Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2006/3
Kuidas koguda kivistisi

Kivististe ehk fossiilide kogumine on ks osa geoloogi tst. Kivistised kannavad endas infot Maa mineviku kohta, nende abil on selgemaks saanud liikide teke ja vljasuremine, kliimamuutused ja mandrite triiv [6].

Fossiilide kollektsioneerimine on maailmas laialt levinud hobi, millega tegelevad ka loodusteadustest kaugel seisvad, kuid kivide salapra vastu huvi tundvad arstid, petajad, ametnikud, riinimesed jpt. Kui kivistisi kogutakse kiki reegleid silmas pidades, vttes malli teadust meetodeist, ei ole sellest kasu mitte ksnes kollektsionridele, vaid ka teadusele: harrastuspaleontoloogi thelepanekute alusel on avaldatud artikleid teadusajakirjades vi on kogu osutunud teadusele hindamatuks vrtuseks. Eelduseks on, et koguja loob aktiivse kontakti mne teadusasutuse vi muuseumiga, kus huvilisi lahkelt vastu vetakse ning osatakse anda asjatundlikku nu.

Tunnustamaks hobitd kivististe uurimisel, on maailma suurimad paleontolooge hendavad organisatsioonid paleontoloogia assotsiatsioon ja paleontoloogia hing korrapraselt vlja andnud amatrpaleontoloogide preemiaid. Saksamaal on see harrastus nii populaarne, et sealsed tuhanded geoloogiahuvilised (nii kivististest kui ka mineraalidest ja kivimitest huvitunud) on koondunud terves riigis tegusasse klubivrku. Tegutseb ka Euroopa amatrgeoloogide hing.


Kuidas koguda? Kivistisi vib koguda mitmel moel. Silmaharjutuseks viks niteks klibusel mererannal pda esmapilgul htlaselt hallide veeriste hulgast mrgata kivistisi. Klibu seest kogutud fossiilid on aga enamasti palju aastaid keerelnud merelainete, j ning teiste veeriste koosmju veskis ning kaotanud suure osa oma esialgsest vlimusest. Samuti ei saa klibu seest leitud eksemplaride puhul sugugi olla kindel nende algses pritolus. J, lained ning hoovused vivad kive kmnete vi isegi sadade kilomeetrite kaugusele kanda nnda on nende algset asupaika keeruline mrata.

Lhtuda tuleb sellest, et kivististe kogumine oleks sstlik ega kahjustaks loodusobjekte. Kui ei taheta kaela pahandusi ega probleeme, peab teadma, et Eesti seadused ei luba asuda paljandi kallale meisli ja vasaraga. ldjuhul pole seda ka vaja, sest paljandiseinas nhtav materjal jb looduses loomulikul moel prepareerunud materjalile alla nii hulga kui ka kvaliteedi poolest. Otsustada selle le, kas kiviseinast paistev nukike vib peita liharuldast kivistist vi lihtsalt thist fragmenti, on isegi kogenud spetsialistile paras phkel. Kui tepoolest on soovi ktt harjutada, siis peaks seda tegema pigem mnes karjris, ksides valdajalt luba uurida ja koguda.

Kige rikkalikuma kollektsiooni saab siis, kui keskenduda paljandi jalamil rusukaldes vi aheraines leiduvale lahtisele kivimmaterjalile. Lihtsamal juhul on loodus kivimit murendades teinud ra osa tst ning meil jb le vaid prepareerimine rnalt ja ettevaatlikult lpetada. Enamasti jb aga ainult nppudest vheseks appi tuleb vtta vasar. Enne kui asuda vasaraga vehkima, tasub leidu ning selle mbrust hoolega uurida, pidades silmas looduslikke kihipindu ning kivimis leiduvaid pragusid. Mikropragudega kivistise vib hooletu vasaralk kergesti purustada. Isegi kui kivimis pragusid ei paista, ei tasu vasaraga koputada vahetult kivistise krval, ja kindlasti ei tohi kiirustada. mbriskivimit on kige parem ettevaatlikult eemaldada hiljem, rahulikumates oludes ning selleks sobivate vahenditega, seetttu vib koju kaasa vtta pisut suurema tki.


Oluline on kivistisega rnalt mber kia. Kui kivistis on tervena paljandist ktte saadud, tuleks ta korralikult ra pakkida. Vale on arvata, et kivid on kvad ning neid vib taskusse vi kilekotti hunnikusse kuhjata. Fossiilid on ldjuhul priski haprad, kotis ksteise vastu hrdudes kaotavad nad hilisema mramise jaoks olulised detailid ning suure osa oma esialgsest vljangemisest vi halvemal juhul purunevad hoopis. Et vltida purunemist, tuleb eriti rnad eksemplarid kshaaval pakkida pehmesse paberisse (tualettpaber vi ajaleht sobib suurepraselt), alles seejrel vib nad suuremasse kotti laduda. Samasse lisatakse ka esimene, vlitingimustes kirjutatud etikett, kus on kirjas esmased andmed leiukoha, -aja ja leidja kohta.


Kogumise koht peaks olema kollektsionrile teada vimalikult tpselt. Kui vhegi vimalik, tuleks see mrkida topograafilisele kaardile. Abi on ka vlipevikusse vi mrkmeraamatusse tehtud seletavast joonisest, millele on kantud mned vrdlemisi psivad koordinaadid, niteks maja, puu, rndrahn vms., mille vajaduse korral tunnevad kergesti ra ka teised. Kasulik on mrata leiukoha koordinaadid GPSiga.

Niisama thtis kui geograafiline asend on leitud kivistise asend geoloogilisel ajaskaalal ehk tema vanus. Seetttu tuleks teha mrkmeid ka nende kihtide kohta, kust kogutud palad prit on. Kige lihtsam on vlipevikusse joonistada paljandi profiil ning mrkida juurde kogutud eksemplaride esialgne asend sellel profiilil (niteks sgavus paljandi lemisest servast vi krgus mnest kergesti ra tuntavast kihist). Ka kihi iseloomustusest kivimi tp, kihi paksus, vrvus jne. vib hiljem palju abi olla.

Lahtisest materjalist kogutu on parim, kuid ktkeb endas teatud riski, et tegemist on kaugemalt toodud materjaliga. Kivistisi vib leida ka kruusaaugust, kuid sel juhul on need kindlasti kohale kandnud mandrij. Kasulik oleks vtta kaasa mni tpiline kiviminidis antud leiukohast, et spetsialist oskaks leidu le vaadates anda hinnangu selle pritolu kohta.

Leiuaja lesmrkimine on oluline mitmel phjusel. Nii looduslikud kui ka kunstlikud paljandid muutuvad: esimesed ldjuhul pikema, teised lhema aja jooksul. Mned kivistised on vga piiratud levikuga, ning neid sisaldavad kihid vi ltsed vivad kaduda vga lhikese ajaga. Leiu aastaarv vib aga hiljem koos arhiivimaterjalidega anda siiski olulist teavet he vi teise liigi leviku iseloomu kohta.


Kivistis tuleb kivi seest ktte saada. Harva juhtub, et sja paljandist korjatud pala on niisama kaunis kui eksemplarid muuseumivitriinis. Tihti reedab kivimis peituvat vaid ksik vljaulatuv nurk. Eemaldamata mbriskivimit, on raske anda isegi esialgset mrangut. Et tuua nhtavale kivistise kogu ilu, tuleb ta puhastada leliigsest kivimist ehk prepareerida. Kuigi lihtsamal juhul piisab ainult tugeva harjaga hrumisest, nuab see tegevus enamasti rohkesti aega ja kannatust. Kvasse kivimisse peitunud kivistise puhastamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, niteks prepareeritakse mikroskoobi all peene nelaga, lahustatakse hapetega vi rakendatakse spetsiaalseid suruhuaparaate.

Metoodika valik oleneb nii fossiili mineraalsest koostisest ja silivusest kui ka mbriskivimi iseloomust. Phimtteliselt on vimalik prepareerida ka kodustes oludes, kuid vltimaks kivistise vigastamist tuleb olla rmiselt thelepanelik. Kllaldase suurenduse ja valgustusega mikroskoop (foto 8) on parim abivahend, aga ka niteks suurendusklaasi ja lambi omadusi hendav luuplamp on selleks tks sobiv (foto 7). Korralik suurendus ja hea valgus tagavad, et terava nelaga learust kivimit eemaldades ei vigastata fossiili ennast. Jmedama t tegemiseks (s.t. eemaldamaks kivimit suuremas mahus) vib kasutada graveerimisaparatuuri, kuid siin tuleb olla ettevaatlik, et mitte sattuda hoogu kivimi niliselt kergest eemaldumisest.


Vajalikud andmed leiu kohta. Puhastatud eksemplari juurde tuleb enne kollektsiooni paigutamist lisada phjalik etikett andmetega. Kui enne kogumisretkele minekut ei olnud jutud tutvuda piirkonna geoloogiaga, siis kirja pandud andmete jrgi tuleks vlja uurida kivistise vanus. Kuna konkreetse pala tpset vanust aastates on vimatu kindlaks teha, siis ldjuhul kasutatakse suhtelist ajaskaalat, kus vanus on thistatud ladestu ja lademe nimega. Eesti alusphja kivistised prinevad kas Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri vi Devoni ladestust, mis omakorda jagunevad kivimi ja kivististe iseloomu muutumise alusel eraldatud erivanuselisteks lademeteks. Seega niteks mrang Ordoviitsiumi ladestu, Kukruse lade thendab, et neist kihtidest leitud fossiilide vanus jb ligikaudu ajavahemikku 475460 miljonit aastat. ldjoontes peaks kihtide vanuse mramisel abi saama Arvo Rmusoksa 1983. aastal ilmunud raamatust Eesti alusphja geoloogia [9], uuem ja vga phjalik levaade Eesti geoloogiast on 1997. aastal avaldatud Geology and Mineral Resources of Estonia [8].

Loomulikult on iga kollektsionr huvitatud oma kollektsioonis leiduvate kivististe mramisest. Siin viks soovitada kia kas Tartu likooli geoloogiamuuseumis vi Tallinna loodusmuuseumis. Samuti ei tle abist ra Tartu likooli ega Tallinna tehnikalikooli paleontoloogid. Eesti kivististe olulisemaid rhmi on tutvustatud Eesti Looduses aastail 19941995 avaldatud artikliseerias Saagem tuttavaks, hiljuti ilmunud Ivar Puura raamatukeses Eesti kivistisi [7], Tartu likooli geoloogiamuuseumi kodulehekljel [3] ning Dimitri Kaljo artiklis 1959. aasta Eesti Looduse aprillinumbris [4].


Kivististe kogumist ksitlevad seadused. Kivististe kollektsioneerimine on hobi, mis ei tunne riigipiire. See vib tuua hobipaleontolooge siia, kuid samuti viia huvilisi mujale maailma. Siinjuures tuleb meelde tuletada, et kivististe kogumise kohta kehtivad igas riigis oma seadused, millega huvilisel tuleks ennast kurssi viia. Praeguse looduskaitseseaduse jrgi [5] on Eestis keelatud looduslikust asupaigast eemaldada eriti haruldasi, s.o. I kategooria kivistisi. Sellesse kategooriasse kuuluvad kik Eestis leiduvad fossiilsed merisiilikud (perekonnast Bothriocidaris), ks fossiilne kala (Phlebolepis elegans), mned ksijalgsed (Dicoelosia anticipata ja Costistricklandia lirata), ksnad (Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti) ning korall Mesofavosites dualis [2]. Eestist tohib kivistisi vlja viia ainult keskkonnaministeeriumi eriloal, ning sedagi ksnes teaduslikul eesmrgil. Kivististe kogumise puhul on vga thtis maa omandi ksimus. Eramaal paikneva paljandi (nii tegutseva karjri, vana paemurru kui ka loodusliku paljandi puhul) tuleks kindlasti luba ksida maa omanikult. Pahanduste ning ebameeldivuste vltimiseks tuleb seda silmas pidada ka vlismaal, sest paljude riikide igusaktid kivististe kogumise ja vljaveo kohta on vga ranged.


Uusi kivistisi kevadel ei trka. Kivististe kogumine on tore hobi, aga siin tuleb alati arvestada he tsiasjaga. Kui herbaariumi jaoks taimi kogudes jtab loodusesber osa taimi kasvama teadmises, et neil valminud seemnetest trkavad jrgmisel kevadel uued taimed, siis paljandist hooletult eemaldatud kivistise asemele uusi ei kasva. Teie peos olev eksemplar vib olla ks ja ainus kogu maailmas. Seetttu tuleks temasse suhtuda kui vimalikku haruldusse ning pidada meeles, et kivististe maailm vib olla niisama haavatav kui elusloodus.


Juhuslikult teel lebavatesse kividesse ei tasu kskikselt suhtuda. Legendi jrgi avastati ks maailma kuulsamaid fossiilileiukohti Burgess Shale [1] Kanada Kaljumgedes seetttu, et pikalt vlihooajalt koju naasva geoloogi hobune komistas htuniiskusest libedal kivil. Tuntud geoloog ja paleontoloog Charles Doolittle Walcott ei pidanud paljuks hobuse seljast maha tulla ning kivi lhemalt vaadata. Selle tumedal pinnal hakkasid talle silma ebaharilikud tundmatud kivistised. Terav geoloogipilk tles talle, et see pala ei prinenud krval asuvast kaljust, vaid oli tenoliselt kuskilt krgemalt nlva mda alla libisenud ning jalgrajale pidama jnud. Jrgmise peva otsingute tulemusena leitigi kihid, kust prines hobuse komistama pannud kivi. Need kihid tegid esimest korda maailmale nhtavaks imeprased eluvormid, mis olid asustanud Maad le 500 miljoni aasta tagasi.



Oive Tinn ja Tnu Meidla
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012