Eesti Looduse fotov�istlus
2006/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/1
Vna maastikukaitseala

Vna maastikukaitseala asub Harku vallas Keila ja Vna je vahelisel klinditerrassil, ligikaudu 29 km kaugusel Tallinnast. Sellel vikesel alal (344 ha) jagub nii soo-, metsa- kui ka prandmaastikke, erilist thelepanu vrib liigirikas linnustik.

Kaitseala lneosas paikneb liigendatud kallastega Tlinmme jrv, mida phjast piirab tsik-madalsoo ja lunast raba. Jrve lunakaldal kasvab rabamnnik, leidub lodumetsa killukesi, kaitseala phja- ja loodeossa jb loodusliku ilmega kuuse-segamets. Kaitseala idaosas valitsevad poollooduslikud kooslused peamiselt psasmaranalood.

Tlinmme ehk Humala jrv paikneb klindipealsel tasandikul alusphjalises hilus (mtmed umbes 1,7 x 2 km). Tegemist on Litoriinamere laguuniga, mille soostumine algas juba Antslusjrve ajal. Veel 1930. aastate alguses oli Tlinmme jrv Eerik Kumari andmetel [1] oma mitmest tuhandest paarist koosneva naerukajakakolooniaga ks meie linnurikkamaid. 1937. aastal lasti aga jrv alla: et luua uusi karjamaid, kaevati magistraalkraav Keila jeni, nii et veesilmast ji alles vaid ligikaudu kolmandik. Veepeegli alanemine ja kinnikasvamine kiirenesid mrgatavalt taas 1990. aastate alguses, kui jrve kuivendusssteemi truup-regulaator lakkas ttamast: esialgu 38 hektari suurusest veepeeglist oli aastaks 2000 jrel vaid 6,1 hektarit. Alles 2003. aastal nnestus Harjumaa keskkonnateenistuse eestvttel jrve ja sellega seotud mrgalade hving peatada.


Rikkalik linnuelu. 1980. aastatel oli Tlinmme jrv oma linnurohkusega ks ornitoloogide armastatumaid vaatluspaiku. 1987. aasta 16. mail ELUSi bioloogiasektsiooni korraldatud vaatluspeval, mida juhtisid Tiit Randla ja August Mank, pandi kirja 74 linnuliiki. Enim levinud pesitseja partlaste hulgas oli toona punapea-vart, kolooniatena pesitsesid nii vike- kui ka naerukajakas.

Nd pesitsevad jrvel khmnokk-luik, hallpsk-ptt, sinikael-part, rkspart, tuttvart, luitsnokk-part, kalakajakas, lauk ja tait, jrve mbritsevas roostikus on kodu hbil, rstas-, tiigi- ja krkja-roolinnul, rootsiitsitajal, rooruigal, tpikhuigul ning roo-loorkullil.

Jrve lunakalda rabamnnikus pesitsevad lopistrik ja hoburstas, viimastel aastatel on jrve kohal saagijahil mrgatud meil vljaspool rndeaega liharuldaseks jnud vikepistrikku. Lheduses Srve metsades pesitsev kassikakk tavatseb siin kia kajakaid kttimas. mberkaudsetel niitudel pesitsevad kiivitaja, punajalg-tilder, viketll, rukkirk ja suurkoovitaja.

Raba kaitseala lnepool kuulub suures osas (puis)peenar-lveraba tpi, leidub ka ksikuid laukaid. Nii rabas kui ka jrvest lunasse jvas mudalvestega tsiksoos pesitsevad ja peatuvad sookured: peale kahe pesitseva paari peatub siin sookurgede mittepesitsev suvekogum, mille arvukus kndis 1990. aastate lpul 90 isendini. 2000. aastate algusest on rabaserva puistutes jrjepidevalt elanud ka metsis.

Mere lheduses paiknev Tlinmme mrgalakompleks on veel oluline bimispaik lbirndavatele hanelistele: aprillihtuti, nepimngu ajal, vib jrve kaldal jlgida sadu laukhanesid ja valgepsk-laglesid majale laskumas.

Jrve lunakaldale on 2004. aastal rajatud linnuvaatlustorn, kust saab hea levaate nii jrvest kui ka rabamaastikust.



Vna karstilehter. Tlinmme jrvest ida poole jb Vna kurisu le 20 meetri pikkune ja 2,5 meetri sgavune karstilehter, millesse suubuv vesi voolab maa all ligi 3 kilomeetrit ning vljub allikatena maapinnale klindinlval. Kurisu on kantud Eesti rglooduse raamatusse.


Psasmarana-loopealsed on Mandri-Eestis levinud vaid paiguti phja- ja loodeosas, eesktt just Vna ja Keila piirkonnas. Aastast 2001 saavad siin loodushooldustoetust need, kes karjatavad loopealsetel koduloomi hoidmaks kooslust kinnikasvamise eest.

Vna loopealsetel leidub peale psasmarana veel teisigi kaitsealuseid taimeliike: aasnelk, jumalakpp, sile tondipea, pruun-raunjalg (loopealsetele tsaariajal rajatud kaitsekraavides), kahelehine kokeel, kahkjaspunane-, kuradi- ja vthuul-srmkpp.

Loopealsetel pesitsevatest lindudest on huvitavamad rukkirk, punaselg-gija, vt-psalind, tuuletallaja. Tihedamate raskesti lbitavate maranapsaste vahele teevad pesa soorts ja soo-loorkull. Samamoodi, maranate turbe all, pesitseb soo-loorkull ka Gotlandi saarel. Soo ja jrvega klgnevad looalad on tetrede mngupaik.


Kaitseala metsad on samuti rikka elustikuga. Siin pesitsevad rvlindudest raudkull, hiire- ja herilaseviu ning hndkakk, kurvitsalistest metskurvits. Imetajatest vib siin kohata ptra, metssiga, metskitse, hall- ja valgejnest, rebast, khrikut ja metsnugist. Rabast phja jvas segametsas asuvad ulatuslikud mgralinnakud, mida ka rebased pruugivad. Roomajatest on loopealsetel tavaline rstik, jrve mbruses aga sagedad nastik ja arusisalik, kahepaiksetest leidub ohtralt rohu- ja rabakonna, harilikku krnkonna ning thnikvesilikku. Kaitsealustest liblikaliikidest elavad kaitsealal teelehe-mosaiikliblikas ja suur-kuldtiib, rabaliikidest vib kohata varajast kannikesetpikut ja raba-viliblikat.


Kaitsekord. Omanoliste prandmaastike kaitse algas Vnas aastal 1991, kui Harju maavalitsuse eestvttel loodi Vna taimestikukaitseala. Praeguse Vna maastikukaitseala kaitse-eeskirja kinnitas vabariigi valitsus 28. juunil 2000. Kaitseala lbepoolel asuvad mrgalad koos mbritsevate metsadega on kaitse-eeskirja jrgi tsoneeritud rangemasse sihtkaitsevndisse, idapoole prandmaastikud kuuluvad leebema reiimiga, mdukat majandamist vimaldavasse piiranguvndisse. Liikumispiiranguid kaitse-eeskiri ei sea.

Ala on arvatud ka leeuroopalisse Natura 2000 loodusalade vrgustikku. Kaitseala valitseb Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole saab prduda kigi kaitseala puudutavate ksimustega. Vna maastikukaitseala kaitse-eeskirja saab vaadata Riigi Teataja kodulehel.



1. Kumari, Eerik 1939. he linnuparadiisi viimased pevad. Eesti Looduskaitse I (4): 125129.



HANNO ZINGEL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012