Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2005/12
Poolsaar mere kohal

Balti jaamas leidub alati igasugust rahvast, kuid kohata seal turiste on llatav. Ent sakslased on enda jaoks avastanud huvitava koha Pakri poolsaare, mis veebist leitud materjalide jrgi on midagi enneolematut. Tuleb nendega nustuda. Nende elamused saavad alguse juba rongile minnes veneaegset elektrirongi pildistatakse seest ja vljast. Meie valmistume oma reisiseltskonnaga aga uuteks elamusteks Klooga jaamas rongist maha astudes.

Pakri poolsaar on kummaline koht: seal matkates vib nha kike alates jugadest, haruldastest lindudest ja tammesaludega liivarandadest kuni militaarkompleksideni vlja. Sinna vib minna nii rattaga kui ka jala, huvitavat leiab ikka. Auto on ehk targem kuhugi tee rde jtta, sest kohati on metsatee tis salakavalaid auke. Jalge alla jb pankrannik eri geoloogiliste teooriate kohaselt on see umbes poole miljardi aasta vanune karbonaatne muda, mis on lunapoolkeralt siia kontinendina triivinud ja hiljem kivistunud. Samas vib plvini sisse vajuda vrskel, kmmekond aastat tagasi tekkinud tankiteel varitsevasse vrskesse mutta.

Klooga jaamas elektrirongist maha astudes satume hoopis teistmoodi asulaellu. Siin on nii uusi eramaju ja vanu Stalini-aegseid ehitisi kui ka nukogude aja lpul pooleli jnud helesiniste glasuurplaatidega kaetud paneelelamuid. Kogu see arhitektuuriline kirevus asub aga ideaalses kohas: hel pool kinnikasvav Klooga jrv jupikese liivarannaga, kus suvel ujumas kiakse, ja teisel pool mnnimetsa taga Klooga rand ning meri. Jrv on paljudele lisatoidu hankimise allikas. Nii mnigi paadimees katab enamiku oma toidulauast jrvest ptud kala ja aiamaal kasvatatud kartuli-juurviljaga.

Klooga jrve res, vikese poolsaare otsas asub Klooga mis varemetes, kuid ehitustegevuse jlgi on seal siiamaani nha. Eelmisel omanikul olid suured plaanid ja nii valati korrustele betoonist vahelaed ning kelder veeti tis kergkruusa. Praegu aga laguneb esindushoone jlle tie hooga: tormid on katusele pandud trvapapi ra viinud ja seinast pudeneb betooni krvalt paekivitkke prandale. Jrvevaadet varjab aina krgemaks prgiv vsa.

Et pseda Kloogalt Pakri poolsaarele, peab matkaja lbima militaarlinnaku, kus praegu tegutseb Scoutspataljon. Nende laskevljalt jrve taga leiab ka tkikese raba, mis pommiaukude sisu jrgi on veel sna huke; mnekmnesentimeetrine turbakiht lasub pehmel savi-liivasegusel pinnal. Enne kui laskevljal uidata, peab uurima Scoutspataljonist, ega neil laskeharjutused ksil pole.

Pakri poolsaarele tasub minna Vasalemma je juurest, kus on mitu huvitavat kla Paldiski mbruses selliseid enam ei ne. Langa ja Madise on kohati silitanud oma rannarootsiliku vljangemise, kuid enne neid juame Vasalemma je rde. Kohe maanteesillast allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski pnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui languse mber tekivad jskulptuurid. Tegemist on uue veskiga; vana veski asub mitu kilomeetrit lesvoolu ja temast pole peale vsas konutavate paekivimride enam suurt midagi alles jnud. Hoopis rohkem on silinud selle vanema veski vastaskaldale rajatud ellujmisonnist sjavelased on seal proovinud oma ksitoskust ja puu najal on koguni isetehtud okstest ja puujuurtest rtsade virn.

Ega Langa klas matkajaid vga tihti ei kigi. Silmates klavaheteel jalgsimatkajaid, on kohalikud sna imestunud. Pigem arvatakse, et kohaliku ratsatalu klalised ekslevad iget teed otsides.

Madise kla on ks omaprasemaid rannaklasid Eestis, vhemalt klasda on omalaadne. Rannaga ei saa seal kandis kiidelda: vaid kalurid veavad vahest oma paate lbi kaldamuda ja krkjate merele, niisama ujumiskohti vi liivarandu sealt ei leia. Ilus aga on Madise kirik ja vike paeastang, kust voolavad vlja allikad. Kirik paikneb knkal ja sealt on nha Pakri saared, kiriku mbruses aga asub kena kadakane maastik ja misavaremed. Siit on Pakri poolsaare matkaradadeni veel mned kilomeetrid.

Kui Laokla majad le lagendiku paistma hakkavad, siis on igav kruusatee lbi ja varsti vib jalutada sna lagedal vljal mere res. Seal hakkab tasapisi tusma kuulus Pakri poolsaare pankrannik. Esialgu on ta lihtsalt kiviklibu all peidus, siis kerkib vikese mitmeosalise astanguna, ja Paldiski linnas kaob sadama- ja rannaehitiste alla ra. Siis saab nha mitmekorruseliste majade krgusi vase- ja vanarauakuhilaid. ige pea tuleb rannikult ra prata, sest eravalduste sildid ning tkkepuud peletavad lbikndija sisemaa poole. Aga siit ongi hea ligata otse poolsaare vastaskaldale, Leetse klla. Vi mis kla see enam ongi kunagisest rannaasustusest on jrel mni maja ja Leetse misasdames on krvalhoonesse rajatud uue omaniku uus elamine. Kurikuulsas allveelaevnike ppekeskuses on aga uksed loomulikult kinni ja valvur hppab putkast vlja, kui vravale lheneda. Siin ei ole midagi huvitavat, teatab ta matkalistele resoluutselt, ja lisab siis kavalalt: Ma nen siit seest kaameratega kike, mis te teete. Ksimusele, mida ta siis valvab, vastab valvur: Siin ei ole midagi pnevat, mida te arvate.

Ei hakka ametipostil olijat rohkem hirima ja liigume edasi Leetsesse, kus on palju vsa, mudaseid metsateid ja loomulikult pikki liivarandu. Mitte lihtsalt liivarandu, vaid lausa paradiisirandu, kus puud kaarduvad vee kohale. Ainult et helesinise vee kohale kaarduvate palmide asemel kummarduvad hallide lainete kohale tammed. Seal, kuhu autoga ligi ei pse, vib rannas olla sna omaette ja nha hulganisti linde. Peaaegu iga suurema merest vlja ulatuva rahnu peal kkitab mitu kormorani, suuremate kivide serva stivad end tagasihoidlikult valged kajakad. Kuskil kaldapragudes pesitsevad ka haruldased krslid, kuid nende ngemiseks peab rohkem nne olema.

Pakri phjaklge pidi liikudes vib senini nha jaanuaritormi jlgi: kohati on tee lihtsalt ra kadunud ja jljed viivad vette. Mererne metsaalune on kaetud htlaselt kiviklibuga ja mned puud turritavad madalas vees, juured psti. Suve jooksul on roheline tunginud peale paiguti on psad-puhmad end kivide vahelt vlja surunud. Rattamatkajal on seal raske: uutesse kohtadesse tekkinud astangud likavad metsateid ra ootamatutest kohtadest ja hea hooga tulles vib vikese hulennugi teha. Kuid jalgsi turnimiseks on rand muutunud isegi huvitavamaks.

Thistatud matkarajalt les panga peale tustes saame omaprase elamuse tuulepargi veskite labade all: isegi keskmise tuulega kuuldub revusttekitavat sahinat, pikeselise ilmaga kihutavad le loopealsete hiiglaslikud varjud. Tipu poole liikudes hakkab vsa vahelt paistma ha rohkem militaarehitisi, mis on judnud eri lagunemisastmesse. Ikkagi strateegiliselt oluline punkt: krge platvorm otse Soome lahe suudme lhedal, kus militaarehitistel oli oma roll. Ndki tiirutab otse Pakri majaka krval oma labasid Eesti piirivalve radar.

Nukogudeaegsete sjaveehitistega tutvudes vib nii vhik kui ka asjatundja leida kummalisi rajatisi, mille otstarvet ilmselt ei tea neid kunagi ehitanud sduridki. Vib-olla on mni rajatis pstitatud lihtsalt mne ohvitseri fantaasia elluviimiseks, niteks leiab pangapealselt metallposti otsa ehitatud betoonkera. Kas taheti vaenlast valejlgedele juhtida vi noorsduritele lihtsalt tegevust anda, mine tea.

Pris poolsaare tipus, kus pankrannik on kige krgem, pole tegelikult enam mingit suurt silmailu. levalt merele vaadates lihtsalt ei hooma enam krgust: 25 meetrit merepinnast otse kaldal oled ikka kindlalt kahe jalaga maa peal.

Sealsamas panga all poolsaare lunakljel ronivad aga sukeldujad vette poolsaare ja saarte vahel on, mida vee all vaadata. Peeter I olevat kunagi alustanud Paldiskile merevravate ehitamist, kuid mitmekmne meetrine sgavik kis isegi tema tuhandetele talupoegadele le ju merevravast on siiamaani alles hiigelmr vee all, kuid Pakri saarteni sellega ei jutudki.

Veidi rohkem on kunagisest kindluslinnast nha kohe Paldiski klje all nn. Peetri mgedel. Seal vib mda meahelikke jalutades tajuda, kui suur see rajatis kunagi oli.

Hilisema Paldiski hiilgus on neilt kngastelt samuti kohe ktte nha: tihedalt ehitatud korterelamutest on endiselt psti ige mitu mustavate akendega tondilossi. Osa neist on kll juba killustikuks jahvatatud ja asemele on kerkinud mnguvljakud. Merevaade aga on paljudest akendest endiselt miljonit vrt: vga hsti paistab ktte Vike-Pakri oma pankrannikuga, kus looklevad samuti huvitavad matkarajad. See on aga juba uue rnnaku teema.



Kaido Einama
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012