Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/12
Naaskelnokk

Naaskelnokk on ks vheseid liike, kelle eestikeelne nimetus on tepoolest tabav: teist nii naaskelja nokaga lindu meil pole! Linnu sulestik on lihtne, koosneb vaid suurtest mustadest ja valgetest laikudest, keha toetub kahele pikale ja peenele jalale.

Naaskelnoka mramisega saab hakkama igaks. Isegi lennus on ta hlpsalt ratuntav. Mneti teine lugu on poegadega: need on esimestel elundalatel tiesti mittemidagitlevat rannikumuda vrvi. See on suureprane kaitsevrvus maastikus, kus puudub varjav taimestik. Pojad lahkuvad pesast esimesel vi teisel elupeval, kuid hirimise korral suudavad pageda ka paaritunnistena. Ohu korral on naaskelnoka poja ainuke kaitseabinu otsida lhim kivi ning suruda ennast tihedalt selle vastu, samal ajal kui vanemad tlitajat kva kisaga taga ajavad. Asjatundmatu inimene vib varjunud poegadest mduda vaid mne meetri kauguselt, midagi mrkamata. Kui sellist mudakarva udusulekera ligemalt vaadata, siis hakkab silma tema omaprase kujuga nokk, mis on kll vanalinnu omast mratult lhem.

Naaskelnoka levila. See liik on levinud peamiselt ranniku ja suuremate jgede rsetel mrgaladel Aasias, kuni Mongooliani, vhemal mral Euroopas ja Aafrikas. Eestis neb naaskelnokka vga kitsal alal: ta pesitseb vaid Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa ja Lnemaa rannikul ja rannikulhedastel laidudel(vt. levikukaarte).

Esimene teadaolev naaskelnoka pesitsus meie alal prineb aastast 1885 Kuusnmme lahest Laurisaarelt [7], kuid jrgmine pesa leiti meil alles 1964. aastal [6].

Praegu on pesitsejaid vrdlemisi vhe: kigest 150300 paari [1], ent vrreldes eelmise arvukushinnanguga 1993.1998. aastal [8] on see peaaegu kahekordistunud. Sise-Eestis kohtab teda vga harva ja sedagi vaid rndeajal. ks erandlik juhtum prineb siiski 1958. aastast, mil Lemming Rootsme [9] ngi 10. mail kolme lindu tegutsemas Mustvee kandis Peipsi rannikul.


Elupaik ja pesitsemine. Naaskelnokk pesitseb tavaliselt mudasel kaldaalal, mis krgvee ajal le uhutakse. Pesa teeb ta soodsa toitumispaiga lhedale, sest pojad peavad leidma vajaliku putuktoidu ise. Naaskelnokk eelistab pesitseda koloonias. Meie oludes, kus arvukus on vga vike, koosnevad kolooniad pigem mnest paarist kuni kmneni, harva vib hes koloonias leida kuni 30 pesitsevat paari. Lunapoolsetes piirkondades on tavalised ka mrksa suuremad kogumid, seal vivad pesad paikneda ksteisest alla meetri kaugusel.

Naaskelnoka tiskurnas on harilikult kolm kuni neli muna, millest nnestub lennuvimeliseks saada keskmiselt hel.

Euroopa tuntuim naaskelnoka-uurija Hermann Htker [4] on oma Saksamaal tehtud uuringutega teinud kindlaks, et koorunud poegi on kurna kohta htemoodi vhe nii vga tihedates kolooniates kui ka ksikpaaride puhul. Tihedates kolooniates on naaskelnokad munemisperioodil liigikaaslaste suhtes vga agressiivsed, mistttu osa pesi hljatakse. Liigisisese pesaparasitismi tttu vib sellistes oludes leida ka tavatult suuri kurni (kuus kuni seitse muna): nii pnev on ju naabri pesast mni muna enesele khu alla veeretada! Huvitav on selle liigi puhul asjaolu, et munarvlite vastu vlja astuvate vanalindude hulk ei olene koloonia suurusest ega selle tihedusest ning on ldse vrdlemisi tagasihoidlik. Kige tipuks peab mrkima, et kuigi tihedates kolooniates on kooruvus viksem, kasvab sellistes oludes les rohkem poegi.


Ohud. Naaskelnokk pesitseb riskantses elupaigas, kus varjevimalused on viletsad ning kus kurnale vib peale rvloomade saatuslikuks saada ka tormiaegne leujutus. Loomulikult on kurna hukkumise konkreetsed phjused elupaigati erisugused. Kui meie oludes on rannikul suur oht langeda hbekajaka rste ohvriks [2], siis Saksamaal vib sama rolli tita rebane [5]. Kuid kige parem seos on naaskelnoka pesitsusedukusel suvise temperatuuriga [5]: ta on ju lunapoolse levikuga pesahlgaja, kelle poegadel on seda enam aega toitu otsida, mida soojem on ilm.


1. Elts, Jaanus et al. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.2002. a. Hirundo 16: 5883.

2. Elts, Jaanus 2005. Avocets in Estonia. Wader Study Group Bull. 107: 6667.

3. Hagemeijer, Ward J. M.; Blair, Michael J. 1997. The EBCC Atlas of European Breeding Birds. T& AD Poyser, London.

4. Htker, Hermann 2000. Intraspecific variation in size and density of Avocet colonies: effects of nest-distances on hatching and breeding success. Journal of Avian Biology 31: 387398.

5. Htker, Hermann; Segebade, Anne 2000. Effects of predation and weather on the breeding success of Avocets Recurvirostra avosetta. Bird Study 47: 91101.

6. Kallas, Joan 1967. Naaskelnokk, Recurvirostra avosetta L. haudelinnuna Hiiumaal. Ornitoloogiline kogumik 4: 8589.

7. Lepiksaar, Johannes; Zastrov, Mait 1963. Die Vgel Estlands. Annales Societatis Tartuensis ad res naturae investigandas constitutae. Ser. Nova in exsilio condita. Lund, 3: 1168.

8. Lhmus, Asko et al. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo 11: 6383.

9. Rootsme, Lemming 1959. Haruldasi merelinde Peipsi rannikul. Eesti Loodus 10 (4): 242.



JAANUS ELTS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012