Eesti Looduse fotov�istlus
2006/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/4
Jnesekapsas pske, mis edasi?

Jnesekapsast teavad-tunnevad ka muidu sna looduskauged inimesed. Varjuline kasvukoht, erilise kujuga lehed, haprad valged ied ja hapu maitse nende jrgi jnesekapsast philiselt teataksegi.

Eestis kasvab looduslikult vaid harilik jnesekapsas. Taime mrgatakse juba varakevadel kolmetiste rnroheliste lehtede ja valkjate ite tttu. Hmaras kuusikus torkavad eriti silma just valged, roosa soonistusega kroonlehed. Tsi, mnikord vib looduses kohata ka roosade vi violetsete itega taimi.

Peale putuktolmlemiseks meldud silmapaistvate ite on jnesekapsal ka tagavaravariant: maapinnalhedased tagasihoidliku vlimusega ied, kus toimub isetolmlemine. Need ied jvad tihti metsakdu sisse ning tavathenduses ide ei puhkegi: nendes ites tolmukad ei avane, tolmuterad alustavad arengut tolmukottides ning tolmutorud kasvavad ie sees emakani, kus lpuks leiab aset iseviljastumine. Selliseid isi nimetatakse umbsigisteks ja need arenevad suvel. Jnesekapsa vili on kupar, kus kasvavad vikesed seemned. Kupra valmides paiskuvad seemned puudutusel laiali.

iget maapealset vart jnesekapsal polegi, lehti hoiavad maapinna kohal pikad leherootsud. Jnesekapsas muudab lehtede asendit olenevalt valgustatusest, niiskusest ja temperatuurist. Et pikese ktte sattudes vltida veekadu, laseb taim liitlehe osad longu: nii suureneb lehekestest moodustuvas poolsuletud ruumis suhteline huniiskus ja vee aurumine hulhedest pidurdub, ilma et neid peaks lplikult sulgema. Et taim on varjulembene, siis eelistab ta otsese pikese eest varjatud kasvukohti.


Nimeklluslik taim mitmeks otstarbeks. Jnesekapsast on inimesed snud juba ammustest aegadest peaaegu aasta lbi, kuid kige rohkem ikka kevaditi. Eesti kultuuritraditsioonis tendavad taime tuntust paljud nimetused: jneseoblikad, jneseapukad, jnesehapikud, jnesseristikhain, metskapsas, kikikapsas, hapu kolmikleht, Saksa oblikas, meesterahva soone rohud jne. Enim ongi selle taime rahvaprastes nimetustes loomanimelise lisana mainitud just jnest. Samas on ammustes nimetustes viiteid ka teistele loomadele, niteks kitsele (kitsekapsas), kassile (kassikapsas), konnale (konnakapsas), kole (kukapsas), tedrele (tedrekapsas) ja liblikale (liblikhein).

Kige rohkem on jnesekapsast snud loomulikult karjalapsed. Esiteks oli loomade karjatamisel ikka mahti jnesekapsaid korjata. Teiseks polnud karjuse toidukott ka learu rikkalik ega mitmekesine, nii et loodusest otsiti kikvimalikku sdavat kraami lisaks. Tavaliselt mluti korjatud lehed suus peeneks ning neelati alla. Vis ka teisiti: koguti suur lehemtsak, mida siis pikemalt suus ntsutati, tavaliselt kuni hapuka maitse nrgenemiseni. Karjuste philine jook oli piim vi hapupiim, see tasandas kaltsiumikao, mis tulenes jnesekapsas leiduva oblikhappe kaltsiumit siduvast toimest.

Et jnesekapsas on oblikhapet testi palju, seda nitab juba tik, et endisaegadel toodeti oblikhappe sooli suisa jnesekapsa lehti keetes. Saadud oblikhappe kaltsiumsoola kasutati nii ravivahendina kui ka limonaadide hapestamiseks. Oblikhapet eelistati sidrunile ja sidrunhappele vga lihtsal phjusel: see oli tunduvalt odavam ja kttesaadavam. Jnesekapsa kuivatatud vi tooreid lehti on purustatud kujul tarvitatud ka piima kalgendajana. Siingi on oma osa hapetel, sest happelises keskkonnas piimavalgud denatureeruvad ja sadenevad.


Plusspoolel askorbiinhape. Aeg-ajalt tarvitatava toidulisana on tavatsenud jnesekapsa lehti kasutada paljud rahvad. Phjendus, miks jnesekapsast sakse, on loomulikult tema kttesaadavus varakevadel, kui teisi vrskelt sdavaid taimi veel napib, samuti askorbiinhapet ehk vitamiin C. Ega knealuse taime lehtedes seda askorbiinhapet lemra rohkelt ka ei ole: vitamiin C sisaldus varakevadistes lehtedes jb vahemikku 100130 mg saja grammi kohta. Niisiis peaks tiskasvanu pevase vajaduse katmiseks nahka panema ligi 5060 grammi lehti. Nii suurtes kogustes keegi seda taime ei s. Samas on toitumise ajaloost teada, et jnesekapsast on kasutatud skorbuudi vltimiseks.


Miinuspoolel oblikhape. Esmane vastuvide jnesekapsa smisele osutab loomulikult oblikhappele ehk oksaalhappele, mida taim sisaldab nii sooladena kui ka vabas vormis. Tsi, oblikhappe probleemsus algab siis, kui taime sakse suurtes kogustes vi seda tehakse jrjepidevalt.

Eriti peab jlgima, et vikelapsed arututes kogustes jnesekapsast sisse ei sks. Arvestades laste vikest kehamassi ja phendumust mingile tegevusele, vib suurel hulgal sdud oblikhape olla neile suisa mrgine, kusjuures eluthtsatest organitest vivad kahjustuda neerud. Seedekulglas takistab oblikhappe liig mitmete vajalike ioonide (kaltsiumi, magneesiumi, raua, vase jne.) imendumist. Juba imendunud oblikhape seob verest kaltsiumi ja vhendab sellega viimase kaltsiumisisaldust. Vhenenud kaltsiumisisaldus omakorda hirib niteks vere hbimist ning normaalset lihastalitlust. Oblikhappe kaltsiumsoolad sadenevad, ladestuvad ja moodustavad organismis niinimetatud oksalaattpi kivisid.

Oblikhappe rohke sisalduse tttu peaksid jnesekapsa smisest hoiduma need, keda vaevavad neerukivid vi osteoporoos, aga loomulikult ka mao lehappesusega hdas olijad.

Oblikhappe krval vib probleem olla taime kasvukoha saastatuses. Paljude inimeste suhu leiavad jnesekapsa lehed tee htemoodi: autoreisil tehakse metsapeatus, siirdutakse paarkmmend meetrit metsasgavusesse ja sealsamas saaste- ja rmpsukllases tsoonis sakse ka jnesekapsa lehti. Sellistes kohtades peaks jtma jnesekapsa kll puutumata.


Mida ndisajal jnesekapsast tehakse? Valik on sna rikkalik. Enamasti sakse teda toorelt, lehti kuumutamata. Entusiastid valmistavad aga hapudest lehtedest ka salateid, klmsuppe, rohelist vid, klmi kastmeid. Lehti ja isegi isi kasutatakse roogade kaunistamiseks. Vhem on jnesekapsast valmistatud kuumtoite, kuid valikuvimalusi on siingi. Kuumutatud roogadest vivad jnesekapsast sisaldada vormitoidud, kissellid ja isegi teesegud. Tasub teada, et lehtede kuumttlusel vheneb neis mnevrra oblikhappe sisaldus.


Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele selts, Tallinn: 454455.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012