Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/11
Muraste looduskaitseala

Ligikaudu 15 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asub hiljuti loodud Muraste looduskaitseala, kus kaitstakse liku Phja-Eesti pangast ja mitmeid haruldasi metsakooslusi.

Tallinna mbruses on veel looduskauneid paiku. Kunagise Muraste misa maadel paiknev kaitseala on llatavalt metsik ja eriilmeline: siin neb nii merd kui ka metsa, saab nautida ilusaid vaateid ja kuulata linnulaulu. Keskpevases vaikuses ununevad hetkeks mberkaudsed vrkaedadega piiratud suvilakrundid, uuselamurajoonid ja reklaamtahvlid, mis kutsuvad kolima linnast vlja, mere rde.

Tallinna lhimbruse vrt paikade suurim oht ongi jrjest hoogustuv kinnisvaraarendus: kaovad looduslikud kooslused, ligatakse lbi metsloomade plised liikumisteed, nn. rohelised koridorid. Keerulisemaks lheb ka loodushuvilistel, sest pealinna naabruses metsa vi mere rde pseda pole enam niisama lihtne.

Suurupi poolsaar on selle ilmekas nide: teadmata igeid teid ja radu, vib jda jrjekordse tkkepuu vi lukus vrava taha. Muraste looduskaitseala ei saa terves ulatuses takistusteta lbida ka klindi alt, kus kaardi jrgi tiheasustust pole. Ala idaosas tegutseb Muraste piirivalvekool, selle vravas on tkkepuu ning silt, mis lubab territooriumile siseneda vaid korrapidaja loal. Kohustusliku registreerumise jrel viib tee edasi koolikompleksi poole, kus vaatavad vastu Lti Vabariigi piiritulbad ja paikneb ka lasketiir. Seeprast on igem valida thistatud matkarada, mis algab kaitseala keskelt, Klindi aiandushistu vravast.


Klint ja klindialused metsad. sna lauge rada juhib panga alla. Siinne Balti klindi lik erineb Trisalu vi Pakri poolsaare omast selle poolest, et klindilt laskudes ei jua kohe mereni, vaid Ordoviitsiumi paekivipaljandile eelnevale kuni poole kilomeetri laiusele Kambriumi liivakivist terrassile. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski sna loodusliku vljangemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, prn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes ngudes, seetttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. lekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jrakumetsade elupaigatpi.


Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt sna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, kblik, vsaraat, metskiur, must- ja laulurstas, mustpea-psalind, kosulane, mets-, vike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalhedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja bikut. Mistagi ei puudu siit ka laanep, kaelustuvi, kgu, pasknr, hallvares, harakas ega ronk. siti saab kuulda sorri nurrumist ning kevadhtuti jlgida metskurvitsa mngulendu. Rvlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja hndkakk, nhtud on ka raudkulli, talviti vrbkakku.

Suurimetajatest on vimalik sattuda pdra, metskitse vi metssea tegevusjlgedele. sna palju elab siin rebaseid ja khrikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas vib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate psu kaitsealale vi sealt sisemaa poole.


Muud huvivrsused. Matkarada juab mere rde kaitseala loodeosas. Siin ilmestab maastikku Eesti vanim puitmajakas kena valgeksvbatud voodriga hoone, mida kogenematu silm kohe tuletorniks ei peakski. Et meremrk ttab automaatreiimil, siis pole majakavahti, kes laseks huvilisi imetlema vaadet merele ja taamal paistvale Naissaarele. See majakas on valminud juba 1859. aastal.

Kahjuks jvad siinsed rohumaad ja osaliselt vriselupaikadeks tunnistatud rannamnnikud vljapoole kaitseala piire.

Tagasiteel Tallinna poole tasub vaadata ka vga nnetus seisus olevat neorenessanss-stiilis Muraste misahoonet. Nii esimese Eesti Vabariigi kui ka nukogude ajal tegutses siin lastekodu. Muinsuskaitsealune maja sdati 2001. aastal ja seisab tnini varemeis.


Kaitsekord. Viimase poolteise aasta jooksul kehtis siinsetele vrtulikumatele kooslustele 126,8 hektari ulatuses ajutine kaitse. Selle aasta augustis loodi Muraste looduskaitseala (pindala 140,5 ha). Kogu kaitsealal kehtib hooldatava sihtkaitsevndi reiim. Inimeste liikumisele kaitsekord piiranguid ei sea, ka marju ja seeni ning muid metsaande vib korjata kikjalt.

Paraku on osalejate maksimumpiir rahvaritustel seatud 25 inimesele, mis vib takistada niteks ekskursiooni korraldamist bussitiele koolilastele. Suuremaid rahvaritusi vib kaitse-eeskirja jrgi korraldada selleks ettevalmistatud kohtades, mida aga Muraste looduskaitsealal veel pole. Ka telkida ja lket teha vib vaid thistatud kohtades. Koosluste silitamise huvides on piirangud seatud ka ehitustegevusele ja metsaraiele.

Kaitseala valitseb Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole saab prduda kigi kaitseala ning kaitsekorda puudutavate ksimustega. Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja tpsema kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.



ROLAND MR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012