Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2005/11
isu misapargi haruldased elupuud

Phja-Ameerika idaosas kasvav laialdase levikuga harilik elupuu toodi 1545. aastal Euroopasse [2], kus see muutus menukaks iluaianduse- ja kalmistupuuks. Just Euroopas kasutati ra hariliku elupuu erisuguseid kasvuvorme ning aretati nende alusel hulganisti sorte.

Eestis hakati harilikku elupuud esimest korda kasvatama Kadrioru pargis 18. sajandi esimesel veerandil [1]. See puuliik muutus meilgi kiiresti hinnatud iluaia- ja kalmistupuuks. Kunagiste misaparkide iluaianduse mjul on harilik elupuu meil okaspuudest levinuim: aastail 195273 kasvas elupuu 32% maaparkidest. Siin-seal on silinud 150200-aastasi puid.

Ilmselt kige huvitavamaid paljuharulisi elupuid vib nha Viljandimaal isu misapargis: krgpsana kasvab seal neli elupuud, igal neist 730 tveharu, suurima krgus kaheksa m. Jmedaim tveharu on seitsmeharulisel psal: he tve rinnasdiameeter knib 56 sentimeetrini, see haruneb 1,45 meetri krgusel kaheks. lejnud kolmel psal on tvede diameeter vahemikus 1135 cm.

Psaspuud on mmarguse vraga. Nad ei ole selliseks pgatud, vaid kasvanud. Kahjuks ei leidnud dendroloogilistes ksiraamatutes isu elupuudele vastavat kirjeldust ning senini on tuvastamata sordi nimi. he foto jrgi otsustades on need elupuud istutatud 1905. aastal, seega letab nende iga sajandi. Seda tendab seegi, et krgeima elupuu helt knnult loeti 95 aastaringi, kusjuures on nha, et esimesed 40 aastat on puu kasvanud vga aeglaselt. Et kohe krval kasvavad niisama vanad hariliku elupuu tpliigi puud, siis on meil vrdlusmaterjalgi olemas.

Mis teeb need puud haruldaseks? Haruldane on puude kasvuvorm (marik vra), kasvuviis (paljuharulisus), vanus (veidi le 100 aasta) ja mtmed (krgus ja tvede jmedus), harva ettetulev tundmatu sort ning erandlikkus Eestis ja laiemas ulatuses. Mtlemisainet annab ka harude erisugune jmedus, mis helt poolt viitab nende erinevale kasvukiirusele, teisalt vimalikule eri vanusele. Elupuude kasvu visid mjutada karmid pakased, eriti ldteada 1939/40. ja 1941/42. aasta karmid talved. Pakase tttu vis osa harusid hvida ja maapinna lhedal lume all silinud osast uued pungad puhkeda. Neist visid kasvada uued, nooremad tveharud. Kuid see on siiski vhe tenoline: harude eri jmedus nitab tavaliselt psasisest olelusvitlust.

Elupuude vrtust suurendab ka see, et nad kasvavad he tuntuma Eesti misa peahoone taguses iluaias.

Kui kodumaal rnnates satute isu parki, minge ja vaadake ka peahoone taga olevaid elupuid. Seiske ja tunnetage, see on looduse ja kultuuri ime, mida mujal Eestis ei ne: see kneleb meie uhkest ja ainulaadsest aia- ja pargikultuurist. Need puud viivad meid mttes minevikku, tuletades meelde aega, kui meie maastikku kujundas siinne rahvakild baltisakslased. Viimaste tegevus mras meie maastike no sajanditeks.



1. Kuuskemaa, Jri 1980. Kadrioru kroonika 17271733. Eesti Riiklik Kunstimuuseum. Kogude teatmik. Artiklid 1979. Tallinn: 330.

2. Laas, Endel 1987. Dendroloogia. 2. tr. Valgus, Tallinn.



HELDUR SANDER, TIIU HELIMETS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012