Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2005/12
Meteoriidikraatreid nagu seeni prast vihma

Eesti on ainuke riik, kus he ruutkilomeetri kohta on leitud kige rohkem testatud vi oletatavaid meteoriidikraatreid. Eriti paistame silma oma Kvaternaari-aegsete (viimased 1,8 miljonit aastat) kraatrite rohkuse poolest. Kui mujal on neid leitud vaid ks-kaks vi ldse mitte, siis siin on neid kokku neli. Kaks on suisa kraatrivljad, kus he suurema peakraatri vahetus mbruses on kaks-kolm (Ilumetsa kraatrid Luna-Eestis) vi koguni kaheksa (Kaali kraatrid Saaremaal) viksemat satelliitkraatrit. Kas testi tmbab Eesti ala selliseid kosmilisi sndmusi magnetina vi on siinsed otsijad usinamad?

Novembrikuu teisel poolel kitis meedia thelepanu uue vimaliku meteoriidikraatri avastamine TallinnaTartu maantee rde jva Jri asula lhistelt. Ligi 300-meetrise lbimduga ringikujuline struktuur on aerofotodel selgelt nhtav tumeda okasmetsa ringina heledama segametsa taustal. Sama laadi ringstruktuure on ennegi ekslikult kraatriteks peetud, ent struktuuri katva raba mar kuju ja mbritseva katkematu madala ringvalli olemasolu svendavad geoloogi ja kraatriuurija Kalle Suuroja snul usku, et leitud on uus meteoriidikraater.

Kulutuse ulatust arvestades vis leitud kraater teadlaste arvates olla tekkinud enne viimase mandriliustiku pealetungi, st. paarkmmend tuhat aastat tagasi. Sellisel juhul oleks tegemist Eesti vanima Kvaternaari-aegse kraatriga, mis ulatub mandrijtumise aega. Kas Vaidasoo ringstruktuur on testi vanim Eesti vikekraater? Selgust vivad tuua kavandatavad geoloogilised puurtd puurid seljas ja vlipevikud npus, asuvad geoloogid asja lhemalt uurima.

Millist rikkust vib leida pinnakatte setetest? Selle numbri teises geoloogiateemalises artiklis on vaatluse all toorsavist hooned, mis on ehitatud Eesti esimese vabariigi ajal ning savi kasutuse vimalused tnapeval. Tavaprase loodusliku ehitusmaterjalina on meil tarvitatud peamiselt puitu ja kivi. Seetttu jb pisut vraks mte savist kui maailmas enim levinud traditsioonilisest ehitusmaterjalist, mida on laialt kasutatud: nii toorsavi kui ka tellistena. Peamised saviehitiste piirkonnad olenevad suures osas Eesti geoloogilisest ehitusest, htides Devoni kivimite avamusalaga ning piirkondadega, kus Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimitel lasub paks Kvaternaari-setete (moreenide ja viirsavide) katend. Need on philiselt Luna-Eesti ning Lne-Eesti madaliku alad.

Lpetuseks on tlemata tore tdeda, et usinad maalhedased inimesed viivad klmadel talveilmadel veel ndki kuivheina, soola, kartuleid, porgandeid, unu ja trusid metsloomadele sgiks. Kes on julukuu, uudistavate pkapikkude aeg, ning arutlusel teema, kas seekordsed julud tulevad valged vi ei. Ilusat julukuud!



Evelin Ver
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012