Eesti Looduse fotov�istlus
2006/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2006/4
Kuidas mineraale koguda ja hoida?

Eelmises ajakirjanumbris anti nu kivististe kollektsionrile. Seekordne levaade pakub algtdesid mineraalide kogujale ja juhatab ktte kohad Eestimaal, kus viks nende kogumisega algust teha.

Mineraale kogutakse mitmel phjusel. Nad vivad pakkuda esteetilist ja kunstilist elamust vi teaduslikku huvi ning rgitada phjalikumalt svenema kivide-mineraalide valdkonda. Mineraale vib koguda koduse kollektsiooni tarvis, lihtsalt kogumiskirest, vi kooli/kodukoha muuseumi tarbeks. Teadusasutused lhtuvad eelkige teaduslikest, aga ka pedagoogilistest eesmrkidest, geoloogiamuuseumid peavad silmas inimeste laiemat harimist. Mineraalid-kivimid vivad kuhjuda ka lihtsalt voodi alla vi kapi taha. Et seda vltida, tuleb anda nu, kuidas hoida vrtuslikku kogu esimese hina mdudes. Selleks on vaja teadmisi mineraalide omaduste, nende mramise ning kogumisel tarvilike triistade kohta. Samuti peab teadma, kuidas koostada ja hoida mineraalide kollektsiooni.

Mis on mineraal? helt Ameerika kalliskivimjalt ksiti: On teada mineraalide teaduslik definitsioon, aga mida thendab mineraal teile? Ta vastas nii: Minu meelest seisavad mineraalid oma teaduslikust definitsioonist krgemal. Nad on looduse skulptuurid, nad on minu jaoks kunst. Eristada mineraalis keemiat ja aatomeid on sama, kui elda Van Goghi maalide kohta, et need on pelgalt vrv, pigment ja luend. Mineraalide tehniliste omaduste tundmine on suur teadus, kuid hindamaks mineraale ei ole vaja teaduslikku ksitlusviisi. Mineraalid esindavad Maa ilu. Ma vrdlen neid sageli lillede, troopiliste kalade vi merikarpidega. Need kik on Maa loodud kunstiteosed.


Geoloogid teevad ranget vahet mineraalidel ja kivimitel. Selleks et keemilist elementi vi hendit saaks kutsuda mineraaliks, peab olema tidetud viis tingimust.
1.

Mineraali peab leiduma looduses ja tema teke on looduslik. On ka laboris kasvatatud tehismineraale, kuid neid ei peeta igeteks mineraalideks.
2.

Mineraal on enamasti anorgaaniline, s.t. ei ole elusorganismide tehtud. Siiski leidub erandeid: prl ja merevaik. Eristamaks neid pris mineraalidest, nimetatakse neid mineraloidideks. Ka biomineraale, millest koosnevad niteks organismide karbid, kojad ja hambad, ei ksitleta igete mineraalide hulgas.
3.

Mineraal peab olema tahke. Ka looduslik j kuulub mineraalide hulka, ent tehislik mitte.
4.

Mineraalil on kindel keemiline koostis, milles teatud elementide sisaldus vib varieeruda. Nide: dolomiidi keemiline koostis on CaMg(CO3)2, kuid kaltsiumi ja magneesiumi suhe vib muutuda.
5.

Mineraalil peab olema kindel kristallstruktuur ioonide, aatomite ja molekulide paigutus, mis annab mineraalile geomeetrilise kuju. Erand on opaal, millel pole kristallstruktuuri: ta on amorfne.


Kuidas ja millistest kohtadest mineraale koguda?


Mineraale saab koguda mitmel moel: kies ise maad mda ringi kohtades, kus viks leiduda huvitavaid mineraale, vi vahetades mineraale teiste kogujatega. Tnapeval saab mineraale osta nii poest kui ka tellida Interneti kaudu. Viimane vimalus on sobiv neile, keda eestimaine karge ilu ei rahulda ja kes otsivad vrvide mllu, mida pakuvad eelkige kaugete maade vriskivid.

Kogumine looduses. Koguda vib karjrist, kivimurrust, pankrannikult vi paljanduvalt je- ja jrvekaldalt. Eelkige tuleks pilgud prata sinna, kus paljandub paas (lubjakivi ja dolokivi ehk dolomiidi hine nimetus), seega Phja- ja Kesk-Eestisse ning saartele [15]. Seal leidub Ordoviitsiumi ja Siluri lademe kivimite karjre ja paljandeid. Luna-Eesti jeorgude ja jrvede liivased kaljud on mrksa vaesemad, silmaga nhtavat kristallide ilu sealt otsida ei maksa. Phja-Eesti rannikul ja sisemaal leidub hulganisti rndkivisid, mille koostises olevad suured ja hsti vlja kujunenud kristallid vivad samuti huvi pakkuda [16]. Oskusliku vasaralgiga vib nende kljest ka mne suurema kristalli ktte saada.

Kogudes mineraale loodusest, veendu, et tegu ei oleks looduskaitseobjektiga. Eesti pankrannik on kaitse alla vetud piirkonniti: Osmussaare, Pakri, Rannamisa, Saka, Toila, Ontika, Pite ja Utria pank. Looduskaitseobjekti tunneb ra thistuse jrgi: valge tahvel rohelise tammelehega. Tahvlid on paigaldatud nii, et need oleksid tavaprastelt ligipsuteedelt kigile nhtavad. Looduskaitseseadus annab tpsed juhised, kuidas kituda looduskaitseobjektidel ja mis juhtudel vib seal ttada. Kui huvi mingi objekti vastu nuab phjalikumat svenemist, tasuks ksida luba objekti valdajalt: eraisikult vi kohalikult omavalitsuselt. Teaduritele, kelle eesmrk on uurida kaitstavat objekti, annab tegevusloa keskkonnaminister.

Mineraalipoed ja Internet. Nendes kohtades avaneb teil vimalus tiendada oma kogu selliste eksemplaridega, mida loodusest pole nnestunud koguda. Eripoodides ja -nitustel (Eestis neid kahjuks pole) pakutav kaup on enamasti korrektselt identifitseeritud ja teabega varustatud. Samas tuleb olla thelepanelik, sest Interneti kaudu tellitud kaup ei pruugi vastata ootustele.


Milliseid tvahendeid on kogumisretkel vaja?


Philised tvahendid on geoloogi vasar, kiiver (et jrsaku all ronides kivid phe ei kukuks) ja kaitseprillid (et killud lmisel silma ei satuks). Valida tuleb sobiv, ilmastikukindel riietus. Asukoha mramiseks on vajalik kaart, kompass ja GPS. Mineraali esmamramiseks on tarvis luupi, vajaduse korral vib kaasa vtta ka teisi abivahendeid (vt. mineraalide mramise alaligust). Mineraal tuleb pakkida olenevalt haprusest kas pehmesse paberisse, jupaberisse vi niteks kilekotti. Info mineraali kohta peab kirjutama veekindla viltpliiatsiga kilekotile vi lisama juurde pabersildi.


Kuidas mineraali mrata?


Kasutades silma kui sirklit ja teisi kepraseid abivahendeid, saab mineraale teatud usaldusvrsusega mrata vrdlemisi kergesti. Seejuures tuginetakse iga konkreetse mineraali iseloomulikele tunnustele (fsikalistele omadustele): vrvus (kriipsu vrvus), tihedus, kvadus, lbipaistvus, lige, lhenevus ja kristalli kuju [4].

Vrvus. Esmalt hakkab silma just mineraali vrvus. Kuid vrvus vib olla petlik, sest ht ja seesama mineraali vib olenevalt keemilistest lisanditest leiduda looduses paljudes vrvikombinatsioonides. Mineraali vrvusest vhem varieerub tema kriipsu vrvus. Niteks kollakas priit teeb rohekasmusta kriipsu.

Tihedus. Vlitingimustes saame mineraali tihedust umbkaudu hinnata, hpitades vrdluseks kes niisama suurt teadaoleva tihedusega pala.

Kvadus. Mineraalide suhtelist kvadust on vlitingimustes vimalik mta Mohsi skaala alusel, kus iga mineraali iseloomustab kindel nit. Niteks: kips 2, kaltsiit 3, kvarts 7. Teades abivahendite kvadusi, saab mratavat mineraali nendega kriipides liikuda igele mrangule lhemale. Abivahendite kvadused: srmeks 22,5; taskunuga, nel 55,5; aknaklaas 5,56.

Lige. Eristatakse metalset (niteks priit) ja mittemetalset, nende vahele jb poolmetalne lige. Mittemetalne lige jaotub omakorda mitmeks: niteks teemantlige (sfaleriit), klaasilige (kvarts), prlmutrilige (plaatjas kips) ja siidilige (asbest). Murdepindadel enamasti lige puudub.

Lbipaistvus. Mineraalid on lbipaistvad, poollbipaistvad vi lbipaistmatud. Niteks priit on lbipaistmatu, kvarts lbipaistev vi poollbipaistev.

Lhenevus. Lhenevus on mineraalide omadus laguneda lgi toimel tasaste pindadega kildudeks. Kui lhenevus on halb vi puudub, tekivad ebatasased purdepinnad. Nide: kvartsil lhenevus puudub, kaltsiidil on see tiuslik.

Kristalli kuju. Kuju tuleneb mineraali sisemisest struktuurist, samuti ka tekketingimustest. Seetttu vib kristalli kuju olla muutlik, kuid enamasti on teada iga mineraali enim levinud vormid. Nited: kips plaatjad kristallid, kvarts kuuenurksed prismalise kristallid, priit kuubilised kristallid.

Muud omadused. Peale eelnimetatute on veel omadusi, mis vivad aidata mineraale kindlaks teha. Nited: soolane maitse haliit (NB! rge maitske mineraali, mis on teile tiesti tundmatu, see vib olla tervisele ohtlik!); pleb, lgil eraldub spetsiifilist lhna vvel; magnetiline magnetiit; reageerib soolhappega kaltsiit jt.

Vrvuse jrgi ei pruugi esmapilgul algaja geoloog teha vahet kaltsiidi, kvartsi, bardi ja dolomiidi vahel. Sellest rhmast saab kergesti eristada kvartsi, millele ei hakka kriipimisel nuga ega nel peale. Kaltsiidi eristamiseks on samuti kindel vte 3% soolhappe (HCl) lahus. Tilgutades seda kristallidele, veel parem peenestatud pulbrile, hakkab see keema ehk eraldama mullikesi. Toimub keemiline reaktsioon kaltsiidi ja soolhappe vahel, mille kigus eraldub CO2. Juhul kui mineraal on siiski nii pehme, et saab nelaga kriipida (proovige kristallitahkude peal), kuid nrgas happes ei kee, siis viks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist.


Milliseid mineraale saab Eestis koguda?


Kvarts. Kvartsi leidub peaaegu kikjal meie jalgade all, kuid nii suuri ja ilusaid kristalle, mis vriksid kogumist, neb Eestis harva [8]. Vrvuselt on kvarts valge, vesihall vi lbipaistvalt vrvitu. Puhas kristalli pind on klaasja likega. Kristallid on kuuetahulise prisma kujuga. Kristallid ei lhene, s.t. lgil tekivad ebakorraprase murdepinnaga tkid, siledaid tahke ei leidu. See on teiste heledate mineraalide hulgas kvartsile sna tpiline tunnus. Aga kui ilus kristall on leitud, ega siis seda purustama kipu. Parem vte kvartsi kindlaks teha on proovida temaga klaasi kriipida. Kui see nnestub, on tegu ilmselt kvartsiga. Kvarts on nimelt ks suurema kvadusega kristalle nende hulgas, mida Eestist leida vib. Kvartsi leidub tavaliselt paekivi ntes pesadena vi ka kivististe nsustes. Kvartsidruuse vib leida Psaspea neemelt kaltsedoni-kaltsiidimugulate nsustes, samuti Porkuni, Adavere ja Raikkla lademe karjridest vi Kalana, Rstla, Niibi ja Aluvere paemurrust. Eestist ei ole le 1 cm suurusi lbipaistvaid kvartsikristalle (mekristalle) leitud.

Kaltsiit. Kaunite mineraalide otsinguil nnestub teil suure tenosusega leida kaltsiidikristalle [11]. Kaltsiit neb esmapilgul vlja nagu kvarts ja dolomiit: valge, hallikas vi lbipaistev. Kaltsiidikristallidel pole hte, selgelt ainuomast esinemisvormi ta on ks kige mitmekesisemate vormidega mineraal. Siiski on sagedasemad skalenoeedrid, romboeedrid ja kuusnurkse ristlikega prismad. Kaltsiidikristallid on sageli ksteisest lbi kasvanud. Kahtlemata nuab kristallide kuju mramine head geomeetria tundmist ja detailide eristamine teadmisi kristallograafiast. Kaltsiidikristalle leidub pesadena lubjakivis ja dolomiidis vi on nad kasvanud kivimit lbistavatesse lhedesse (Ohesaare pank, Panga pank, Tallinna mbruse karjrid). Eriti ilusaid kristalle on leitud Saaremaalt Jaagarahu paemurrust [3]. Kaval on otsinguid alustada kevadel, kui klmade ja sulade vaheldumine on kivimit murendanud, ning vrske murenenud materjal, sealhulgas kaltsiidipesad, paekaldast alla kukkunud.

Dolomiit. Dolomiidikristalle vib leida samanimelisest kivimist dolomiidist ehk dolokivist vi ka dolomiidistumise lbi teinud lubjakivist. Tuntumad dolomiidikarjrid on Kaarma ja Tagavere Saaremaal, ent ilusaid suuri dolomiidikristalle vi kristallipesi vib leida Rstla, Kalana ja Lasname vi plevkivikaevandamisega seotud Kirde-Eesti karjridest [1, 2]. Dolomiidikristallid vivad sageli jda kahe silma vahele, sest enamasti leidub neid vikeste romboeedritena kivimi thikutes, harva letavad kristallide mtmed 23 mm [10]. Kristallide vrvus on valge, vrvitu vi kergelt roosaka, kollaka vi pruunika tooniga. Nad on romboeedrikujulised ja klaasilikega. Tihti leidub kaksikuid vi kumerdunud tahkudega kristalle. Dolomiidikristalle vib leida ka lubjakivi soontes, niteks Lasnamel.

Priit. Priit on kaltsiidi krval enim levinud mineraal, mida vib Eesti paljanditest leida kogumisvrsete kristallide ja kristallipesadena [12]. Priit on oksdeerumata kujul kuldne, metalse likega, kuid sageli katab teda violetjaspruunikas kirme. Kristallid on kuubilise kujuga. Kige suuremaid kuupide kobaraid (lbimt kuni 10 cm) vib leida Saastna rannalt [5], ka Uisu pangalt. Phja-Eesti panga lneosas (Valgejest lnes) asetseb violetjaspruuni kildalise argilliidi ja tema all lasuva liivakivi vahel ulatusliku levikuga priidikiht. Selles kihis on priit peenekristalliline ja seetttu jb tema kuldne vrvus sageli varjatuks ning on pigem hallikas (Maardu karjr). Priidipesi leidub ka argilliidis. Priit on lubjakivilhedes teiste mineraalide sage kaasmineraal [13].

Bart ehk raskepagu. Teiste niisama suurte kivimpaladega vrreldes saabki barti eristada tema raskuse jrgi vi vhemalt kahtlustada, et tegu vib olla bardiga. Barti vib leida paekarjrides, mis on lbistatud vertikaallhedest. Nende lhede pinnale on vahel moodustunud bardikristallid. Barti leidub meil sagedamini valgete, roosakate ja lbipaistvate kristallidena [14]. Vimalikud on ka helesinised, kollakad, pruunikad ja punakad kristallid, olenevalt lisanditest. Kvadus on 2,53,5 ja teda saab noa vi nelaga hlpsasti kriimustada. Bardiotsijale on perspektiivsed Lasname, Vo, Harku ja Kalana paekarjrid. Kristalle on leitud ka Vormsilt, Jaagarahu paemurrust ja Kuresaare lhedalt kaevest.

Kips. Suured kipsimaardlad jvad tnapeval Eesti piiri taha Irboskasse. Eestis leidub kipsi peamiselt vikeste kristallidena, mis enamasti ei kni le sentimeetri [9]. Kipsi kvadus on 2, s.t. knega kriimustades jb jrele jlg. Muidugi ei saa srast katset ette vtta vikeste kristallide puhul, need pudenevad kne all lihtsalt laiali ja tulemus pole ige. Kipsikristallid, mida pangajrsaku alt leida vib, on tumevioletjaspruuni argilliidi liistakutel. Kips moodustab sageli rosette: kristallid on hest tsentrist laiali kasvanud. Seni suurimad kipsikristallid on leitud Hiieme jalamilt need on 6,5 cm pikad. Kipsikristallide omapra on psusabakaksikute moodustamine: kaks kristalli on teineteisega nii kokku kasvanud, et kristallide ks ots moodustab psusabataolise hargi. Kristallidel on prlmutrilige.

Rndrahnude mineraalid. Must vilk (biotiit), hele vilk (muskoviit), roosa kaaliumpevakivi, tumepruunikaspunane granaat, must turmaliin loetletud mineraalide ilusaid suuri kristalle vite hea nne korral leida suurekristallilistest rndkividest pegmatiitidest.

Mikromaailm. Eesti mineraalide mikromaailm, mida vime avastada mikroskoopi vi luupi abiks vttes, lisab silmaga jlgitavale vrtsi. Just lhed ja sooned, mis teatud piirkondades paasi tihedalt lbistavad, on potentsiaalsed kohad, kus vib mikrotasandil jlgida huvitavaid mineraalikujusid. Samuti on lhed ja sooned kige mitmekesisema mineraalikooslusega kohad. Seal vib kaltsiidi krval leida dolomiiti, priiti, galeniiti, sfaleriiti, barti, gtiiti, kuid siiski tunduvalt harvem kui kaltsiiti ennast. ks hsti uuritud koht, kus leidub erisuguseid mineraalivorme, on Rstla karjr, aga ka mitmed karjrid Tallinna mbruses ja mujal (niteks Kalana). Selleks et avastada kauneid vorme, ei ole alati tarvis elektronmikroskoopi, piisab pisikesest ksiluubist. Tavajuhul on luubiga vimalik saavutada kuni kmnekordne suurendus, kuid on ka kahekmnekordse suurendusega luupe. Mikromaailma kuuluvate mineraalide ja nende tekke uurimine annab meile vimaluse ppida tundma nii elutuna nivate mineraalide kasvu ja arengut.


Kuidas kogutud palasid hoida?


Enamik loodushuvilisi on toonud rnnakutelt sageli kaasa mne kivikese. Vahel koguneb neist laua vi voodi alla lausa hunnik. Ilmestamaks vrskeid reisimuljeid, nidatakse neist mnda spradele, kuid peagi ununeb konkreetne koht, kust kivi prit on ja nii kaotab ta sideme lbielatud mlestustega.

Kogu silditamine. Kogumisretkelt naastes tuleb kogutu esmalt silditada (kui te ei ole judnud seda juba varem teha ja kogutud palasid on vhe). (NB! Hulgaliselt palu korjates ra j lootma oma mlule ja kirjuta esmased sedelid kohe valmis!) Silditusviise on palju, kuid parim on kirjutada teave vikesele paberitkile, mida geoloogid nimetavad etiketiks. Sedelile tuleb kanda mineraali nimetus (kui see on teada), tpne asukoht (riik, piirkond, kla), kogumise kuupev ja koguja nimi. Kui mineraal on kindlaks tehtud, siis vib etiketile lisada mineraali keemilise valemi ja klassifikatsiooni ehk millisesse mineraalide klassi ta kuulub. Kindla teadushuvi korral tasub jrgida samu reegleid mis kivististe kogumise puhul (vt. tjuhendit eelmises Eesti Looduse numbris). Vajaliku infoga varustatud mineraali/kivimi kohta vib hankida asjatundjalt huvitavat teavet vi vahetada mne teise pneva pala vastu.


Algaja kollektsionr vib mineraali mramisega htta jda. Kui ei saa nu kooli geograafiapetajalt vi piirkonna loodushariduskeskusest, siis on vimalik prduda kirjanduse/veebikirjanduse poole vi minna muuseumisse. Tartu likooli geoloogiamuuseumis on eksponeeritud kik tpilised Eesti mineraalid ja kivimid. Kui vrrelda oma pala nendega ja saada juhendajalt veidi abi, vib mrang osutuda sna igeks. Muuseumil on koduleheklg, millel asuvate piltide ja kirjelduste abil on samuti vimalik aimu saada, mida te kogunud olete. Tallinnas vib sammud seada loodusmuuseumisse. Nu tasub ksida geoloogiharidusega muuseumittaja kest. Veebilehekljed [6, 7] pakuvad teile vimaluse kasutada mineraalide mrajat fsikaliste omaduste alusel ja vtta hendust mineraalide kollektsionridega le maalima.

Mineraalikogu korraldamine. Mineraalid vib paigutada mitut moodi: vrvuse jrgi, kogumisaja jrjestuses, koha jrgi vi mineraalide klassifikatsiooni alusel (selle leiate raamatust Mineraalid ja kivimid [4]).

Hoidmine. Lihtsaim viis on kasutada vikseid karpe, kuhu saate paigutada ksikeksemplarid. Seejrel tuleks karbid koondada hte suuremasse lamedasse karpi, mis vimaldab neid kergemini hest kohast teise toimetada. Karbid vivad olla plastist vi papist. Plasti saab paremini tolmust puhastada ja plastkastid nevad seetttu kauem kenad vlja. Tnapeval on vimalik Interneti kaudu tellida spetsiaalseid hoiukarpe geoloogiliste kogude jaoks. Kohane on valida lbipaistva kaanega karp. Sellised sobivad ka ppeotstarbeks ning mineraalid on ka karbist vlja vtmata huvilistele nha.

Neil, kel testi ei ole enam plaanis kive kokku kanda ja kes soovivad oma vi lapse kogu ra visata, soovitaksin oodata kevadise suurpuhastuseni. Siis saaks neid kasutada aiakujunduselemendina kas kiviktaimlas vi muus sobivas kohas isegi teekattes vi kiviparketina.



1. Ainsaar, Leho 1995. Rstla paemurd. Ainsaar, Leho ja Kirsime, Kalle (toim.). Liivimaa geoloogia ekskursioonijuht. Tartu likool, Eesti Geoloogia Selts, Tartu: 2223.

2. Ainsaar, Leho ja Einasto, Rein 1995. Kalana paemurd. Ainsaar, Leho ja Kirsime, Kalle (toim.). Liivimaa geoloogia ekskursioonijuht. Tartu likool, Eesti Geoloogia Selts, Tartu: 2021.

3. Blau, Ernst 1940. Kaltsiidikristalle Jaagarahu rifflubjakividest. Tartu likooli Geoloogia Instituudi Toimetused 61, Tartu.

4. Kalm, Volli jt. 1999. Mineraalid ja kivimid. Tartu likool, Tartu.

5. Klaamann, Einar 1962. Saastna kassikullast. Eesti Loodus 13 (3): 166167.

6. Mineralogy Database Minerals, Locations, Mineral Photos and Data. www.mindat.org

7. Minerals and Mineral Collecting. www.mineralcollecting.org

8. Pani, Tnu 1996a. Kvarts-mineraal. Eesti Loodus 47 (1): 24.

9. Paani Tnu 1996b. Kips. Eesti Loodus 47 (5/6): 179.

10. Pani, Tnu 1996c. Dolomiit ja muutlik antrakoniit. Eesti Loodus 47 (9): 311.

11. Pani, Tnu 1997d. Kaltsiit kige vormiderohkem mineraal. Eesti Loodus 48 (2): 56.

12. Pani, Tnu 1997a. Priit, kullalikega mineraal. Eesti Loodus 48 (3): 117.

13. Pani, Tnu 1997b. Galeniit ja sfaleriit. Eesti Loodus 48 (6): 270.

14. Pani, Tnu 1997c. Bart ehk raskepagu. Eesti Loodus 48 (8/9): 363.

15. Rmusoks, Arvo 1983. Eesti alusphja geoloogia. Valgus, Tallinn.

16. Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Valgus, Tallinn.



Tiia Kurvits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012