Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
looduskaitseseadus EL 2005/11
Muutused kaitstavate soontaimede loendites 19362004

Kaitsealuste soontaimeliikide loend hlmab praegu 215 liiki. Neist 31 kuulub esimese kategooria nimistusse, 118 teise ja 66 kolmandasse kategooriasse.

Kui sammalde riiklik kaitse algas Eestis alles 1994. aastal (vt. EL augustinumbrist lk. 4648), siis esimesed soontaimed veti meil kaitse alla ligi kuus aastakmmet varem. Vastavalt muutunud oludele ja meie teadmiste tienemisele on ndne nimistu esimesest le kmne korra pikem.

Esimesed kaitsealused. Taimeliikide seadustatud kaitse Eestis sai teoks 1936. aastal, mil tollane Looduskaitse Nukogu otsustas vtta looduskaitse registrisse 20 soontaimeliiki. Seadus keelas neid liike koguda, ligata vi raiuda, asjatult hvitada ning mis tahes muul moel meelega kahjustada.

Samal aastal kanti looduskaitse registrisse ka kuus mgikeelu all olevat liiki: nendega ei tohtinud mitte kusagil kaubelda. Selles nimistus olid ilmselgelt dekoratiivsed ja korjamisohus olevad liigid.

Siis kaitseregistrisse kantud pihkane pisrohi on ndseks paraku kadunud ning leedrilehine srmkpp vahepeal meie loodusest hvinuna ja 1989. aastal Lne-Saaremaale introdutseerituna vga viletsas seisukorras. Teistest liikidest on praegu I kaitsekategoorias 5, II kaitsekategoorias 15 ja III kaitsekategoorias 2 liiki. Kaitse alla ei kuulu praegu nsiniin ja talvik (viimane on olnudki ainult 1936. asta loendis).


Korraldus 1958. aastast. Jrgmine kaitstavate liikide loend koostati juba Eesti NSV Ministrite Nukogu korraldusega 1958. aastal. Siis veti kaitse alla 50 haruldast ja 5 dekoratiivset taimeliiki, millele 1964. aastal lisandus veel 4 liiki. Selles loendis on ka kollane thtpea (Scabiosa ochroleuca), mille puhul pole siiski testatud, et ta meil looduslikult kasvab. Seetttu pole seda liiki edaspidi enam kaitsealuste liikide hulka arvatud. Samuti oli loendis tatari pisrohi (Silene tatarica), kes ndseks on ilmselt Eestist kadunud ning seetttu ka kaitsealuste nimistust vlja jetud. Tol aastal kaitse alla vetud liikidest on praeguseks hvinud ka ida-kivirt (Woodsia ilvensis).

Praegu on tookord kaitse alla vetud liikidest I kategoorias 11 liiki, II kategoorias 37 liiki, III kategoorias 6 liiki; mitmesugustel phjustel pole 5 neist enam kaitse all.


Parandused 1983. Uuesti tuli kaitsealuste liikide nimekiri lbivaatamisele 1983. aastal, mil sinna kanti 119 liiki. Thelepanuvrne on, et siis veti kaitse alla kik Eestis kasvavad kpalised. Sellest loendist on praegu I kaitsekategoorias 22 liiki, II kategoorias 64 ja III kategoorias 28 liiki. Kaitse alla ei kuulu enam 5 tolleaegset kaitsealust liiki. Vaid selles loendis oli meinshauseni penikeel (Potamogeton x meinshausenii).


1994. aasta kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel uuendati taas kaitsealuste liikide nimekirja aastail (19941995). Nd jagati liigid vastavalt nende harulduse astmele ja leiukohtade arvule kolme kategooriasse. I kategooriasse kuulus 22 vga haruldast, II kategooriasse 122 haruldast ning III kategooriasse 41 liiki, mis ei olnud kll vga haruldased, kuid ohustatud kas ilu vi tarbetaimeks sobivuse tttu. Kokku sai siis kaitse alla 185 liiki, 1983. aasta loendiga vrreldes pikenes nimistu 66 liigi vrra.


Looduskaitseseadus 2004. Nd oli muudatuste ks phjusi Euroopa Nukogu direktiiv 92/43/EM looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest ehk nn. loodusdirektiiv, mis hakkas meil kehtima Eesti astumisel Euroopa Liitu. Osa direktiivi nimistus olevatest liikidest olid meil juba varem kaitse all, kuid mned mitte. Veel lisati liigid, mis olid vahepeal Eesti floorale juurde leitud. Vaadati le ka liikide senine kuuluvus kategooriatesse ning tehti muudatused: liigid, mille olukord oli paranenud, viidi madalamasse kategooriasse ja halvenenud seisundiga liigid krgemasse. Praegune kaitsealuste liikide loend hlmab kokku 215 liiki. Seega on liigiloend eelmisega vrreldes pikenenud 30 liigi vrra. Nd on esimeses kategoorias 31 liiki, teises 118 ja kolmandas 66 liiki (muutused vastavalt +9, 4 ja +25 liiki). Sisulised muutused on jrgmised.

Vahepealseid uusleide arvestades ja seireandmetele toetudes on kaitse alla on vetud 34 uut liiki, paigutades neist 5 kige rangemasse kategooriasse, 16 teise ja 13 kolmandasse kategooriasse. On thelepanuvrne, et esimesse kategooriasse lisandunud liikidest kolm on Eestile uusleiud: Brauni astelsnajalg leiti 1995. aastal Suurelt Munamelt, rohe-raunjalg 2003. aastal Saaremaalt Ninase poolsaarelt ja samal aastal ogane astelsnajalg Kohila lhedalt.

Teise kategooria uustulnukad on vheste leiukohtadega (nit. salutakjas) vi halvenenud seisundiga liigid (nit. mru vesipipar). Kolmandasse kategooriasse lisandunute seas on mitu loodusdirektiivi liiki (nit. madal unilook, emaputk, karvane maarjalepp, nmmnelk), samuti omaprase koloogiaga teistel taimedel parasiteerivad soomukaliigid. Loendite tiendamisel oli suuresti abiks EPM pllumajandus- ja keskkonnainstituudis (endine ZBI) koostatav Eesti taimeliikide levikuatlas, samuti haruldaste liikide riikliku seireprogrammi tulemused.

mbertstmised hest kategooriast teise on tingitud vastava liigi seisundi muutumisest kas siis paremuse vi halvenemise poole. Nii niteks oli tekkinud vajadus tuua teisest kategooriast esimesse niisketel niitudel kasvav pehme koeratubakas, mille leiukohtade arv on prast seda, kui niitude majandamine lakkas, oluliselt vhenenud. Samal phjusel kanti kolmandast kategooriast teise niidu-kuremk. Samas toimus ka vastupidine liikumine: Saaremaal Viieristi kaitsealal kasvava pramiidja akakapsa populatsioon on psivalt heas seisundis, seetttu vib ta olla teises kategoorias. Mitme seni teise kategooria liigi leiukohti on aga viimasel ajal juurde tulnud ning nad kasvavad kaitsealadel, mistttu nad on toodud kolmandasse kategooriasse (nit. eesti soojumikas, balti srmkpp).

Kaitsealuste hulgast arvati peale hvinute (ida-kivirt, leeder-srmkpp ja mgi-seahernes) vlja nsiniin, kelle seisund on sedavrd hea, et ta on vljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik.


Kokkuvttes saab elda, et riikliku liigikaitse kestel on Eestis ldse kaitse all olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kmmet neist, kusjuures viis on tenoliselt hvinud.

Vaadates kaitsealuste soontaimeliikide loendis ligi 70 aasta jooksul tehtud muutusi, tuleb vastata ka ksimusele, miks oli seda vaja. Peamised phjused:

aastakmnete jooksul on Eesti floorale leitud uusi vhestes kohtades leiduvate vi vikeste populatsioonidega liike;

teadmised liikide levikust ja seisundist on paranenud: botaanikute ja loodushuviliste aastatepikkuse t tulemusena teame paremini kui 1936. aastal, kus meie haruldased liigid kasvavad ja kuidas neil lheb;

osa liikide seisund on halvenenud kas liigi enda omaduste vi inimtegevuse tttu. Seeprast ongi kaitstavate liikide loend pidevalt pikenenud ning viimasel ajal osa tstetud liike pigem rangemasse kaitsekategooriasse;

mitmesugustel phjustel on mne liigi seisund paranenud, mistttu nad on kaitstavate liikide hulgast kas vlja arvatud vi mratud leebemasse kategooriasse.



ELLE ROOSALUSTE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012