt, mis lubab territooriumile siseneda vaid korrapidaja loal. Kohustusliku registreerumise järel viib tee edasi koolikompleksi poole, kus vaatavad vastu Läti Vabariigi piiritulbad ja paikneb ka lasketiir. Seepärast on õigem valida tähistatud matkarada, mis algab kaitseala keskelt, Klindi aiandusühistu väravast.


Klint ja klindialused metsad. Üsna lauge rada juhib panga alla. Siinne Balti klindi lõik erineb Türisalu või Pakri poolsaare omast selle poolest, et klindilt laskudes ei jõua kohe mereni, vaid Ordoviitsiumi paekivipaljandile eelnevale kuni poole kilomeetri laiusele Kambriumi liivakivist terrassile. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi.


Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri “nurrumist” ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku.

Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole.


Muud huviväärsused. Matkarada jõuab mere äärde kaitseala loodeosas. Siin ilmestab maastikku Eesti vanim puitmajakas – kena valgeksvõõbatud voodriga hoone, mida kogenematu silm kohe tuletorniks ei peakski. Et meremärk töötab automaatrežiimil, siis pole majakavahti, kes laseks huvilisi imetlema vaadet merele ja taamal paistvale Naissaarele. See majakas on valminud juba 1859. aastal.

Kahjuks jäävad siinsed rohumaad ja osaliselt vääriselupaikadeks tunnistatud rannamännikud väljapoole kaitseala piire.

Tagasiteel Tallinna poole tasub vaadata ka väga õnnetus seisus olevat neorenessanss-stiilis Muraste mõisahoonet. Nii esimese Eesti Vabariigi kui ka nõukogude ajal tegutses siin lastekodu. Muinsuskaitsealune maja süüdati 2001. aastal ja seisab tänini varemeis.


Kaitsekord. Viimase poolteise aasta jooksul kehtis siinsetele väärtulikumatele kooslustele 126,8 hektari ulatuses ajutine kaitse. Selle aasta augustis loodi Muraste looduskaitseala (pindala 140,5 ha). Kogu kaitsealal kehtib hooldatava sihtkaitsevööndi režiim. Inimeste liikumisele kaitsekord piiranguid ei sea, ka marju ja seeni ning muid metsaande võib korjata kõikjalt.

Paraku on osalejate maksimumpiir rahvaüritustel seatud 25 inimesele, mis võib takistada näiteks ekskursiooni korraldamist bussitäiele koolilastele. Suuremaid rahvaüritusi võib kaitse-eeskirja järgi korraldada selleks ettevalmistatud kohtades, mida aga Muraste looduskaitsealal veel pole. Ka telkida ja lõket teha võib vaid tähistatud kohtades. Koosluste säilitamise huvides on piirangud seatud ka ehitustegevusele ja metsaraiele.

Kaitseala valitseb Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole saab pöörduda kõigi kaitseala ning kaitsekorda puudutavate küsimustega. Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja täpsema kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.



ROLAND MÜÜR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet