Eesti Looduse fotov�istlus
2006/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2006/3
Kas loodus ise reguleerib?

Alutagusel on metsnugise arvukus letanud igasugused piirid. Kui rebast ja khrikkoera piiravad mningal mral krntbi ja marutaud, siis nugist ei ni need tved puutuvat. Ka looduslikke vaenlasi on nugisel vhe.

Aga mdunud talve vaatlusandmetes ilmnes huvitav tik. Eesti Jahimehe 2005. aasta jaanuari/veebruari numbris kirjutab nugisektt Vahur Sepp, et tema tabatud 14 nugisest olid 13 isased. Ksitlesin oma kla jahimehi ja ilmnes sama: seitsmeteistkmne ktitud nugise seas oli ainult kolm emast.

Kas see soovahe sndimuses vib olla nugise arvukuse looduslik piirang, vi kuidas? Meenub kunagi loetu, kus tdetakse, et suurte sdade aegu snnib inimestel tunduvalt rohkem poisse kui tdrukuid. Paistab, et loodus ise tasakaalustab liikide arvukust.

Kommenteerib zooloog Nikolai Laanetu

See on vga huvitav nhtus, mida saame selgitada vaid kaudsetele andmetele toetudes. Ksimus puudutab populatsiooni vastust keskkonna ja populatsioonisiseste tasakaalumehhanismide rikkumisele. See on suuresti seotud populatsiooni kaitsva homostaasiga. Kaitsev homostaas on populatsiooni seisund, mille puhul keskkonna ja ka populatsioonisisesed tegurid pidurdavad (piiravad) populatsiooni suurenemist, phjustades arvukuse ja levikuala vhenemise. Nii saavad prast vga suurt asustustihedust taastuda liigile omane populatsiooni struktuur ja elukeskkond.

Soolise struktuuri muutused populatsioonis annavad tunnistust asustustiheduse ja territoriaalse struktuuri muutustest. Kui asustustihedus on suur, siis snnib rohkem isaseid vi on piiratud emaste vimalused prast sndi. Ja vastupidi: kui arvukus on madalseisus, siis snnib rohkem emaseid ning neid jb ka rohkem ellu.

Ondatra arvukuse krgperioodil oli emaseid 3540%, lejnud aga isased. Kui arvukus vhenes, siis pilt muutus. Populatsioon on ssteem, mis kitub keskkonnatingimuste muutudes liiki sstvalt.

Peale selle, et isaseid ja emaseid snnib vajadust mda, toimivad populatsioonis veel teised regulatsioonimehhanismid: toidupuuduse korral on ju tugevam alati eelistatud. Krplastel on isased alati suuremad ja tugevamad. Prast sndi toimub valik: tugevamad isased trjuvad emaseid juba nisa juurest, ja hiljem, kui tuuakse toitu hammaste vahel, siis saavad suuremad ikka rohkem ktte kui pisemad.

Karmidel aastaaegadel ja toidunappuse korral suureneb jrsult suremus, nii et arvukus vheneb tugevalt. Nendel perioodidel on eelistatumas olukorras viksemad (krplastel emased) ja ka noored isendid, kel on suurem vime le elada karme keskkonnatingimusi.

Mitmed liigid ondatra, burundukk, lemming, orav hakkavad vga suure asustustiheduse korral oma tpilistest elupaikadest vlja rndama. Rndel nad toituvad ja koguvad meeleheitlikult ka talvevarusid. Ent paljudele neist saavad hukatuslikuks rndeteele jvad takistused suured jed ja isegi meri. Niteks vetakse ette ujumisretk le Obi je, mis on le kahe kilomeetri lai: kik ritajad upuvad. Lemmingid prutavad Jmerre, justkui ootaks neid seal kusagil maa. Seda viks nimetada rndehulluseks. Seejuures on mni loom teiste seas arukam ja jb ldisest mllust maha, leiab ehk les talvevarud ja elab kriisiaja le. Nnda asurkond ei hvi, vaid hakkab tasapisi jlle kosuma.

See, et metsnugise arvukuse krgperioodil osutuvad ptud loomad valdavalt isasteks, on normaalne, sest emaste arvu vhenedes vheneb ka juurdekasv. Prast arvukuse langust suudavad allesjnud emased populatsiooni silitada ja soodsate elutingimuste saabudes vib jlle alata tus. Normaalse arvukuse ja piisava toidubaasi korral on emaste ja isaste vahekord enam-vhem 1:1.



Juhan Lepasaar Alutaguselt, Kommenteerib zooloog Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012