Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2006/2
Lendorav ja saaremaa srmkpp

Lendoravast on kuulnud paljud, kuid teda ninud vhesed. Enamasti satubki see loom inimese silma alla metsatdel: kord langetatud puust vlja hpates, kord uimasena vi surnuna puunes. Pesast alla kukkunud mustus vib nad vlja anda, on kirjutanud Juhan Aul. Karvane ja suurte silmadega stu taimtoiduline loomake pole inimesele ohtlik, isegi mitte toidukonkurent. Lendoravat kohata on harukordne juhus ning kllap ootamatuse tttu ei oskagi ehk sellises olukorras alati igesti kituda.

Vaadates niteks ige vanades ajalehtedes ilmunud thelepanekuid kohtumiste kohta lendoravaga, jb meelde eelkige arvamus, et tundmatu loom tuleb igaks juhuks teibaga maha la. Sama laadi, ehkki humaansemat suhtumist vib nha ka 44 aastat tagasi Eesti Looduses ilmunud sdamlikus artiklis Virumaal majja tulnud lendoravast: Pererahvaga kodunes lendorav kiiresti. Kolmandal peval viidi ta loomaaeda.

Lendorava hvimise phjustest kirjutas 75 aastat tagasi Juhan Aul oma teoses Kodumaa neljajalgsed nii: Praegune metsakasutamisviis, kus lankidelt raiutakse kik puud maha, ka vanad ja nsad, kiirustab tunduvalt lendorava kahanemist. Paraku vib nentida, et ndisaegsete metsameeste mtlemine pole suurt targem varasemate omast: kui mets on vana, tuleb puit rahaks muuta. Lendorava elualad on suures osas kll kaitse alla vetud, ent sellistest vanametsa-saartest ksi on vhe: et populatsioon psiks, peavad lendoravad saama hest kohast teise minna, ent raielankidel, nagu ldse maapinnal liigub ta saamatult.

Selles numbris on pikemalt juttu ka vhem tuntud haruldusest, saaremaa srmkpast. Prast liigikirjelduse ilmumist mullu detsembris Belgia ajakirjas ning sellekohast snumit meie elektroonses uudiskirjas on minult korduvalt ksinud, kas see Pikneri srmkpp on ikka testi ige asi ja mitte asjaarmastaja soov oma nime botaanika ajalukku jdvustada. Julgeksin kll kinnitada, et jah, selline uus taimeliik maailmale on testi Saaremaal olemas.

Saaremaa robirohu avastas Bernhard Saarsoo, Audaku pidalitbilas (hiljem rajati sinna Viidume looduskaitseala keskus) ttanud botaanikahuviline arst, kes philise tuntuse saavutas vormirohket vilillede perekonda uurides prast Teist maailmasda eesktt Rootsis ja Soomes. Hea nide selle kohta, et ei maksa alahinnata harrastusteadlaste td.

Et leida ja kirjeldada uus taimeliik, peab vga hsti tundma varasemaid. Kahtlemata vib Tarmo Pikneri arvata Eesti kpaliste paremate tundjate hulka. Uute liikide avastamine ei saa enamasti olla projektiphine, paariaastase kestvusega ritus ning kllap jtkub avastamisvrset Eesti looduses veel paljudele uurijatele.



TOOMAS KUKK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012