Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/2
Pajud on Eestis levinud ebahtlaselt

Peipsi ning Emaje ja tema lisajgede kallastel, samuti Kagu-Eestis leidub paiguti lausa pajumaastikke looduslikke salikaariume -, kus eri liiki pajude vormirikkad vrad annavad maastikule no. Niisiis viks Ida- ja Luna-Eesti suuremate veekogude mbrust nimetada Paju-Eestiks.

Kokku on meil pajusid umbes 20 liiki (olenevalt liigi mahust), seega on tegu he liigirikkama puittaimede perekonnaga Eestis [1].

Osa pajusid on vga vikesed, enamasti allameetrised psad: sellistest on meil tavalisim hundipaju, vhem sagedad mustikpaju, lapi paju ja hanepaju. Teisalt kasvab mitu liiki suureks puuks. Puuks sirguvaid pajusid nimetatakse ka remmelgateks: raagremmelgas, raudremmelgas, hberemmelgas. Kolmanda, suurima rhma moodustavad aga pajud, keda tunneme mne meetri krguste psastena. Sellistest on tavalisimad tuhkur paju, kahevrviline paju, mustjas paju, krvpaju, vitspaju.


Pajude levik on meil pris hsti teada ja silmapaistvalt hsti herbaarselt tendatud. Selle perekonna liigid on andnud le 40 hbriidi, neist kmmekond on sna tavalised ja levinud le Eesti.

Just hbriidirohkusest tingitud mramisraskused on sundinud botaanikuid pajusid hoolega herbariseerima. Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eesti herbaariumis on niteks hundipaju 370, kahevrvilist ja mustjat paju mlemat 320 herbaarlehte tunduvalt rohkem kui mis tahes teisi kodumaiseid puittaimi.

Pajude leviku andmed leiab hiljuti ilmunud Eesti taimede levikuatlasest [2]. Sealt perekonna levikut vaadates selguvadki kige pajurohkemad paigad (#1): peale Paju-Eesti hakkab silma veel Tallinna mbrus. Hoopis vhem liike leiame saartelt, ent Lne-Eesti saartel on hanepaju ja tema alamliigi liivpaju ainukesed leiukohad Eestis.


Pajud tunnevad ennast Eestis enamasti hsti, vaid mned liigid on kippunud viimastel aastakmnetel kaduma. Prast 1970. aastat on kige tugevamini vhenenud mustik- ja lapi paju leiukohtade hulk: mustikpaju 128 leiuruudust on seda liiki viimasel ajal nhtud vaid 38-s ning lapi paju 191 asemel vaid 62-s. Mlemale liigile on saatuslikuks saanud siirdesoode laialdane kuivendamine. Tugevamini on pajude liigirikkus vhenenud Tallinna, Tartu ja Narva mbruses ning Kesk- ja Luna-Eestis (#2).

Kuid mneti on inimtegevus pajude levikule just kaasa aidanud: hrm- ja halapaju, samuti punapaju on istutatud tuiskliivade kinnistamiseks Tallinna ja Prnu mbrusse. Neid kolme liiki peetakse meil kll prismaiseks, ent sna tenoliselt on nad siia kunagi sisse toodud ning hiljem hakanud levima ka looduslikesse kooslustesse ehk naturaliseerunud.

Ammustest aegadest on kasvatatud korvipajusid, eelkige vitspaju. Ndisajal on lisandunud energiavsapllud, kuhu suurema produktsiooni nimel on toodud uusi vitspaju kloone niteks Rootsist. Vib kahtlustada, et ka vitspaju on Eestisse sattunud just inimese vahendusel.

Ilupuudena kasvatatakse sageli hbe- ja rabedat remmelgat, samuti nende hbriidi punakat remmelgat. Mnegi autori arvates pole ka hberemmelgas Eestis prismaine, vaid siia ilupuuna sisse toodud. Prismaised ehk looduslikud vivad siiski olla hberemmelga leiukohad Luna-Eesti suuremate jgede kallastel, ent Lne- ja Phja-Eestis vib neid puid leida eelkige inimasustuse mbruses metsistununa.



1. Krall, Heljo; Viljasoo, Linda 1965. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusevaatlejale 51: 1110.


2. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Atlas of the Estonian flora. EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.



TOOMAS KUKK, TIIU KULL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012