Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2005/11
Reinuvader tiigikonn. Kuidas inimese normid inimest ennast ahistada vivad

Ajal, mil maailma loodus ha vaesub, kipub Eesti oma eluriiki vaesestama. Kuidas teisiti siis tlgendada ha genevaid testusi selle kohta, et he vi teise looma, taime vi ma ei tea mis elusolendi liigi arvukust tuleb reguleerida.

Tore on. Ajal, mil raudteelesidukohti enam ei suudeta reguleerida, mil majaehitust pole vimalik reguleerida ja pangandust ei taheta reguleerida, pommitatakse rebastele kaela mingeid miljoneid maksvaid tablette, et nende tervis parem oleks ja nad marutaudi le elaks. Ja siis koguneb kokku kamp kodanikke, kes nimetavad end jahimeesteks ning kukuvad nendesamade rebaste pihta kmmutama. Et neid olevat liiga palju saanud. Keegi ei oska aga elda, kui palju siis on liiga palju ja kui palju on paras.

Need arvud, mis ptrade, rebaste ja kui tahate siis siilide kohta teada antakse ja mis eldakse olevat parasjagu, on ju vetud kusagilt sauna leiliruumi laest. Pdra ja metsseakintsu smise vahel.

Ja nii nagu paljude, et mitte elda kikide inimese vlja meldud normidega, tunduvad need arvud sellest peale, kui on kirja pandud, jumalike vi vhemasti looduse enese poolt ette antud arvudena. Niipea, kui paneme kirja, et metsa tohib nii ja nii palju langetada, nii kohe hakkame uskuma, et see arv ongi loodusseadus.

Ma ei arva, et hiskonnas normatiivsust olema ei peaks. Kuid vahetevahel vime ikka silmas pidada, et kui Jumal andis Moosesele Siinai mel le kmme ksku, olid need ldised moraalinormid: sina ei pea varastama, teise mehe naist himustama ja mis veel kik. Aga Jumal ei andnud ksku, et joogivees ei tohi olla le nii ja nii mitme osa fosforit vi rauda.

Kui nd oma joogivee puhastame tasemeni, mille mrab niteks Alpi vesi, siis vib juhtuda, et see puhastamine saastab loodust ja seelbi ka meie tervist enam kui sellevrra puhtam vesi. Soomlased ju niteks on elanud oma liigradioaktiivsetel kaljudel aastatuhandeid. Ja jvadki elama.

Nii et kui loen jrjekordselt sellest, et ptru on saanud liiga palju, siis imestan ikka, et miks siis samas loos ei rgita, miks neid nii palju on. Et oleme tekitanud Eestisse nnda palju ptradele meelsat ja toitvat vsa. Vi on veel mingi muu phjus, milles inimene kindlasti osaline.

Metsas ega looduses ldse pole ju olemas liike. On vaid isendid, kes siis omavahel ninaesise eest konkureerivad. Pder kui liik ei vistle hundi kui liigi vi mnnijussi kui liigiga. Liigid on ikka inimese enda vlja meldud, et oleks kergem loodusest aru saada. Nii nagu pole olemas looduses ka fsikat, bioloogiat, keemiat ja mis need thtsad teadused kik on. On vaid molekul, pder ja joogivesi, mida siis need teadused tasahilju uurivad.

Selleprast tulebki vahel mte, et miks ometi nimetame rebast Reinuvaderiks. Kui viks nnda nimetada hoopis kitse. Vi tiigikonna. Sest iga viimane kits ja konn on omal kombel targem inimesest. Kas vi juba seelbi, et nemad inimese arvukust juba reguleerima ei kipu.

Vi kipuvad siiski? Sest kui konn hppab mingisse tiigikesse ja seal elama asub, vime olla kindlad, et ka ise ei saa hda, kui samasse ujuma lheme. Ja tarbe korral vime isegi selle lombi vett juua. Konn teab seda ilma fsika, bioloogia ja keemiata. Tema pole kinud koolis, tema pole teinud eksameid ega tuupinud valemeid, mille alusel vlja rehkendada normatiive. Ja kui inimest saab palju, laseb konn tiigist lihtsalt jalga. Jttes meid selle kaldale oma normatiividest tis tuubitud slearvutitega. Mis just sel hel hdatarvilikul juhul pingest thjaks jooksevad. Nii olemegi ksi oma neljakandilise ahistajaga ega tea, mida peale hakata.



Tiit Kndler
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012