Eesti Looduse fotov�istlus
2006/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2006/1
Maardu mis ja park

Kui sita Tallinnast vlja mda Peterburi maanteed, siis ige pea prast Maardu jrve suunab viit lunasse Maardu misa: kolm kilomeetrit mda noolsirget teed, ja oletegi kohal. Teie ees on ks vanimaid, 1660. aastail rajatud barokkansambleid Eestis. Silinud on ka park, mis hoolimata oma vrdlemisi noorest east pakub llatusi.

Enne Maardu misasdamikuni judes jb tee lneserva tammedega puisniit, mida on peetud muistseks hiiekohaks. Kaudselt tendavad seda plistammed: jmedaima rinnasmbermt (edaspidi ) on 382 cm, vanus vib kndida 200 aastani. Sel kohal on teed lne poolt ristanud kaherealine puiestee, millest on alles ksikud tammed ja prnad. Suurima tamme ja prna mbermt knib 300 ja 319 sentimeetrini, arvatavalt on need istutatud 19. sajandi lpul. Puude ridadega oli ristatud ka praegu misa suubuv maantee, seda tendab idaservas tnini kasvav hukkumas olev ksik plistamm. Praeguse misasdame kohal keerab tee kagusse, suundudes kaarega misast mda.

Maardu mis (algse nimega Hof of Maarthe) on varem paiknenud Muugal. 1219. aastast Maartekla nime all tuntud asukohal on teda mainitud 1389 (1397).

Nagu teisedki Eestimaa misad, on Maardu mis kinud sajandite jooksul kest ktte [1, 46]. Selle omanikest on ehk nimekaim Peeter I abikaasa ja hilisem keisrinna Katariina, kelle ajal liideti Maardu mis Koitjrve ja Kostivere misaga. 1729 ostis misa kindralleitnant Hermann Jensen Bohn, kes veetis siin kik oma suved alates 1731. aastast, mil ta pensionile ji. Bohn rahastas eestikeelse piibli vljaandmist (1739) ja asutas talle kuulunud Maardu, Jgala ja Raasiku misa maadel 16 klakooli. 1999. aastal pandi Maardu parki talle mlestuskivi. 1747 pris v. Bohni abikaasa kaudu misa Peter von Bremen, kelle jrglased pidasid seda 1919. aastani.


Misahooned ja iluaed. Algse barokse misahoone ehitas Fabian von Fersen 1660. aastatel Jacob Stal von Holsteini projekti jrgi [1]. 1726. aastal on kirjeldatud misahoonet vikese kahekorruselise krge sokli ja krge kelpkatusega majana, mille keskteljel asetsesid esik ja saal, sellest kahel pool kambrid, teisel korrusel aga magamistoad. Thtsamad krvalhooned: kaks teenijatemaja, ait ja tall moodustasid hrrastemaja ees midagi auhoovi taolist. 1730. aastail hoone rekonstrueeriti. 18. sajandist prit krvalhooneist on vrtuslikud ait ja kolmeavalise kaaristuga tall.

Hiljem, peamiselt 19. sajandil, on peahoonet ulatuslikult laiendatud madalamate tiibhoonetega (s.h. talveaed). Peahoone vlvitud keldrikorrusel on alles mantelkorstnaalune leease, esimesel korrusel kolm historistlikku kahhelahju ja kuues ruumis meisterlikud ornamentaalsed laemaalingud 19. sajandi lpust. Silinud krvalhoonetest on olulised veel karjalaudad nelinurkse siseuega (18.19. sajandist).

1921. aastal kolis siia Sahalt vallakool, loodi Maardu algkool (1926. aastast Maardu 6-klassiline kool), mis tegutses 1944. aastani.

Prast 1945. aastat oli misas 1941. aastal loodud Kostivere sovhoosi osakonnakeskus. 19761978 rekonstrueeriti see Kostivere sovhoosi esinduskeskuseks, mis 1982. aastast lks Tallinna linnuvabrik-sovhoosile (praegune Tallegg). Alates 1992. aastast on mis Eesti Panga omanduses ning renoveeritud mitte just kige paremini [2]. Seal on nd panga ppekeskus, kus korraldatakse seminare ja pidulikke ritusi.

Misa uhkuseks on omal ajal olnud iluaed, mis koosnes kahest osast [1]. lemises aias kasvasid sirgete alleedena prnad, vahtrad ja saared. Alumine aed oli meldud eelkige puuviljade kasvatamiseks: siin on nimetatud 36 una-, 16 kirsi- ja 4 pirnipuud. Oli ka mesila ning aia tagaosas kaks tiiki, mis on praegugi alles: hes kasvatas misarentnik kokri ja teises hauge.

Tollane misaasula oli mbritsetud viit vrvi kirjuks pintseldatud lattidest aiaga. Misa iluaiale pras thelepanu ka Hermann Jensen Bohn, kes kutsus selleks Saksamaalt tle ppinud aedniku Bernard Focki. On isegi silinud mned Lbecki Severini kaubamajast tellitud seemnete arvekviitungid.


Haljastu kujundus ja hooldus. Maardu misahaljastu hlmab praegu 6,2 hektarit peahoone ees ja taga (vt. aerofotot). Peahoone ja talli esine vabaplaneeringuga ala on keskelt sna lage ja klgedelt ristatud puuderhmadega. Misa ajast on idaservas kaks euroopa lehist ja peaaegu keskel kasvavad kolm plist tamme. Idas, le tee, ulatus haljastu tootmishooneteni ning oli seal lihtsakoelisem ja tenoliselt puuderikkaim. Talli taga lnes paikneb lageda ala keskel hiljuti svendatud tiik, mille keskel on plistammedega vike saar.

Krge kiviaiaga mbritsetud park paikneb peahoone taga. Lnes piirneb park sanglepikuga, sealtkaudu vis kunagi viia tee pargi lnepoolse vrava juurde.

Park on kahetasandiline ja segastiilis, idaosa on krgem. Pargi praegune kooslus on arvatavasti prit 19. sajandi keskelt, kuid pole siiski vlistatud, et mne puu vanus vib kndida 200 aastani. Seega rajati siin park pargi peale. helt mne aasta eest saetud knnult on loetud 150160 aastarngast.

Pargi kujunduses on olnud olulised puiesteed, mis kulgevad piki ida- ja lunapoolset piirdemri. Need on siin praegu vanimad silinud pargielemendid. Palju noorem on U-kujuline (harud peahoone poole) pgatav prnapuiestee pargi krgemas osas peahoone taga. Peale nende ilmestavad parki mitmesugused puuderhmad, kohati kasvavad puud ka reas. Madalamal kohal olnud puuviljaaias kasvab praegugi kaheksa unapuud. Ala lunaservas on puude all von Bremenite misakalmistu, mida reedavad vaid mned hauathiste alused.

Peahoone esine ja park on olnud hsti hooldatud misaajal ja hiljemgi, kui misahoone oli ligi 25 aastat kooli kes. 1920.30. aastail on siia istutatud ka puid ning muudetud pargi kujundust. Prast 1945. aastat on hooldus mnda aega olnud sna nrk, hiljem juba mrgatavam.

Uusi puid ja psaid ongi istutatud peamiselt aastail 19201940, rohkem 1930. aastate teisel poolel kodukaunistamise hoogtna. Vimalik, et parki on puudega rikastatud ka 1960. aastatel. Peahoone esist ja parki tiendati prast 1978. aastat, mil istutati torkavaid kuuski, harilikke ebatsuugasid, vrdnulgusid, sireleid jt. Osa toona istutatust on ndseks hvinud. Erivanuseline on kuuskede rida peahoone taga. 1990. aastail on istutatud suurelehiseid prnasid peahoone taha lunapoolse piirdemri rde, ksikuid puid alles hiljuti.

Hooldajate ke lbi on pargist kadunud harilik pihlenelas ja harilik lumimari, punane leeder aga taandunud pargist vljapoole. Puude kadu on enamasti seotud vljalangemisega krge ea ja suuremate tormide tttu. Niteks 1967. aasta torm oli kohalike andmeil murdnud pargis umbes 40 puud.


Puittaimestiku mitmekesisus. Puittaimestiku koosseisult on park ja peahoone esine ala sna liigivaesed: 2004. aastal oli koos psastega 36 nimetust 27 perekonnast, neist kolmandik kasvavad meil looduslikult. Okaspuid oli 15 nimetusest. Haruldased on pargis kaks psast hariliku jugapuu kultivari 'Dovastonii', millest ks kloon on laiuv ja teine rohkem krgusesse prgiv. Samuti peitieline kuslapuu, keda neb meie parkides vrdlemisi harva.

Kokku registreeriti inventuuril 500 puud, millest vrpuid (koos aed-unapuudega) oli kigest 50. Okaspuid oli 43, neist vrtuslikumad arvatavasti kaks le saja-aastast valget mndi (kahjuks on need hukkumas), kaks alpi seedermndi ning viis lehist, neist neli euroopa ja ks siberi lehis. On teada, et valgeid mnde kasvas siin varem rohkem. Thelepanuvrne on park 16 suure hariliku kuuse poolest, millest seitse on tuntud meie looduses vormi viminalis all: sel vormil vitskuusel teise jrgu oksad ei harune, vaid ripuvad. Suuremate kuuskede krgus knib 27 meetrini, suurim tve mbermt 262 sentimeetrit.

Ega kuusk olegi selliselt hooldatud pargis vga sagedane liik. Siia sobib tsitaat 1920.1930. aastate laiahaardeliselt mtlejalt, kirjutajalt ja loodusetundjalt kunstnik Ants Laikmaalt: Kuusk on phjamaa uhkemaid, pramidaalsemaid puid, just nagu taevani pdlev. Ta ei ole ksi suureks vahelduseks ksluiste lehtpuude vahel, ta on talvel otse asendamatu, kui kik teised puud ja psad raagus, klmad ning kledad. Park, mil puuduvad vahelduseks krged, tumedad, odajalt taeva poole pdlevad kuused, ei ole nagu park, vaid koppel. [3: 404] Vahemrkusena vib lisada, et kllap on just meie phjamaine kuusk inspireerinud ka pargikujundajaid, kui nad on vahelduse mttes kasutanud kuusele vliselt nii sarnast puuliiki nagu siberi nulg.

Levinuim liik on Maardu misapargis harilik vaher (148 puud), jrgnevad harilik tamm (88) ja harilik saar (80). Niisiis on Maardule, nagu Eesti parkidele ldse, iseloomulik vahtra-tamme-saare kooslus. Nendega kaasnevad harilik prn ja harilik jalakas, vastavalt 61 ja 41 puud. Vahtrate ja saarte rohkus on tingitud osaliselt sellest, et kohati on nad end ise paljundanud. Prnal ja tammel seevastu on vhe jrelkasvu, nagu ka hbriidsel vrpuul hallil haaval.

On alust arvata, et esialgu valitses pargis siiski tamme-prna puistu, millega kaasnesid jalakad, saared ja vahtrad. Tammesid on istutatud siin ka puiesteedele koos hariliku prnaga, millest mned puud on praeguseni alles.

Tenoliselt vanimad on need puud, mille mbermt knib kolme meetrini vi le selle (14 puud). Jmedaim pargipuu on harilik saar ( = 402 cm), kuid see on kahjuks hbumas. Teiste liikide suurimad on (tve rinnasmbermt): harilik tamm 340 cm, hall haab 334 cm, harilik prn 330 cm ja harilik vaher 328 cm. Kllaltki silmapaistev on ka pargipuude krgus, mni knib kuni 27 meetrini. Kultuurilooliselt on olulised kolm vana plistamme, mis kasvavad peahoone ees, arvatavasti on von Bremenid istutatud need mingi sndmuse auks.


Puude seisund. Arvestades pargipuude eri vanust, ei ole nende seisund hea. Peaaegu kigil puudel on theldatav kasvu- ja eluoludest kujunenud stress: ksikud vraoksad, mnel juhul kuni pool vra on kuivanud. Eriti sageli neb seda tammedel. hest kljest on see tingitud krgest east ja olude muutusest, teisest kljest on terves Baltikumis theldatud ka mitmesuguste seenhaiguste suuremat levikut. Paljudele saartele ja ka tammedele on liiga teinud 2004. aasta kevadklm, vttes ra isi ja sama aasta noori kasve. Silma jrgi hinnates on enam-vhem terved vi nrgalt kahjustunud kigest veerand puudest. Peaaegu kigil leidub ksikuid kuivanud oksi ja vikesi tvevigastusi. Keskmiselt kahjustunud suuremate vra- ja tvekahjustustega on ligi kaks kolmandikku puudest, tugevalt kahjustunud ja hukkumas 8,4%.


Misakompleks on oluline ka praegu. Praeguses asupaigas on Maardu mis paiknenud le kuue sajandi, selles mttes siis ks Eesti vanemaid. Seejuures on mis olnud le kahe sajandi he suguvsa valduses. Siia on talletunud ajalugu kontsentraadina pikast ja mitmekesisest sndmuste ahelast. Paiga mitmesaja-aastast kultuurilugu peegeldab ka park, mis tiendab muinsuskaitseliselt vrtuslikku hoonestust. Misahoonestu koos haljastuga loob siin omaprase kultuurmaastiku, millel koos loodusliku sanglepikuga lnes ning arvatava hiietammikuga lunas on eeldusi psida ka tulevikus.


1. Hein, Ants 1985. Teistsugune Maardu. Kultuur ja Elu 4: 2732.

2. Hein, Ants 2001. Elu vimalikkusest Eesti misates. Sirp, 24. august.

http://www.sirp.ee/2001/24.08.01/Kunst/kunst1-4.html

3. Laikmaa, Ants 1933. Miks ei istutata Tallinna kuuski? Tiik, Vaike (koost.). A. Laikmaa. Kas testi mina. Kirjad lbi elu. 2001. Tartu: 404.

4. Maiste, Juhan 1996. Eestimaa misad. Kunst, Tallinn.

5. prus, Helmi 1974. 18. ja 19. sajandi misaarhitektuur. Tarmisto, Vello (vast. toim.). Harju rajoonis. Tallinn: 287296.



HELDUR SANDER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012