Eesti Looduse fotov�istlus
2006/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/3
Hino maastikukaitseala

Maaliline linnurohke jrv, selle seitsmel saarel ja lhikonnas vana elurikas loodusmets. See ongi Hino maastikukaitseala.

Hino maastikukaitseala asub Vrumaal Misso vallas, Misso alevikust umbes kaks kilomeetrit luna pool: hlmab Kaubi, Kimalas, Suursuu ja Hino kla maid. Kaitseala (698 ha) on loodud eesktt veelindudele meldes, aga vhem thtis pole ka kaunis jrv ise. Hino jrve mbritsevad pikaajalise inimtegevuse mjul kujunenud prandkooslused. Kaitseala lneosa soised loodusmetsad on metsise (II kategooria kaitsealune liik) elupaik.

Hino jrv (nimetatud ka Henno, Pugola, Valgejrv) on Haanjas kige suurem ja saarerohkem: pindala 200 ha, suurim sgavus 10,4 m (keskmine sgavus 3,1 m) [2]. Varem oli see jrv veel palju suurem ja hlmas ka Hino Mustjrve. Misniku ksul kaevati 19. sajandi keskpaiku jrve idaotsast Pedetsi jkke kraav ja ehitati sellele Siksla veskid, mille tagajrjel alanes jrve veetase 33,5 meetrit: nd eraldus Mustjrv ja le veepinna ulatusid seitse saart.

Hino jrvest on Eesti Looduses kirjutatud juba 1968. aastal: Kui varem Hino ja Kure kla rahvas pses suurele teele Suuresoo kla kaudu, siis prast jrve kahestumist sai rajada otsetee kahe jrve vahelt. Muudeti ka vljavoolu suunda jrvest, sest mis oli huvitatud vesiveski ehitamisest Ala-Siksalis. Mgede vahelt kaevati poolekilomeetrine kraav, mille kaldad on kohati le kmne meetri krged; rajati pais ja juhiti Hino vesi edasi Pedetsi jkke. Varem voolas Hino jrv vlja vastassuunast Idina jrve ja oja kaudu Kuura jkke, vimalik, et ka Ltetepera oja kaudu Koivasse. Hino jrve veeseisu prast on hiljemgi sekeldusi olnud. Kodanlikul ajal kis veskiomanike ja Hino kla elanike tliasja kohapeal lahendamas ringkonnakohus. Otsustati ige veetase mrkida HinoMustjrve kraavi res kasvavale kasele. [3]

Jrv on vga vaheldusrikka phjareljeefi ja loogelise kaldajoonega. Kige sgavam koht on loodeotsas, idasoppi nimetatakse Siksla nulgaks, lneotsa (kus varem oli vljavool) Alaotsaks. Jrve kaldad ei ole kuigi krged, kuid enamasti liivased, ainult lnekallas on kohati soine. Jrve phja katab kuni kahe meetri paksune mudakiht.

Tbilt on Hino eutrofeerunud vhetoiteline, nrgalt lbivooluline, ilma suurte sissevooludeta lhtejrv, mis toitub peamiselt phjaallikatest ja sademetest. Phja ja kalda tugeva liigendatuse ning rohkete phjaallikate tttu on siin kujunenud huvitav veekeemia: nrgalt aluselise veega jrves on ka happelise veega kohti. Vesi on hele- kuni kollakasroheline, kevaditi ja sgiseti sna lbipaistev (2,74,0 m), suvel vhem (1,72,8 m). Valdavas osas jrvest seguneb vesi phjani, ainult mnes sgavamas kohas on mnevrra kihistunud. Klmadel talvedel vib jrve mnes osas tekkida hapnikuvaegus.

Hino jrvel oli hea kalajrve kuulsus juba 17. sajandil. Jrve kalastik on liigirikas ning kalamehed armastavad siin kia tnapevalgi. Kunagi oli siin ka rohkesti vhki.

Linnustik on Hino jrvel ja selle mbruses eriti rikkalik. Kokku on kaitsealal registreeritud 40 linnuliiki, neist 15 on seotud vee- ja kaldaelupaikadega. Haruldasim on jrvekaur, kelle kmnest Eestis pesitsevast paarist kaks elab siin. Jrvekaur on II kategooria kaitsealune liik ja kantud eriti ohustatud liigina Eesti punasesse raamatusse. Jrvel tiirutamas ning siinsetel saartel vib nha ka tuttptti, jgitiiru, sinikael-parti ja piilparti, vesikana, taiti (tiigikana), vihitajat, tuttvarti; samuti kalakajakaid ja hallhaigruid.

Taimestiku huvitavamad liigid on vesilobeelia ja vahelduvaiene vesikuusk (mlemad II kaitsekategooria) Hino jrves. Vrtuslikest kooslustest on jrve saartel ja kallastel vanu loodusmetsi, mbruses siirdesoo- ja rabametsi ning lubjavaesel mullal liigirikkaid niite.

Kultuuriprand. Idakalda Siksla kla kohal asub Eesti kige phjalikumalt uuritud, htlasi aga kige rikkalikumate leidudega hilismuinasaja ja keskaja kalme. Kalme asub Siksl talust 400 meetrit edelas paikneval krgendikul Hino jrve ja Mustjrve vahel. Primuse jrgi on see rootsiaegne matus. Arheoloogiliste leidude phjal vib elda [1], et vanimad matused on prit tenoliselt juba rooma rauaajast (2.5. sajand). Kalme peamine kasutusaeg jb siiski 11. ja 15. sajandi vahemikku. Hiljem on mele maetud vaid ksikuid surnuid.

Kalme lhedal Siksl talu pldudel asub matusepaigaga samaaegne asulakoht. Kalmest sajakonna meetri kaugusel Aluksne tee res on rahvajuttude jrgi kihelkonna vanim kirikukoht: muistendi jrgi olnud siin kirik, mille torn veerenud jrve; sdasiti helisevat selle kell veel praegugi. Jrve oigamine aga thendanud primuse kohaselt sda.


Kaitsekorraldus. Hino jrv veti kohaliku omavalitsuse otsusega kaitse alla 1962. aastal. Praeguse Hino maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati mullu augustis. Selle jrgi jaguneb kaitseala kaheks sihtkaitsevndiks ning heks piiranguvndiks.

Hino sihtkaitsevndisse kuuluvad Hino jrve saared: Pikksaar, Valgsaar, Marasaar, Kosaar, Pidusaar ja Tsriksaar. Neil hoitakse kaitsealuste linnuliikide elupaiku. Et linnud saaksid rahus pesitseda, on siin kehtestatud inimeste liikumiskeeld 1. maist kuni 15. juulini. Hino sihtkaitsevndi metsad peaksid arenema looduslikku rada. Idin sihtkaitsevnd hlmab kaitseala lneosa soiseid metsi, mis on htlasi metsise elupaik. Siin ei tohi teha metsatid ning pidada jahti metsise mngu- ja pesitsusajal.

Hino jrv ise koos seda mbritsevate poollooduslike kooslustega jb piiranguvndisse. Siin tahetakse hoida omaprast maastikku. Lubatud on kik tavaprased tegevused, ka sstliku metsamajanduse phimtetest lhtuvad metsatd. Prandkoosluste hooldus on siin lausa vajalik. Seetttu vib niitude hooldamiseks taotleda toetusi.


Kaitseala, mis kuulub ka Natura 2000 loodusalade vrgustikku, valitseb Vrumaa keskkonnateenistus, kelle poole vib prduda kigi seda puudutavate ksimustega. Hino maastikukaitseala kaitse-eeskiri on olemas ka Riigi Teataja kodulehel.


Lpetuseks veel katke Eesti Looduses 1968. aastal ilmunud artiklist, mis tundub olevat asjakohane ka nd: Jrve praegune valdaja Misso metskond ja jrversete maade kasutaja Misso sovhoos peaksid hoolitsema jrve ja mbruse vaatamisvrsuste silitamise ja lbimeldud, hea maitsega kujundamise eest. Alustada tuleks lepavsa hvitamisest, mis kohati takistab jrve ilu mjulepsu. [3]



1. Laul, Silvia; Valk, Heiki 2002. Siksl kalme: mrk Eesti kagunurga muistsest autonoomiast. Sirp, 27.September.

2. Memets, Aare 1977. Eesti NSV jrved ja nende kaitse. Tln.

3. Tarro, Kalju 1968. Hino saar ja Hino jrv. Eesti Loodus 19 (4): 229.



PIRET KIRISTAJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012