Eesti Looduse fotov�istlus
2006/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2006/3
Kes ei tunneks kiivitajat

See musta-valgekirju kuue, uhke suletuti ning punakaspruuni sabaga kurvitsaline on asustanud meie plde, heinamaid ja rannakarjamaid juba aastasadu. Elanud le nii paremaid kui ka halvemaid aegu, on ta he varasema saabujana kevadel toonud alati hinge rmu taastrkavast loodusest ning elustanud oma pilkukitva mngulennuga nii lagedaid rabamaastikke kui ka oraskasvus pllusiile.

Saabudes mrtsi lpul, alustavad isaslinnud peagi territooriumimngu, mida saadab iseloomulik, eriliselt selleks otstarbeks pikenenud tiivasulgede vihin ning pulmahd kurriit-viit-viit. Tihti on mulje pldu vi rannaniitu asustavatest kiivitajapaaride hulgast petlik, sest mngulendudes kipuvad sageli osalema ka lbirndajad.

Territooriumid maha mrgitud ja pruudid kositud, ilmub pulmade jrel aprilli viimasel dekaadil kulukrtega vooderdatud pesalohku neli kollakasrohelise phitaustaga pruunilaigulist muna. Kiivitaja pesitseb nii ksikpaaridena kui ka vikeste seltsingutena, mistttu vahemaa kahe lhima pesa vahel vib olla kilomeetreid, aga ka ainult mnikmmend meetrit.

Munadega pesa pole kuigi lihtne leida. Loodusmaastikes lahkub kiivitaja inimese eest pesalt juba 150200 meetri kaugusel. Ta lendab eemale, sageli mnesaja meetri kaugusele, ning jlgib sealt vaikselt tegevust. Kuid mida lhemale saabub aeg, mil hakkavad kooruma pojad, muutub ka kiivitaja kitumine pesa juures. Jrk-jrgult asendub vaikne pagemine pesalt rahurikkuja seiramisega lennust, mida saadab melanhoolne kii-viit. Ja kui pojad on koorunud, ei ole harvad needki juhused, kui vanalinnud rndavad tiibade vihinal isegi inimest. ldiselt kaitseb kiivitajapaar oma pesitsusterritooriumi vga kiivalt: kik sinna lhedusse vi selle kohale sattunud hallvaresed, rongad ja kajakad aetakse minema neid hasartselt rnnates.

Kiivitajapojad hakkavad kooruma olenevalt kevadest juba mai keskpaigast alates. Nd kostab kikjalt, kus kiivitajad pesitsevad, vanalindude venitatud kviit-kutsehdusid ja htutundidel ka soojendamist vajavate poegade piiksumist. Umbes ndala vanuselt on hallikirjud kiivitajatibud juba sna liikuvad ja iseseisvad: nd vetakse mnikord ette kilomeetritesse ulatuvaid jalgsirnnakuid parematele toitumisaladele, kusjuures takistuseks ei ole ka vsa- vi metsaribad. ldiselt eelistavad kiivitajad niiskeid madalama rohustuga alasid, kuid on suutelised pojad les kasvatama ka krge rohukasvuga heinamaadel ja hreda taimestikuga kuival turbasel pinnasel. Kiivitajapoegadel on omaprane komme lheneva hdaohu korral mnikord psti karata ja tulistvalu joostes ohupiirkonnast pgeneda. Niisugune esmapilgul enesetapjalik kitumismall osutub edukaks, nii et kiivitajapaar kasvatab sna sageli les kolm, harva isegi kik neli poega.

Kiivitajad adopteerivad ka vraid poegi. Nii juhtub sna sageli, et lhestikku pesitsevate kiivitajapaaride pojad lhevad segamini vi hooldab mni kiivitaja peale oma poegade ka ht-kaht kasulast.

Pojad lennuvimestuvad alates juuni esimese dekaadi lpust ning, veetnud ndalat paar veel pesapaiga lheduses, koonduvad juulis kuni mitmesajast linnust koosnevate parvedena lhimbruse toidurikastele aladele. Prast kohati arvukat lbirnnet mrtsis-aprillis vib rndavaid kiivitajaid taas nha juba juuni algul. Tegemist on phjapoolsete, Lapimaalt ja Kesk-Soomest prit ebannestunud pesitsejatega, kes vaherndel veedavad mned ndalad vikeste salkadena Eestis.

rarnne algab alles augustis. Augusti lpuks-septembri alguseks on linud noorlinnud. Neile jrgnevad septembri lpus-oktoobris ka vanalinnud. Rngastusandmetel veedab valdav osa Eestis elavatest kiivitajatest talve Prantsusmaal ja Hispaanias.

Kuigi kiivitajate arvukus on taas tusuteel, ei ole prast eelmise kmnendi mna 1970. aastate lpu ja 1980. alguse taset veel saavutatud. Kiivitaja pole vga paigatruu lind munakurna vi pesakonna hukkumise jrel valib sageli uue pesitsuskoha kaugel eelmisest , kuid ilmselt on paljud pesitsuskohad kasutusklbmatuks muutnud ka muutused pllumajanduses.



JAANUS AUA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012