Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2005/12
Kolme V perenaine

Gea Jrvela (1963) on sndinud Viljandimaal, kooliteed alustas Ida-Virumaal Iisakus ja keskkooli lpetas 1982. aastal Nos. 1986. aastal lpetas EPA agronoomina.
19961997 lbis valla/linna keskkonnanuniku pdevuskoolituse. pib Eesti maalikoolis magistrantuuris maastikuarhitektuuri erialal.
Ttas 19912004 No vallavalitsuses esmalt haljastuse valdkonnas, hiljem keskkonnaosakonna juhatajana.
Jaanuarist 1999 VVV SA juhatuse esimees. Koordineerinud Vaprame ja Elva-Vitipalu maastikukaitseala ning Vellavere piirkonna matkaradade ja Elva je veetee rajamist.
Aastast 1993 on koordineerinud Luke misakompleksi taastamise projekti.
Valiti Tartumaa 2002. aasta missiooniinimeseks. 2004 sai Tartu maavanema tnukirja aktiivse keskkonnategevuse eest. Abielus, peres kolm last.

Thehendiga VVV SA tuntud Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutus avas koostpartnerite osalusel kolletamispeval, 14. oktoobril, viimase teliselt suvesooja sgisilmaga Elva je veetee. Kas nd on kik piirkonda kavandatud matka- ja pperajad valmis?


Kunagi ei ole midagi absoluutselt valmis. Suurte asjadega oleme hakkama saanud; veetee oli viimane, mis meil alguses matkaradadest kavas oli. Aga ma arvan, et miski pole lplik ja kllap me mtleme midagi huvitavat ja omaprast juurde. Kindlasti tahame tsiselt arendada loodushariduspoolt. Sellealaseid mtteid on palju, eks ne, mida teostada nnestub.

Ja teete ehk midagi veel ringi?


Jah, muidugi. Et inimesed neile radadele ikka ja jlle tuleksid, siis peab nende eest mitte ainult hoolitsema, vaid sinna ka midagi juurde mtlema. Seda eriti laste prast. Mnigi ema on ksinud, et kas te Vapramele ka midagi uut vlja mtlete. Ju on vajalik, et vike laps, kes on rajal ema-isaga vib-olla juba kmme korda kinud, kskord leiab, et oi, siin on midagi uut.


Eks looduses juhtu alatihti midagi. Inimene, kes rajal kib, ei mtlegi sellele, et raja korrasoluks peab keegi seal kogu aeg vaeva ngema.


Pris palju summasid lhebki radade korrashoiuks. ks asi on see, et hein kasvab. Vi on mnes kohas lastele ebameeldivaid ngeseid, mis tuleb maha niita. Aga suuremaid llatusi toovad tormi-iilid prast on radadel palju koristamist.


Kllap ses suhtes ks suuremaid phkleid ole just sja avatud veetee: et ta ka kevadel taas sidetav oleks?


Jah, eriti Elva je algus, mis on sna kitsas. Lik Hellenurmest Vitipalu taha oli olnud minu arvates hooldamata vib-olla isegi juba sjajrgsest ajast, kui kadusid talud. Me puhastasime vaid kanuulaiuse raja. Imetegijad me pole, seeprast vajab see osa pidevat lahtilikamist. Kahjuks elavad seal ka koprad, kes hoolitsevad meie topeltt eest. Lbi peab rada sitma hakkama igal kevadel ja vib-olla sagedaminigi. Me loodame, et meile tulevad appi kanuumatku korraldavad firmad. Meie phimte on aga kll selline, et kui midagi valmis teeme, siis pame seda ka korras hoida.

Muidugi ei saa kunagi garanteerida, et jel ldse takistusi poleks: puu vib ette kukkuda he ga, seda enam, et jgi on kitsas. Arvatavasti pole see seiklushimulisele matkajale siiski suur vaev, kui peab mnes kohas ka kusagilt le ronima.


Kui palju radasid sihtasutus ldse on teinud?


Kui me alustasime, ei osanud mina kll uskuda, et me kuue aastaga nii palju juame. 1999 avasime Vaprame matkaraja. Seejrel hakkasime tegelema Elva-Vitipaluga. Vitipalu Vapramega mahtude poolest muidugi vrrelda ei saa: Vaprame on kompaktne ja vike, Vitipalus asub aga Tartumaa kige pikem matkarada. Avamiseni judsime 2002. aastal. 2002 oligi hsti trohke: kevadel avasime Vitipalu, sgisel aga Vellavere matkarajad. Vellavere tuli kne alla seetttu, et sinna nnestus saada Euroopa Liidu raha. See tegi ajagraafiku hsti tihedaks. Vaprame ja Vitipalu on kaitsealade ja riigimetsa maadel ning kaasfinantseerijaid oli lihtsam leida. Vellavere puhul kartsime, et riigi raha niisama lihtsalt ei saa, ja seetttu oli vlisraha vga oluline.

ks unistus oli veel teha Vitipalu vaatetorn; ka see nnestus: praegu Tartumaa krgeim, 24-meetrine torn avati 2003. Ja siis tuli juba veeteet. Vib-olla tundub, et veetee tekkis nagu le, tegelikult oli see ligi kolme aasta t.

Nii on olnud kigi projektidega. Ka Vapramed valmistasime mitu aastat ette. Kunagi sinna looduskaitseseltsi tehtud rada oli kinni kasvanud; isegi selle kindlakstegemine, kus ta oli kulgenud osutus pris vaevarohkeks. Mnes kohas polnud puudel enam mrgiseid ja mnes kohas tegime muudatusi, et hooldus oleks lihtsam ja odavam. Aga philiselt pdsime siiski looduskaitseseltsi vljattatut silitada.


Kas sul on nende radade seas ka mni lemmiklaps?


Ma olen ise kige rohkem vaeva ninud Vaprame ja Vitipalu radadega; Vellaverega tegeles rohkem Triinu Pertels, kes on sihtasutuse projektijuht.

Armsad on nad kik, sest igasse on midagi pandud, aga Vaprame on selles mttes hingelhedane, et sealt sai kik alguse. Vitipalu oli huvitav jlle seeprast, et seal oli palju avastada: kauneid ja pnevaid kohti, mida ma polnud kordagi ninud, ehkki olin No vallas juba kaua elanud.

Ja niteks Niamaja puhkekohas olles tuleb alati meelde, kuidas see tekkis. Elva metsalem Rein Rinne tles, et kuhugi sinna kanti viks midagi teha. Kui toonase projektijuhi Signe Lokuga vaatama lksime, oli varakevad ja ses jekrus tundsime kohe, et siia peab just niamaja tulema. Kui aga kesksuvel uuesti lksime, ei tundnud me kohta ra kik oli rohtu kasvanud ja mitte nii ilus Siis tekkiski tunne, et vaja on see paik teha kogu aeg kauniks. Niamaja kavandamine ji Signe viimseks tks enne ta traagilist hukkumist ja tema mtete elluviimisel li kaasa rohkem abilisi kui kusagil mujal: et thistada mlestust Signest.


Oled nd maininud Triinut ja Signet. Teie sihtasutus vist ongi kogu aeg olnud ks selline noorte hakkajate naiste asi?


(Naerab) On niiviisi juhtunud jah. (Tsisemalt) Asi sai tegelikult alguse No valla arengukavast ja selle arutamisse oli kaasatud suur meeskond. Hakkasime vallas otsima kohti, kus inimesed viksid puhata. Siis tuligi meelde Vaprame: et seal on kunagi olnud matkarajad ja looduse pperada ning et seal on kidud suusatamas, aga nd on ta maha jetud. Signel, minul ja Esta Tammel, kes on nd sihtasutuse nukogu esimees, tookord oli aga No vallavanem, tekkis seepeale mte Vaprame puhkeala taastada. Ega sel ajal Tartumaal matkaradu eriti olnudki.

Vapramega tegelesime juba arengukavast eraldi ja jlle oli rohkesti kaasaljaid, mitte kolm-neli, vaid kakskmmend-kolmkmmend inimest, kel oli huvi Vaprame taas ellu ratada. Nii et mul on hsti linud: ma pole kunagi pidanud midagi ksi tegema.

Vapramed tehes tuli juba mte, et miks ainult Vaprame: meil on palju ilusaid kohti. Edasi leidsime, et miks peaksime seda kike vaid oma vallaga tegema. Tulevikku on asjal vaid siis, kui saame tutvustada tervet piirkonda tervikuna. Algusest peale tuli kaasa metskond; edasi hakkasime huvilisi otsima naabervaldadest. Huvist Vellavere-kandi vastu liitus Konguta. Siis tuli juurde Palupera, mis polegi Tartumaa vald, aga ulatub otsapidi Vitipalusse. Tekkis ilus kaar mber Elva. Muidugi li kaasa ka Elva. Minu arvates oli see vga hsti nnestunud asi, mis lpuks sihtasutuseks kokku pandi. Sihtasutuse nimi kajastas meie esialgseid plaane.

Tnaseks/Praeguseks on meiega liitunud ka Rngu, viimane vald, mis Elva kaarest vljas oli. Nii et nd on meil hea vimalus Elva piirkonda kompaktselt tutvustada.


Koost on olnud ilmselt ks teie edu vtmesnu. Samas teame, et just sellega on Eestis sageli kige enam raskusi.


Selge on see, et koostks ei piisa ainult he inimese valmisolekust. Meie mte on ikka olnud kaasa haarata ka kohalikke elanikke, kes on mingil phjusel hest vi teisest kandist huvitatud. Oleme pdnud teha nii, et ka nendel oleks huvitav, ja mitte korraldada sihtasutuse td ainult vallavanemate tasemel. Nii oleme leidnud vga tubli toetajaskonna, kes on aidanud meil palju korda saata hoogtpevakutel.

Eks see ks meie edu vtmeid olegi, et hsti palju on ehitatud hoogtpevakute raames: sillad, puhkekohad, Niamaja, Vellavere ja Vitipalu laste mnguvljakud. helt poolt hoiab see palju raha kokku, teisalt jtab aga inimestele tunde, et nad on sinna ise panustanud ja kohe on ka suhtumine neisse kohtadesse teistsugune. Pris tavaline on, et keegi kutsub oma spru vi laste koolikaaslasi vi miks mitte niteks likoolikaaslasi kohta, mida ta on ise ehitada aidanud.


Kllap on olulised ka teie ritustesarjad: nii on nha, et kord tehtud asju testi pidevalt kasutatakse olgu siis loodusppeks vi lihtsalt vabas hus kimiseks.


Jah, meil on tervet aastat kattev rituste programm. Niteks selle aasta detsembris peaks kogu jrgmise aasta kava meie kodulehele les saama. Matkasari on meie kige pikemate traditsioonidega ja vast ka kige olulisem ritus. Kes neli matka lbi teeb, seda ootab aasta lpul llatus.


Kui palju olete kohanud oma ettevtmistele vastuseisu?


See on tiesti loomulik: ei saa olla nii, et kui sa midagi teed, siis keegi vastu ei tle. Igal inimesel peab olema igus oma arvamust avaldada ning sellele ei tohi vaadata negatiivselt ja solvunult. On olnud aegu, kus meid on pris kvasti materdatud. Oluline on see, et juaks lbi rkida ja selgitada, leida lahendus ja kompromiss. Minu meelest oleme sel moel konfliktid lahendanud.

On inimesi, kes on ise looduses vga kodus; nende jaoks pole matkarajad ldse olulised. Neid vivad rajad lausa segada: nad tahaksid, et loodus oleks igasuguste thistusteta. Ja vahel nad ei mista, et on vga palju inimesi, kes sellisesse thistuseta metsa minna ei julge. Vaja ongi siis leida kesktee: paigaldada thistus neile, kes seda vajavad, ja samas jtta vimalus neile, kes tahavad ksi uidata.

Sihtasutuses on inimesi, kes asjaga pidevalt, pevast-peva tegelevad, vaid ks-kaks. Seeprast jb sellisteks olulisteks asjadeks nagu vestlemine, selgitamine, teiste arvamuse rakuulamine paraku vga vhe aega. Mnigi konflikt oleks muidu ennetatav. Samas on mul hea meel, et ka meie radade puhul oleme me kigi osalistega he laua taha judnud ja asjad selgeks rkinud. htegi okast praegu hinges ei ole. Viksemaid muresid tekib ikka.


Mni tuntud looduskaitsja on teid sdistanud ka lausa looduse vi looduskaitsealade kahjustamises. Oskad sa tagant jrele tuua mne nite, kus pead tunnistama: Jah, siin oleks vinud teisiti teha!


Oskan vast ikka. Aga kik meie rajad on tehtud planeerimise alusel, kikide radade puhul oleme korraldanud avalikke koosolekuid ja arutelusid, ksinud asjaosaliste arvamusi. Paraku pole kik arvajad kohale tulnud. Kigil radadel on koosklastus kaitseala valitsejaga. Kui tegemise ajal oleks ilmsiks tulnud mjus argument rada mber tsta, siis oleksime kindlasti ka tstnud.

Pigem tuleneb see loodusele kurja tegemine nende inimeste meelsusest, kes rajal kivad. Seda meil ette nha vi kontrollida ei nnestu, see on terve hiskonna probleem. Pahandused pole kunagi tingitud inimesest, kes loodust austab; lihtsalt meilgi kib inimesi, kes ra unustavad, kuidas looduses kituda.


Just sel sgisel on meie ajakirjanduses enam kui hel korral kneks olnud ka otsene vandalism loodusradadel. Kuidas teil selles suhtes on vedanud?


Ega ei saa elda, et meilgi seda juhtunud poleks. Korra olen ka ise Niamaja juures peojrje peale sattunud. Kurb hakkas: kas seltskonnas polnud siis testi htegi inimest, kes oleks kaaslasi mistusele kutsunud?! Tsi, lausa lhutud ei olnud, lihtsalt endast oli jetud vga halb pilt. Aga on olnud ka lhkumisi, eriti kevaditi. Kevadel voolab mnesse inimesse nagu mingi negatiivne energia, mis lhkuma sunnib. Mis seal ikka parandame ra!

Kige hullem on see, kui saadakse matkaraja tegemiseks raha, tehakse midagi valmis aga prast ei ole majandajat. Meie muretseme selle prast, mis me teinud oleme ja pame seda hoida vimalikult heal tasemel.

Kurb, kui mni asi lihtsalt ra kaob niteks Vaprame pinklauad. Kui nad on sellise koha peal, et juurde saab ainult diibiga ja kui seda pinklauda suudab tsta neli hsti tugevat meest, siis on see isegi llatav, et selline asi ette vetakse. Aga jah viidi lausa mitu tkki.


Juttu on olnud entusiasmist ja koostst. Kik see on tore ja vajalik. Paraku ei saa meie praegusel asisel projektiphisel ajastul kuidagi ka rahata lbi. Olen juba aastaid imetlenud teie sihtasutuse osavust projekte kirjutada: tundub, et olete sel alal hed edukamad lausa kogu Eestis?


Meil on hsti linud kll. Kas me just kige edukamad oleme, aga kui melda, kui vhe meil inimesi tl on olnud, siis oleme vist jah pris tublid (Gea ngu on veel rmsam kui muidu).

Muidugi pole see le tulnud. Selle nimel on tehtud pris palju td. ks asi on projekti kirjutamine endale hsti selgeks teha. Aga vhemalt sama oluline on ka phimte olla projekti juhtides hsti korrektne ka niteks aruandeid kirjutades.

ks meie kindel phimte on tnada iga projekti lppedes kogu meeskonda. Enamasti pole tegijaid mitte ks-kaks, nagu esmapilgul tundub, vaid paarkmmend. Ja uskuge: pris tavaline aith! innustab inimesi!

Kui me vrdlesime sihtasutuse arengukava tehes rahastatud projektide ja esitatud taotluste hulka, siis oli tulemus seitsmekmne protsendi ligi. Seda peetakse vga heaks. Ega me rohkem ei juakski (jlle vimalus naeratada ).

Sihtasutust rajades kavandatud objektid on valmis. Valmis on ka Elva je veetee. Nd oleme saanud toetust kogu puhkepiirkonna arendamiseks mitte ainult ehitamiseks, vaid ka tutvustuseks. ks projekt on lppenud ja teine kib.


Projektirahaga saab ehitada midagi uut; juba tehtu kigushoidmiseks enamasti raha ei anta. Sihtasutus peab samas pidevalt tegutsema kas vi selleks, et rajad ikka korras oleksid. Kuidas see tagatud on?


Juba siis, kui sihtasutus asutati, leppisid asutajaliikmed kokku, et igal aastal slmitakse sihtasutuse rahastusleping, et kaetud oleksid igapevakulud ja mingis osas radade hooldus. Sihtasutuse algpevil oli raha hoopis teise vrtusega ja samas hoolduskulude osa palju viksem.

Siiani on lepingut uuendatud igal aastal; mullu judsime kolmeaastase lepinguni, mis on vga suur samm edasi: kolmeaastane leping on hoopis kindlam kui heaastane. Kolme aasta rahastuses on arvestatud matkaradade hooldust, vikevahendite remonti, majapidamiskulusid, palkasid ja ka seda, et katta projektide omafinantseering.

Kui aga tuleb taas mingi konkreetne projekt niteks praegu kiv PHARE-projekt , siis lepime eraldi kokku, palju iga vald konkreetset projekti lisaks rahastab. Seni on koost valdadega ha paranenud. Kui algaastail oli No valla panus kaugelt tuntavam kui teistel, siis nd teeb head meelt, et Elva linn on hakanud jrele tulema: viimases koostlepingus on osad peaaegu vrdsed. See on selge mrk Elva linna suhtumisest sihtasutusse. Eks Elva peaks ju saama piirkonna arendamisest ka kige rohkem kasu.

Aga muidugi on oluline tulu kigil valdadel. Seda oleme oma tegevusi kavandades kogu aeg silmas pidanud, et kigis valdades midagi toimuks ja et sihtasutus panustaks kikjale. Selles mttes tasusime veetee avamisega teatava vla Palupera valla ees, kuhu varem olime ehk vhem pakkunud.


Tpsustame: selle koostlepingu partnerid on kohalikud omavalitsused?


Omavalitsused aga ka riigimetsa majandamise keskuse Elva metskond, kes on meiega olnud algusest peale, aga pole juriidilistel phjustel meie asutajaliige. Ka on seni mainimata Tartumaa maaspordi liit; nende osa on olnud esmajoones koostalane.


Mainisid sja parajasti ksil PHARE-projekti. Mis projekt see on?


See projekt kib esimesi kuid ja on les ehitatud kogu Elva puhkepiirkonna tutvustamisele, et parandada piirkonna tuntust ja klastatavust. Suur osa projektist on klastatavusuuring. Me pole oma taotlustes kunagi saanud tpselt elda, kui palju meid klastatakse. Rahastajatele on see aga vga oluline ja meile endile muidugi ka.

Uuring ei haara ainult Vapramed, Vellavere ja Vitipalu kaasatud on ka misapargid. he osa uuringust moodustab Elva linna klastatavus. Hea oleks sama uuringut viie aasta prast korrata: siis oleks meil vrdlusmaterjal, mida praegu ei ole. Ega sellise loenduse tegemine lihtne ole. Vapramel saaks seda teha kahe koha phjal. Aga niteks Vitipalus on asi hoopis keerulisem. Kllap on uuringusse kaasatud ekspertidel kik vajalikud mudelid olemas, kuidas neid analse teha.

Veel on plaanis kogu Elva puhkepiirkonna trkis, mis hlmaks kiki meiega koostd tegevaid omavalitsusi: Nod, Kongutat, Rngut, Palupera ja Elvat. Sinna ei taha me kirja panna mitte ainult kaitsealad, vaid ka kirikud, misad ja muud vaatamisvrsused, mis kellelgi on. Kindlasti tuleb trkisesse hsti tpne kaart: et kuidas niteks juda Rngu kvera krtsi juurest Luke misaparki.

Veel tahame projekti raames teha ammu planeeritud interaktiivse mngu. Midagi pole parata: ks asi on loodus, kuhu inimesi kutsuda, teine need noored, kes istuvad arvuti taga. Seda neme oma laste pealt. Arvutiga harjunud laps saab oma kodukohta tundma ppida esmalt sealt: et tal tekiks huvi ise kohale minna. Ja eks see ole ka hea reklaamivte. Me ei taha teha mitte ainult turismimaigulise, vaid ka loodus- ja keskkonnaharidusliku mngu.

Ja veel ks aspekt: juba kuus aastat sihtasutuse kaudu looduse ja loodusharidusega tegeldes on mul oma pilt ka koolide ja lasteaedade vimalustest looduses kia. Ma tean, et need vimalused on kasinad. Seeprast on selles projektis kavandatud ka nelikmmend tasuta matka Elva puhkepiirkonna koolidele ja lasteaedadele, projekti arvel tasutakse nii transpordi kui ka retkejuhi t eest.


Kas ma mletan igesti, et Elva puhkepiirkonna vljaarendamisega tahetakse korda teha ka Elva raudteejaam?


See on ettevalmistamisel projekt, mille algatus tuli Elva linnalt. Ajalooline jaamahoone on Elva linna omandis ja selle restaureerimisprojekt on just saanud kik koosklastused. Usun, et sellest saab ks vga hea asi. Hoonesse on kavandatud piirkonda tutvustav ekspositsioon; see on sihtasutuse jaoks selles projektis kige olulisem osa. Sellest tuleb piirkonna matkakeskus: inimene, kes sinna tuleb, saab infot kikide radade, kikide vaatamisvrsuste kohta ja seda mitte paberkandjal, vaid interaktiivse ekspositsioonina, et oleks vimalik mttes kik rajad eelnevalt lbida ja alles siis kasvanud huviga testi loodusse minna. Aga eks ekspositsiooni nnestumiseks ole vaja vga palju td teha. See on nii hea projekt, et (rmsa naeratusega) kllap saab piirkonna konkurentsi tugevdamise programmilt raha.



Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse juhataja Gea Jrvelaga jutelnud Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012