Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2005/11
Kuidas leida meteoriite?

Ameerika meteoriidiuurija Elbert King on juba 1925. aastal elnud: Mratud ja uuritud meteoriitide hulk on kurvastavalt vike. Uusi ja uurimata meteoriite vajatakse vltimatult. Kui sinul on kivi, mida pead meteoriidiks, vi tead selle olemasolust kellelgi teisel, teata muuseumittajale vi likoolide uurimiskeskustele, kes saaksid vimaluse uurida ja mrata selle kivi pritolu.

Need petussnad on pevakohased ka ndis-Eestis, sest viimase kahe sajandi vltel on kosmosekehad otseselt meie uurijate ktte sattunud vaid viiel korral. Kaande meteoriidisadu, meteoriitikakirjanduses tuntud ka Oeseli nime all, leidis aset 11. mail (29. aprillil) 1855 Saaremaal Kaanda talu maadel. See on esimene meteoriit Eestis, mille langemise kohta on meieni judnud pealtngijate kirjeldused ning htlasi on olnud vimalus meteoriiditkke kohe leida ning uurida. Sama aasta 17. mail langes Luna-Eestis Iigaste meteoriit, mis on omaprase vlimuse ja koostise jrgi klassifitseeritud kui tektiit. 1863. aasta 8. augusti keskpeval leidis Kesk-Eestis aset Pilistvere kivimeteoriidisadu. 1872. aasta 28. juunil kukkus kivimeteoriit Paide lhistel Tnnassilma klla. Varem langenutest lisandub siia Kaali raudmeteoriit, mis leiti 1937. aastal. Teaduskogusse ei judnud aga 4. juulil 1821 langenud Kaiavere kivimeteoriit. Seda on siiski vhe, sest iga leid annaks juurde uusi teadmisi meie alale maandunud kosmiliste klaliste kohta.

Viimastel aastakmnetel on lhikosmose uurimine olnud tusulainel. On toodud nidiseid Kuult ja Marsilt, saadetud automaatjaamu Veenuse ja Marsi pinnale, pommitatud isegi komeedi tuuma, et saada lisateadmisi meie Pikesessteemi snni ja arengu kohta. Laienenud on inimeste huvi kosmosega seotud ksimuste ja objektide vastu. Erand pole ka Eesti. Sageli teatatakse Eesti teaduste akadeemia meteoriitika komisjonile uute meteoriitide langemisest vi leidudest. Kiki neid teateid on kontrollitud, kuid kahjuks pole veel helgi juhul olnud tegemist meteoriitide, vaid mitmesuguste maise tekkega nhtustega pseudometeoriitidega. Need on tavaliselt olnud kas priidi kristallikogumid vi mugulad, omaprase pealispinnaga tardkivimunakad vi lakitaolised rauatkid. Nii on TT geoloogia instituuti kogunenud kllalt suur hulk pseudometeoriitset materjali. Siiski ei ole need ainult lihtsad eksitused, vaid nitavad inimeste psivat huvi ebatavaliste loodusilmingute vastu. Samas on need teadlastele petlikud, sest viitavad vajadusele vtta aeg-ajalt taas kne alla telised meteoriidid.


Mis on meteoriit? Suurem osa kosmosest langenud meteoorkehadest prineb asteroidivst: asteroidid on olnud Maale langenud meteoriitide lhtekehad. Enamasti lagunevad ja plevad meteoorkehad juba krgemates atmosfrikihtides. Vaid suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad vivad juda maapinnale. Sageli soodustab seda ka suure meteoorkeha boliidi lagunemine viksema massiga tkkideks. Purunemist phjustab termiline pingestatus: pealispinnal sulamiseni tusva temperatuuri ja kosmiliselt klma sisemuse vahel. Viksemad tkid pidurduvad kergemini ja juavad seetttu tervetena maapinnale. Tekib meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, vib korjata kmneid, sadu vi isegi tuhandeid meteoriite.

Maapinnale langenud meteoorkeha nimetatakse meteoriidiks. Meteoriidid langevad maapinnale soojade vi tulistena, kuid mitte hguvatena, nagu sageli arvatakse. Pidurdumise ajal nende pealispind jahtub jaheda sisemuse mjul. Seetttu ei saa meteoriidid phjustada tulekahju isegi sel juhul, kui nad langevad kergesti sttivatele esemetele.


Kuidas nevad vlja meteoriidid? Tavaliselt on meteoriidid marja kujuga. Neil on hsti mrgatavad tasandunud murdepindasid jlgivad tahud. Tahkudel leidub madalaid sulamislohukesi, regmaglpte. Meile saadetud kivide hulgas on sageli just omaprase pealispinnaga kive, mille lohud vivad oskamatu vaatleja ra petta. Need on tavaliselt maised tardkivimid, mida huumushapped on svitanud pikaajalisel lamamisel soises pinnases vi mullas. Teravaid nurki ja servi ksikpaladel ei ole, need on atmosfri lbides osalise sulamise tttu mardunud. Kui meteoorkeha pidurdub ja kuumenemine lakkab, siis selle huke kuumenenud pealispind jahtub kiiresti ja kvastub, moodustades meteoriiti katva hukese, kuni mne millimeetri paksuse tumeda sulamiskooriku. Koorik on vrvuselt must vi pruunikas, harvem sinakas vi isegi valkjas, sageli klaasjas. Kauem maas lamanud meteoriidi sulamiskoorik oksdeerub tumepruuniks.


Meteoriitide klassifikatsioon. Meteoriidid on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud- ja kivi-raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks.

Kivimeteoriidid sarnanevad mneti maakoores leiduvate kivimitega. Need on tavaliselt tumedad, kaetud enamasti hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See tunnusjoon on vga thtis. Kivimeteoriitide vrske murdepind vib olla hele- vi tumehall, harvem valkjas. Neis vib olla hukesi tumedaid, omavahel likuvaid soonekesi. Peeneteralises phimassis on rohkearvuliselt tumedaid, hbedaselt likivaid, millimeetrist viksema lbimduga kerakesi kondreid, primaarse kosmilise aine tombukesi. Vastupidi maistele kivimitele sisaldavad kivimeteoriidid phimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit.

Mnedel jmedateralistel kivimeteoriitidel kondreid pole ja neid nimetatakse akondriitideks. Teatakse 140 akondriiti, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Viimaseid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide jrgi SNC-meteoriitidena.

Raudmeteoriitide keemilises koostises valdavad raud (7694%) ja nikkel (519%). Kige raskem on eristada raudmeteoriite mitmesugustest leitud rauatkkidest. Roostetamisel kaotab raudmeteoriit pinnalt oma iseloomulikud tunnused. Siin aitab ainult laborianals, mis peab tegema kindlaks neile omase niklisisalduse. Kindlat vahet aitab raudmeteoriidi ja maise rauatki vahel teha poleeritud pinna svitamine lahjendatud happega. Raudmeteoriitidele on iseloomulik omaprane kristalliline struktuur, nn. Neumanni jooned vi Widmansttteni figuurid, mis ilmnevad lihvitud pinna svitamisel lahjendatud happega.

Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid sisaldavad ligikaudu vrdsetes osades nikkelraua ja silikaatsete mineraalide suletisi. Need suhteliselt haruldased meteoriidid on jaotatud pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiidi metalliline raud-nikli osa moodustab omaprase karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on pilt vastupidine: silikaatse karkassi poorid on tidetud metalliga. Kivi-raudmeteoriite pole Eestist seni leitud.

Meteoriidid vivad mureneda vga kiiresti. Maistes oludes alustab vesi kohe hvitustd ja mne aja prast on meteoriit murenenud liivaks. Kui meteoriidi sulamiskoorik on langemisel terveks jnud, siis niiskus esialgu sisemusse ei pse. Sel juhul algab murenemine aastate prast, kui koorik on lhenenud ning vesi saab tungida mrksa nrgema vastupanuga sisemusse. Peale vee mjutab meteoriitide murenemist maapinna temperatuuri kikumine. Nagu teisedki kivid, paisuvad meteoriidid soojenedes, ent jahtudes tmbuvad kokku. Need muutused laiendavad lhesid, mille kaudu imbub niiskus paremini sisse. Ka taimejuured vivad tungida meteoriiti ja halvendada olukorda. Selline kiire murenemine on omane philiselt kivimeteoriitidele. Kige rohkem on leitud raudmeteoriite, sest nad on kivimeteoriitidest tunduvalt vastupidavamad ning neid on kergem ra tunda: nad erinevad vliselt Maa kivimitest.


Meteoriidiotsija meelespea


Kui leiate maast meteoriidisarnase kivi, vaadake, kas sellel on jrgmised omadused:
1.

Kas kivi on raskem kui muud niisama suured kivid?
2.

Kas kivis on metallosakesi? Seda saate kergesti kontrollida, hrudes kivi pinda liivapaberiga. Metalliterad eralduvad likivate punktidena, millele nelatorge jtab selge jlje. Rauasisaldus selgub vikese psimagneti abil. Kaua aega maapinnas lebanud raud on tavaliselt roostepruun.
3.

Kas kivil on atmosfri lbimisel tekkinud jlgi: sulamiskoorikut vi selle jnuseid, sulamislohke, voolujlgi? Kas kivi on mardunud siledapinnaliseks?
4.

Kas leiupaigas on mrke sellest, et kivi on langenud lalt: lohk vi lehter, rikutud puud vi taimed?
5.

Kas kivi phimassis on nha peeni mmargusi teri vi tumedaid sooni?


Mida rohkem saate jaatavaid vastuseid, seda tenolisem on leiu kosmiline pritolu. Kui kivi on vike, vite selle saata tervikuna phjalikuks uurimiseks. Vga suure kivi puhul lge selle kljest paarisentimeetine tkk, pakkige hoolikalt, lisage leiukoht, aeg ja oma isikuandmed. Leid saatke aadressil: Eesti TA meteoriitika komisjon, TT geoloogia instituut, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn (kuni 1. juulini 2006) vi Tartu likooli geoloogiamuuseum, Vanemuise 46, 51014 Tartu.



Reet Tiirmaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012