Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2005/12
Haab ks raneetud puu

Rahvausundilised kujutelmad haava kohta on hea nide, kuidas ks liik looduses (inimene) loob teisest (haavast) mingi omaduse alusel halva kuvandi.

Kige phjalikumas usundileksikonis Euroopa rahvaste kohta on artiklid puudest kirjutanud saksa rahvabotaanika hea tundja Heinrich Marzell. Haava botaanilises kirjelduses toob ta esile mned selle puuliigi tunnused: hallikasroheline koor, munajad kuni marad sakilise hammastusega lehed. Et lehevarred on vga pikad ja peened, paneb pisimgi tuulepuhang need liikuma. Kasvukoha iseloomustus Eestimaa oludega hsti ei klapi: haab olevat sagedane iseranis niisketes paikades metsaservadel, kalda-aladel jm. Lisatud on mndus, et metsapuude seas kuulub haab esimeste hulka, kes prast jaja lppu koos kase ja mnniga Phja-Euroopasse ning Saksamaa phjaossa ilmusid. Hoolimata sellest, et tegemist on nii plise liigiga, pole Marzelli kirjutis haava kohta kuigi pikk; teiste enim levinud metsapuudega vrreldes jb haab alla prnale, lepale ja saarele ning eriti tammele Saksamaa phapuule, kuid edestab kuuske ja mndi [2].

Eestis on pingerida rahvabotaanika kartoteegi jrgi kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis teistsugune (phapuud siia ei kuulu): esindatuse poolest jb haab tublisti maha kasest, pihlakast ja lepast, vhem kadakast ja kuusest, on vrdne toominga ja mnniga, ning edestab tamme ja prna.


Miks haava lehed vrisevad? Pole juhuslik, et Marzell on haava (ladinakeelse nimetusega Populus tremula vrisev pappel) botaanilises kirjelduses esile toonud tema lehtede thelepandava omaduse. Nimelt siit lhtuvad rahvausundilised kujutelmad hirmu- ja uduselamuse ning igavese karistuse kohta. Legendid haavalehtede vrisemise phjustest pole seejuures ei sisult ega tegelaste valikult ainulaadsed. Samal viisil on Kristuse elukigu motiive ja phakute tegevust seostatud teistegi puuliikidega. Kuid haava puhul seletatakse aina hte ja sama lehtede vrisemist. Motiivid on jrgmised: Kristuse ristipuu oli haavast; haab ei painutanud pead ega vrisenud, kui Kristus suri; haab ji liikumatuks, kui Kristus (vi Neitsi Maarja) lbi metsa lks; haab ei andnud Kristusele (vi Jumalaemale) varju, kui see oma pgenemisteel tagaajajate eest end peita tahtis; Juudas Kristuse raandja poos end haavapuu otsa; Kristuse suu oli Kolgatal suletud haavapuust tropiga.

Niisugused legendid on Euroopas levinud alates varasest keskajast nii rahvaprimusena, trkiste ja kerjusmunkade vahendusel kui ka ikonograafias ning kirikukantslist kuulutatuna, omavahel liitudes ja pimudes. Vahetusid tegelasedki olgu phakud vi loodusobjektid. Legend pgenevast phast perekonnast on tuntud paljudel rahvastel. Siin on tlge hest soome variandist.

Sel ajal kiusati Jeesust taga ja ta pgenes jlitajate eest lbi metsa. Kui tagaajajad metsa judsid, ksisid nad esmalt kuuse kest: Kas siit on inimesi mda linud? Kuusk vastas neile: Ei, sada viiskmmend aastat olen siin seisnud, kuid enne teid pole htegi ninud siit mda minemas. Tagaajajad jtkasid oma teed ja prisid sama asja pedakalt. Mnd vastas: Ei mleta, kui palju aastaid ma siin olen seisnud, aga ainukesed inimesed, keda selle aja sees olen ninud, olete teie. Tagaajajad jtkasid teekonda ja judsid kase juurde sama ksimusega. Kask vastas: Olen minagi sada aastat selles paigas seisnud, kuid ei ole htegi inimest ninud siit mda minemas. Jlitajad jtkasid teekonda ja prisid pgeniku jrele haavalt. Haab vastas: Teie otsitud isik lks just sja siit mda. Siis tles Jeesus haavale: Et keelt kandsid, siis vrise kogu eluaeg. Tagaajajad lisasid kiirust, et pgenikku tabada. Viimaks ksisid kadakalt. Kadakas tles: Olen selles kohas sada aastat istunud, kuid siit pole htegi inimest mda linud. Tagaajajad tlesid: Haab valetas ja prdusid selle peale tagasi. [1]


Seletused eesti moodi. Eestis jid ldtuntuks saanud ning aastasadu kibel olnud jutud unustusse 20. sajandi keskpaiku. Kige enam on rahvaluulearhiivis leskirjutusi sellest legendist, et haab ei varja Jeesust. Pgenemist pole kuigivrd esile toodud, Jeesus soovib kas vi vihma eest varjuda, kuid haab keeldub. Piibliainestikule toetuvad jrgmised seed: Kristuse ristipuu on haavast tehtud; haab ei anna Kristusele Kolgata teel vi metsas varju; haab neb Kristuse ristilmist; haab ei langeta Kristuse ristisurma ajal leinas pead; haab ei kummarda metsas kndiva Jumalaema ja ta poja ees; Juudas poob end haava otsa. Sellega, et haab ei kummarda, on ra mrgitud ka tema vraokste jikus.

Kui Jeesus Kolgatal risti peal oli, siis kik puud ja loodus leinasid, aga haavapuu seisis uhkeste psti ladvaga ja tles: Mis mul sest on, kui ks vike inimene puu peal ripub! Ingel kuulis seda ja vttis verd Jeesuse naelahaavadest, valas seda haava juurte peale ja tles: Sest tunnist saadik pead sa hirmu tundma ja alati vrisema! Ja haavalehed vrisevad tnapevani. (Mrjamaa, 1957)

Paljude taimede, loomade, ka loodusnhtuste saamist ning olemasolu seletatakse rahvaluules kui jumala ja/vi kuradi tegu.

Kui jumal kik oli loonud, mis tarvis oli, tundis tont, kes tantsida armastas, puudust pilli le ja kaebas selle le jumalale. See tles: No hakkame siis vidu pilli tegema. Tont likas puukoorest pilli, jumal vtnud aga haavapuust lehe ja puhunud lehepilli. Videtud tont vandus haavapuu ra. Kartusest tondi ees vrisevadki haavalehed vhema tuule kes. Sest ajast htakse lehepilli jumala pilliks ja koorepilli kuradi pilliks. (Vnnu, 1897)

Haavalehtede vrisemise (vabisemise, habisemise, ldisemise) kohta leidub veel mitmeid seletusversioone: haab nuriseb, et jumal on ta jnestele sdaks loonud; haab kardab, et jumal ta hvitab; haavalehed on vanatondi rahad; esimene haavapuu ngi piinamist pealt; haab on loodud vargaid ja mrtsukaid kohutama; haab kaebab paju peale, et see raiskab pllumaad ja paju sajatab ta hirmu tundma; haab kukub metsaraiuja peale ja metsamehe naise needus paneb ta lehed alatiseks vrisema.

Kige sugestiivsema seletuse vib leida regivrsilisest ballaadist Maie laul, mis on tuntud ka Mehetapja nime all. Voodis oma noore mehe tapnud naine pgeneb, paludes varju metsapuudelt, ning juab haava juurde.

.. Mai lks uavale pagema:

Kallis uava, kata Maie.

Kuis vin mina sinut katta,

ra tapsid mehe nuore,

ukkasid unitse kuasa.

Nenda su lehed ldisku,

kudas Maie sda ldiseb,

nenda su juured prisku,

kudas Maie plved prisevad.

Selles 1887. aastal Kodaverest kirja pandud variandis on naise karistus tulesurm; lisanduda vivad veel vrsid, kus Maie sajatab haava sdame mdanema. Kuid mnes variandis leiab pgenik varju just haavalt, mistttu selle lehed ldisema jvad.


Haava halb maine. Nii kivad arusaamad haava kohta oma rada ja teadusinimeste arvamused puuliigi kasulikust kohastumisest fotosnteesi tarvis paremini valgust pda siin asjasse ei puutu. Kuigi ei saa elda, et rahvaprimuses haavapuu lehed ainult ta enda s prast vrisevad, tundub nii mnegi igapevaelu juhtnri taustaks olevat haava halb kuulsus. Hiiumaa rahvajutus teeb kurat hundi haavapuust, Karjala rahvajutus loob kurat haava, jumal aga teised puud. Lutsi keelesaare eestlaste seas ei peetud sobivaks haaba kodu lhedale kasvama jtta, sest see puu vtvat pikset klge. Venelased teavad raneetud puud, kes kohiseb tuuleta see on haab.

Peamiselt Mulgimaalt ja sealsest mbrusest on kirja pandud teateid, et haavapuudega pole soovitatav sauna ktta: saunaskijal hakkavat ihu sgelema. hes Saaremaa tekstis leidub ka seletus.

Sauna ahju ei kta mitte aavapuudega. Selleprast et aavalehed vrisevad ja see aavapuudega ktud sauna leil paneb inimesel ka ihu sgelema, kes sl sihes ennast vihtleb. Sest ajast olid aava lehed vrisema akkand, kui Juudas ennast aava otsa e poos. (Pide, 1946)


Haab maagilise abivahendina. Lehtede vrisemise analoogial on haaba kasutatud palaviku vastu. Niteks: heksa lehte heksalt haavalt purustada ja viinaga sisse vtta. Teada on halltvest (malaariast) vaevatu abistamise moodus: vappeklmast haavalehena vrisev haige tuli kvasti vana kaheharulise haava klge siduda. Haigusmeediumina kasutati pajuvti, mis prast puu juurde maha visati, uskudes, et haigus lheb le haavapuusse. Jrvamaalt prit teate jrgi tuli noor haab tvest lhki ajada ning tbine pidi haigusest vabanemiseks kolmel korral lbi puu pugema. Lnemaa petuse jrgi tuli haigus haavikusse loitsida, et ta sks haavapuu sdant ja jtaks haige inimese rahule.

Osa ravivtete puhul vib ehk ravivtte lhtealuseks arvata ka tegelikku ravitoimet. Nii on mitmesuguste nahahdade raviks kasutatud vahtu, mida toores haavapuu pledes vlja ajab. See pidi aitama soolatgaste ja ka vesivillide ning roosihaiguse vastu. Enamik teateid on Phja-Eestist. Haavakooreteed on joodud tiisikuse puhul ning sgiisu parandamiseks. Isegi langetbe on ptud ravida: selleks tuli vtta maagiline arv heksa hest juurest kasvanud haavavsu, need pletada ja tuhk haigele veega sisse joota. Rstikuhammustuse korral loodeti samuti abi saada haavaokstest.

Ussi vasta on aavavsa. kskord olin ts Mustjala metsas. ks Rahtla peremees oli koa ja eks uss olnd ta obust kiskund. Ti siis heksa tkki aavavsa, muljus igahega kolm korda obune sai terveks. Kui ra muljus, siis viskas rdi peale. Viimase aasta virv peab olema. Seda olen ma ise koa teind kaks koera ja obuse olen terveks teind. (Kihelkonna, 1949)

Selliste maagiavtete puhul ei puutu asjasse haavalehtede vrisemine, haavaoksi kasutatakse usus koore mru maigu thususse. Soomes on tavaks olnud piirata haavakepiga pldu, et rvikud vilja ei rikuks, prast torgati kepp maasse. Peedipeenraid kasteti haavakoore keeduveega. Lne-Euroopas segati teraviljaseemne hulka haavaoksi kaitseks lindude eest ning torgiti ka pllumulla sisse muttide trjeks. Ungaris on usutud haavapuutki kaasaskandmisest abi saavat nidade, kuradi jne. vastu, Saksamaal pisteti surnule kirstupanekul kolme ristimrgiga haavapuu tkk lua alla kaitseks vampiiri eest [2]. petust, et prast surma kodus kima kippuva niasorti inimese hauale tuleb haavateivas la, tunnevad mitmed rahvad, teiste seas ka eestlased.



1. Haavio, Martti 1955. Kansanrunojen maailmanselitys. Porvoo. Helsinki, 102.

2. Handwrterbuch des deutschen Aberglaubens. 19271942. Berlin u. Leipzig.



MALL HIIEME
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012