Eesti Looduse fotov�istlus
2006/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2006/1
Levikuatlas ei saa kunagi lplikult valmis

Tiiu Kull (1958) on sndinud Tallinnas. Lpetas Tartu likooli 1981 bioloogina. Ttanud Eesti looduseuurijate seltsis ja alates 1984. aastast zooloogia ja botaanika instituudis (praegune Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituut), aastast 1998 botaanika osakonna juhatajana. Doktorit kauni kuldkinga populatsioonidnaamikast kaitses Tartu likoolis 1997. Alates 1990 Eesti orhideekaitse klubi president.

Toomas Kukk (1971) on sndinud Tallinnas. Lpetas Tartu likooli 1993 bioloogina ning kaitses samas 1995 magistrit botaanika ja mkoloogia erialal Eesti karutubakate sstemaatikast. Ttanud alates 1991. aastast zooloogia ja botaanika instituudis (praegune Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituut), praegu herbaariumi vanemkuraatorina. Alates 2001. aastast htlasi ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja

Mismoodi arenes mte hakata koostama taimede levikuatlast?


Tiiu: 1973. aastal hakkasid zooloogia ja botaanika instituudi botaanikud koosts Lti ja Leedu botaanikutega koostama koguteost Balti floora, mis ilmus kolmes kites 19932003. Samal aastal asuti tegema ka Balti floora atlast: iga maa algul eraldi ja seejrel oleks see pidanud ilmuma hise atlasena. Kuid hisest atlasest ei tulnud mitmel phjusel siiski midagi vlja.

Atlast koostati 1980ndate aastate lpuni, mil mitmed td algatanud botaanikud lksid pensionile. Siis polnud ka instituudi majanduslik olukord kuigi hea ning kogutud materjal ji paremaid aegu ootama. 1998 saime Eesti teadusfondilt raha atlase jtkamiseks, selle tulemusena sai tehtud uusi vlitid ning senine andmestik digiteeritud.

Andmebaasi abil selgus, et paljude liikide levik on viimastel aastakmnetel vhenenud, nad on meie silme all mrkamatult kadunud. Mis on selle taga? Vimalik ju, et osa liikide leiukohti on botaanikud ndisajal vhem uurinud, niteks soid kirjeldati phjalikumalt 1950ndatel. 20012004 uurisime phjalikumalt vhenenud levikuga liikide koloogiat ja nudlusi ning tiendasime levikukaarte.


Toomas: 2004. saime keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust atlase kirjastamiseks. Mullu saigi raamatu toimetamise ja koostamisega kige tsisemalt tegeletud: kogu floora leviku andmebaasist, mis sisaldab kokku le 2000 liigi, sh. ka tulnukad ja metsistunud taimed, valisime vlja raamatusse minevad taksonid. Selgus ka, et atlase 1356 kaardist ligi kolmandik vajas veel mingisugust parandamist niteks varasemate kaartidega vrreldes oli leiukohti vhem (kuhu need punktid on jnud?) vi oli punkte kaardil kahtlaselt palju. Vastuse saamiseks tuli uuesti sveneda algandmetesse. Detsembri alguseks judsime aga nii kaugele, et vis raamatu trkki anda.


Kuidas taimede levikuatlase koostamine tegelikult kis?


Toomas: Kogu Eesti on jagatud koordinaatide jrgi 6 x 10 kraadiminutit ruutudeks, mille suurus on ligikaudu 9 x 11 kilomeetrit. Iga ruudu kohta koostati sealt leitud taimeliikide loend, kasutades nn. loenduslehte: blanketti, kus on kirjas 1200 sagedamat ladinakeelset taimenimetuste lhendit. Kui liik vlitdel ruudu piirest leiti, siis tmmati vastav lhend blanketil maha, haruldasemad liigid kirjutati blanketi prdele. Suvel tehti vlitid ning talvel pandi kirja herbaar- ja kirjandusandmeid ning ttati kartoteekidega.

Ruudu pindala on ligi 100 ruutkilomeetrit ning arusaadavalt igale poole ei jua, seetttu pti teekonda kavandada nii, et kidaks vimalikult paljudes eri kasvukohatpides.

Loenduslehed muutsid vlitd kiiremaks ja mugavamaks, samas tekkis ka rohkem vimalusi eksida. Ladinakeelsed taimenimetused pole probleemiks, taime vljas nhes meenub botaanikule enamasti kigepealt ladinakeelne nimetus ning neid kasutame ka omavahelises jutus. Mnikord on ekslikult maha tmmatud sarnane lhend (niteks kaartulikas on Ran rept ja roomav tulikas Ran repe) vi on vihmane ilm jooned hgusaks muutnud vms. Kuid sraseid vigu on andmebaasi suurt mahtu arvestades siiski suhteliselt vhe.


Mitu protsenti vastab sja ilmunud taimede levikuatlas tegelikkusele?


Tiiu: Suuremas osas kindlasti. Eelkige annavad levikukaardid taime levikust ldmulje vi suundumused. Niteks mnel liigil on selgesti nha, et suurem osa leiukohtadest prineb enne 1971. aastat ja ndisaegseid on vaid ksikud. ks mrgatavalt vhenenud levikuga liik on niteks kuninga-kuuskjalg, kelle pilt ja kaart on atlase kaanel. Siiski oleme atlases ligikaudu sajale taimeliigile erapooletult juurde kirjutanud, et levikut pole uuritud piisavalt. Need on enamasti raskesti mratavad liigid, mille kohta on vlitdel vhe andmeid kogunenud.


Toomas: Viljandimaal on ks ruut, kus mnd on puudu ning atlase jrgi pole kahest ruudust Viljandimaal mndi prast 1971. aastat leitud. Olen veendunud, et neis kolmes ruudus mnd kasvab, aga meil pole lihtsalt andmeid. Vinuks muidugi vlja saata botaanikute ekspeditsiooni, et selgitada mnni levikut Viljandi ja Olustvere vahelises piirkonnas, ent atlase kui terviku jaoks poleks see olnud oluline.


Kui vtta lahti ilmunud levikuatlas, kas iga tpp on tendatud herbaarlehega?


Tiiu: Enamiku liikide puhul on kaardi peal rohkem tppe kui herbaariumis lehti. Esiteks on Eestis teisigi herbaariume Eestist kogutud herbaarlehtedest on EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudis le kolmandiku, lejnud on Tartu likooli, Eesti loodusmuuseumi jt. taimekogudes. Teiseks: suurem osa leiuandmestikku on kogutud vlitdel, kus liigi kasvamine pandi kirja ilma taime herbariseerimata. Tingimata ei peagi iga leiukoht olema herbaarselt testatud, niteks tavaliste taimede vi vga haruldaste, kaitsealuste liikide puhul.


Esitlusel esitas Toomas ksimuse: miks Eesti botaanikud ei kogu enam taimi. Miks nad siis ei kogu?


Toomas: Philine phjus tundub olevat ikka laiskus lihtsam on ju taimi vljas kirja panna kui jnnata herbariseerimisega: vta taim kaasa, pane see ajalehtede vahele, vaheta lehti korduvalt, hiljem kirjuta etikett ja kleebi herbaarlehele vtab ksjagu aega. Pealegi on ju igaks kva taimetundja, nib piisavat, kui taime leiukoht vljas lihtsalt kirja panna.

Aga kujuta ette niteks arheoloogi, kes kll suvel kaevab, ent piirdub leiuainese pildistamise-joonistamisega ning matab seejrel luud ja potikillud samasse kohta maha: meil on ju kik kapid vanu konte ja katkisi potte tis, aitab! Arvan, et kolleegid ei vtaks sellist uurijat kuigi tsiselt. Kuid botaanikutel pole taimede mittekogumisest erilist probleemi tekkinud.


Miks on herbariseerimine ldse vajalik?


Toomas: herbaariumil on palju kasutusvimalusi: kuivatatud taimi uurivad taimesstemaatikud, taimegeograafid jpt. botaanikud. Herbaariumi vajalikkus tuli jrjekordselt ilmsiks atlast toimetades. Niteks karvane kannike. See liik on meil ammu teada Saare- ja Muhumaalt ning sealt herbaarlehtedega tendatud. Atlase vlitdel oli karvast kannikest mrgitud ka umbes kmmekonnasse ruutu Phja-Eestis. Tmbasin need punktid maha, kuigi vlitid tegid omad botaanikud ning enamasti oli seal ka Linda Viljasoo, kes oli meie kannikeste parim tundja. Kuid htegi leiukohta polnud tendatud herbaarmaterjaliga; mina pole seal karvast kannikest ninud ning samas kasvab aga vga sarnane liik kinkkannike. Seetttu viks neid leiukohti pidada hpoteesiks, mida pole phjust trkis avaldada. Muidugi, alati ei tarvitse raamatu toimetajaks olla uskmatu Toomas (naerab).


Kas selliseid probleeme oli rohkesti?


Toomas: Vga palju neid pole, pigem tekkis ksimus paljudel taimedel mne ksiku, philistest leiukohtadest eemal asunud punktiga. Siis sai vlja otsitud algandmed, vaatasime, kes taime kirja pani vi kas oli leiukoht tendatud vi mitte.

Hea vi pigem halb nide on kuradi-srmkpp. Mullu suvel selgus, et vlitdel on seda liiki Eestis enamasti segi aetud vthuul-srmkpaga, mida meil on hakatud eraldi liigina mrama umbes 40 aastat tagasi. ige kuradi-srmkpp on suurte heledate itega, htlaselt kitsaste lehtedega ning kasvab vaid toitainevaesel turbapinnasel, niteks rabametsades, kuid mitte kunagi aruniitudel.

Mida teha: taime on peetud sna tavaliseks, seda nitas ka umbes 200 punkti levikukaardil ning liiki andmete puudumisel oleks halb raamatust vlja jtta. Veel hullem olnuks ebaige kaart raamatusse sisse panna, kuigi keegi peale meie selle ebaigsust ei tea.

ks vimalus oleks teha suvel uued vlitd umbes saja tuhande krooni eest peaks uue levikukaardi saama. Peab kima igas atlase ruudus, mida on kokku 500 ning kuna kuradi-srmkpp kasvab turbapinnasel, siis tuleks kaardi jrgi otsida soo ja sealt ige taim. Kui hes soos pole, siis teisest kohast. Niiviisi juab pevas lbi kia ehk viis ruutu. Pealtnha suure rahasumma leiaks ikka, kuid kust vtta need vlittegijad, kes suvel, umbes kuu aja vltel kaardi teeks? Mtet on seda taime otsida vaid siis, kui ta itseb ning see aeg on paraku lhike.

Nii jigi le teha levikukaart vaid herbaarandmete phjal herbariseeritult on kuradi-srmkpp hsti ratuntav. Algsest 200 punktist ji jrele umbes 20 ning ilmselgelt pole kaart tielik. Pisut kahju on vaid varasemate botaanikute luhta linud tst vaja olnuks veel vikest pingutust ja taim kaasa koguda.


Tiiu: Herbaarandmete vhesuse ks phjusi on muidugi ka taime looduskaitse all olemine. Keskkonnaministeeriumilt on meil kll luba kaitsealuseid taimi herbariseerida, aga seda on mistlik rakendada tagasihoidlikult, muidu vib korduda leeder-srmkpa lugu: huvilised herbariseerisid 19. sajandi lpul taimed nii ra, et seda liiki enam Eestis polegi.


Esitlusel tles Toomas, et Eesti botaanikute taimetundmine pole just kiita. Kas ongi nii?


Tiiu: Kik oleneb sellest, kellega vrrelda. Kuskil ei ole teadmine absoluutne ja kikides taimerhmades htlane. Uurijad tegelevad enamasti he kitsama taksoniga, niteks tuntakse hsti hunditubakaid vi orhideesid. Sagedamini on teadusuuringud hoopis probleemiphised. Botaanikuid on Eestis vhe ja seetttu meil polegi mnede raskemate sugukondade vi perekondade jaoks vga head asjatundjat. See avaldub ka atlases, niteks hunditubakate kaardid koostas Eesti hunditubakate parim tundja Alexander Sennikov, kes ttab Peterburis Vene teaduste akadeemia botaanika instituudis. Kuid Eesti vililli ei tunne praegu keegi vga hsti ning seetttu ongi atlases vaid harilik vilill. Tegelikult on meil ikkagi liiga vhe hid taimetundjaid.


Atlas on trkist ilmunud. Mis saab edasi?


Tiiu: Atlase koostamise kigus oleme kokku pannud pris suure andmebaasi, mis vimaldab analsida Eesti taimestikku uuel tasemel ja eks me selle tga jtkamegi. ht-teist oleme sellest juba rahvusvahelises teaduskirjanduses avaldanud. Niteks avaldasime sja koos Inglismaa uurijatega t, kus vrdlesime orhideeliikide levilate vhenemist ja selle phjusi kummalgi maal.

Jtkame muidugi ka uute andmete kogumist ja atlase tiendamist. Praegu pole me otsustanud, kas uus atlas tuleb samuti raamatuna vi hakkame tiendusi ksnes Internetis kajastama. Ilmunud levikuatlase kaarte saab millalgi kevade poole ka Internetis nha. Vib-olla nii kmne aasta prast tekib jlle selline tunne, et oleks tarvis avaldada atlase tiendkide vi tiendatud trkk.


Toomas on avaldanud kunagi Tallinna floora nimestiku. Miks sa pole teinud Tartu taimede nimestikku?


Toomas: Sest ma olen Tallinnast prit. Tallinna floora nimestik ilmus 1991, kui olin Tartus likoolis teisel kursusel. Olin pilasena Tallinna taimede kohta pris palju andmeid kogunud ning tundus loogilisena need Tallinnast lahkudes kokku vtta ja avaldada. Pean oma hbiks tunnistama, et olen Tartus ja linna mbruses kinud taimi vga vhe vaatamas. Enamasti teen vlitid taimestiku mttes mrksa huvipakkuvamas Lne- ja Phja-Eestis.

Sellistel taimenimestikel on kahtlemata vrtus, kuid see t on rohkem harrastusbotaanikute asi. Rootsis ja Soomes on vga heal tasemel taimeharrastajaid sna palju, mitmedki neist avaldanud teoseid niteks Rootsi lnide floora kohta. Kutselisel botaanikul kipub kogu vlitde aeg ksnes palgatd tehes mduma.


Millised olid mdunud aasta elamuslikumad taimeleiud?


Tiiu: Sel suvel ma atlase vlitid enam peaaegu ei teinud ja nii sain taas phenduda orhideede populatsioonikoloogiale. Ida-Virumaa tuhamgedel nhtud orhideed annavad ksjagu mtlemist ja uurimist lisaks. Avastamisrmu pakkus aga ka Mahtra soostikus sagristarn. Olin seda enne ninud vaid Soomes.


Toomas: Esimest korda uurisin phjalikumalt Tartu ja teiste Luna-Eesti raudteejaamade taimestikku. Rongide ja kaupadega tuleb sisse igasuguseid tulnuktaimi ning neil peaks silma peal hoidma, et ennetada uute Sosnovski karuputkede sissetulekut. Philiselt tahtsin aga tiendada herbaariumi ja atlase levikukaarte.

Pris uusi liike ma raudteedelt ei avastanud, kuid mitmed vanad tuttavad on see-eest psinud. Niteks kasvab Elva raudteejaamas jtkuvalt kolloomia, mille leidis 1989. aastal sealt Tnu Ploompuu. See Phja-Ameerika pritolu siniladvaline on suures osas Euroopas invasiivne liik. Tartu raudteejaamas leidus niteks konks-vaiguvaaka, mis Ploompuu varasematel andmetel kasvas vaid Keilas.

Positiivne llatus oli ka see, et raudteid on hakatud uuesti niitma ja herbitsiididega mrgitama, niimoodi takistatakse htlasi vimalike tulnuktaimede sissetulekut.


Miks on sissetoodud tulnukliigid nii halvad?


Tiiu: Osa sissetoodud liike, aga enamasti me ei tea ette, millised, hakkavad plahvatuslikult levima, muutes kooslused hetaolisemaks ja trjudes vlja kohalikke liike. Inimestele on ikka arusaadavamad nited taimede kohta, mis on majanduslikult kahjulikud. ks selliseid on Ameerikast prit karvane vrkakar, mis hakkas levima juba 19. sajandil Tartu botaanikaaiast. Kuid erilise hoo sai selle tlika umbrohu levik 19801990. aastatel, seda nitab ka rahvaprane nimetus Gorbatovi lill. Philiselt levib vrkakar suurte lautade snnikuga (kutsutakse ka sitalilleks) ning sinna satub omakorda jusdaga. Vhemasti Luna-Eestis on raske leida aia- vi kartulimaad, kus seda taime ei kasvaks, aga vrkakar on judnud ka suurtele pldudele. Rohke seemnesaagi ja vastupidavuse tttu on vrkakra trje vga vaevaline vi isegi vimatu



EESTI TAIMEDE LEVIKUATLASE TOIMETAJAID TIIU KULLI JA TOOMAS KUKKE KSITLENUD RAIMU HANSON
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012