Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2005/12
Tulnukad ka lemiste jrvel

Vanasti lupjasid Linda kivi tippu kajakad, viimasel ajal aga valendab see tuntud rndrahn lemiste jrves nagu kummitus. Phjust polnud raske leida. hel ilusal peval ngin, et Linda kivi ja tema kaaslane on mehitatud kormoranidega. Pilkukitev vaatepilt! Kuid ega mina olnud selle esmaavastaja. Veepuhastusjaama kauaaegne ttaja Indrek Saks ngi esimesi musti maakuulajaid juba aastatel 20002001. Seejrel suurenes kormoranide arv kiiresti 2030 linnuni. Indrek Saksa arvates pole neid ka praegu nimetamisvrselt rohkem. Et lemiste jrves veest vlja ulatuvaid rahne peale Lindakivi ja tema kaaslase pole, siis kasutabki tulnukate seltskond seda kohana, kus puhata ning tiibu kuivatada. Ja umbsed nad ei ole!

Indrek Saks teab lemiste kormoranidest pajatada mndagi huvitavat. Kord proovis ta paadiga jlitada ujuvat kormorani, kes aga ei saanud tuult tiibadesse. Lind sukeldus, tusis kaugemal pinnale, aga lendu ikka ei saanud. Suures hdas hakkas ta tegema kaelaga vonklevaid liigutusi ja vehkis nokaga nii, et allaneelatud, umbes 10 cm pikkused latikad kahele poole laiali lendasid. Seejrel uus ponnistus, kuid tulemusteta. Taas lendasid nokast latikad, aga asjata. Alles kolmanda oksendamise jrel vhenes linnu kaal sedavrd, et ta suutis lendu tusta ja Linda kivile hinge tmbama minna.

Kirjeldatud seik rgitab paralleeli tmbama mningate meie liigikaaslastega, kes priskele noosile sattudes mtu ei tunne, seades nnda ohtu ka iseennast (niteks LHV hiljutine pardus). Tasakaal looduses ja hiskonnas on aga omaette teema.
Kommenteerib ornitoloog Vilju Lilleleht


Kllap on valgeks muutunud Linda kivi ja sellel istuvad kormoranid silma hakanud paljudele Tartu poolt Tallinna saabujatele. Kas aga kormoran on testi vrreldav inimahnitsejatega, kes priskele noosile sattudes mtu ei tunne? Ja ldse mis asja ta seal lemistel ajab?


Kas kormoran on tulnukliik? Kigepealt peab tunnistama, et kormoran on siiski Lnemere mbruse plisasukas. Lhimad suuremad kolooniad psisid kige kauem 20. sajandi alguseni Leedus. Siis kadus ta mitte pris omatahtsi peaaegu kogu Euroopast, et aastakmnete prast uuesti juliselt naasta (vt. EL 2004, 1). Nib, et kormoran on Euroopas siiani olnudki kikuva arvukuse ja muutuva levilaga liik. Praegusele arvukuse suurenemisele ja levila laienemisele vib jrgneda uus tagasilk.


Kas kormoran sb mdutundetult? Ei s. Erinevalt inimesest, kelle hulgas niisugune komme sageli valdama kipub. Kormoran on testi rmiselt osav kalastaja. Peabki olema, sest ta toitub vaid ks-kaks korda pevas. Toitumiskorrad vivad aga olla vaid poole kuni kahe-kolme tunni pikkused, muidu vib keha sulestiku iserasuste tttu maha jahtuda. Selle lhikese aja vltel tuleb siis pevanorm keskeltlbi 400 g kala pda ja kaasa vtta, ning sellest peab piisama kigi pevaste vajaduste katteks. Ime siis, et kormoran mdutundetu gija mulje jtab ja kllap nrib kalamehi hinnangu andmisel ka kikjale judev kadeduseuss. Kormoranide toidutarve kehakaalu hiku kohta on isegi viksem kui teistel merelindudel. Toitu kulutatakse vga sstlikult. Varusid ei koguta ja kalu tagavaraks vi enda lbuks ei tapeta.

Lendu tuseb aga kormoran tepoolest vaevaliselt, sest ta sulestik pole, erinevalt teistest veelindudest, veekindel. Kuigi suled ise ei mrgu vi mrguvad osaliselt, tungib vesi sulgede vahele ja surub sealt vlja hu: nii on hlpsam sukelduda, kuid et keha istub sgavalt vees, siis on raskem lendu tusta. Ime siis, et ohu korral lekaalust vabaneda ptakse. Kabuhirmus thjendavad end ka kajakad, kuigi ldjuhul pole neil raske lendu tusta.

Selge, et kormoran on tulnud lemiste jrvele kalastama. Kas peaks seda pahaks panema? Ta pole ebasoovitavam kui teised linnud, kelle juurdepsu jrvele ei saa tkestada. Kalameestega ta siin vistelda ei saa, sest kalastamine pole Tallinna joogiveehoidlal lubatud. Ohtlik vib ta olla haiguste ja parasiitide levitajana, aga sama kib paljude teiste jrveasukate kohta.


lemiste jrvel on tepoolest keelatud kalastada, kuid ometi alustati sel suvel kalapki (vt. Maalehest 22.06.2005). Ja seda mitte majanduslikel kaalutlustel, vaid taastamaks koloogilist tasakaalu jrves. Just sellelt seisukohalt on huvitav ksitleda ja hinnata ka kormoranide tegemisi.

lemiste jrv, nagu paljud teisedki meie veekogud, on muutunud liiga toitainerikkaks. See loob eeldused taimse hljumi (ftoplanktoni, enamasti vetikate) vohamiseks. Vetikad on omakorda peamine toit loomsele hljumile zooplanktonile. Suureneb ka nende hulk. Vesi muutub sogaseks, vahel koguni mrgiseks. Siis eldakse, et vesi itseb. Niisugused tingimused sobivad eelkige planktoni- ja phjatoidulistele kaladele: srjele, latikale ja teistele nn. lepiskaladele. Et nad svad peamiselt zooplanktonit, soodustab see taimse planktoni (vetikate) lemrast paljunemist veelgi.

Sogane vesi ei meeldi aga rvkaladele, sest neil on seal raskem saaki, peamiselt lepiskalu pda. Vhese lbipaistvusega vees napib valgust ning jb vhemaks suuri veesiseseid taimi, kes pakuvad soodsaid varjevimalusi suurtele rvkaladele. Sageli vimendavad sellist tasakaalunihet kalurid, pdes vlja eelkige suuri rvkalu. Niisuguselt ummikteelt, surnud ringist, on jrve- ja ilmselt mitte ainult jrve-, vaid ka mere kossteemidel raske oma jududega vlja tulla. Toitainete liigset lisandumist veekogudesse peetaksegi viimasel ajal ha enam kalasaakide vhenemise peamiseks phjuseks.

Abi on soovitanud bioloogid: teatud vtetega, nn biomanipulatsiooni abil, saab jrvede endist tervet seisundit taastada. Taanis, Rootsis, Soomes ja mujal on saadud hid tulemusi. Nd siis proovitakse sama teha Eestis lemistel, kus rvkalade hulk vrreldes lepiskaladega on rmiselt vike (ainult 5%). Eesmrk on pda mrdade, nooda ja traaliga vlja suurel hulgal latikaid, srgi ja teisi lepiskalu. Pnistesse sattunud rvkalad haugid, kohad ja ahvenad lastakse tagasi vette. Nii loodetakse jrv korda seada.


Kormoran ja lemiste. Kuhu asetub nendes keerukates suhetes kormoran? On hsti teada, et kormoranid eelistavad pda kige arvukamaid ja kttesaadavamaid kalu, antud juhul siis eelkige lepiskalu. Rvkalade osakaal nende toidus ei saa olla kuigi suur. Seega tuleb kormoran arvata jrve tervendajate hulka. Snumis mrgitud latikasmist ei saa sugugi pahaks panna: just latikas vabastab phjamudas tuhnides sinna ladestunud toitaineid tagasi vette.

Kormorani soodsat toimet toitainerikastele veekogudele loodetakse niteks Madalmaades, kus see lind on kalurite survest hoolimata endiselt tieliku kaitse all, vib piiramatult sigida ja on ammu saavutanud arvukuse lae. Ka Taanis, Saksamaal, Rootsis jm. on kormoranide juurdekasv peatunud vi tunduvalt vhenenud.

lemiste jrvest vlja ptud suuremad ja vrtuslikumad kalad turustatakse, viksemad aga lhevad loomatoiduks, kompostiks vi valmistatakse neist kalajahu. Miks ei viks siis oma jao vhevrtuslikust saada ka kormoranid? Kas saame pahaks panna, kui meie endi liiga klluslikult kaetud lauda aitavad kergendada need, kelle lesanne see tegelikult on? Linda kivi jb kll valgeks, kuid reostust pole karta. Pigem viivad linnud osa ptust jrve aineringist vlja.



Jaan Remmel , Kommenteerib ornitoloog Vilju Lilleleht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012