Eesti Looduse fotov�istlus
2006/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2006/4
Looduskaitseteadlase neli hobust

Tunnen hobuseid viletsasti ja kodukoplis pean ainult nelja. Aga kui erisugused nad on!

Krb Unistaja (U) kipub vahel nlga jma, sest rohu kasvamist vaadates nib lekohtune seda sa, pealegi polegi sugugi selge, kui kauaks on hobusel elu ja kuhu see suubub. Teinekord jlle, vaadates sinist taevast, tundub talle, et murepilved tulevad ja lhevad, ja ehkki neid saab kavala tehnikaga laiali ajada, on veelgi lihtsam nad ra unustada. Vib-olla pole ldse tarvis ei rohtu ega taevast, mida polnud ju ka pris alguses, ja vaevalt, et pris lpuski on. U tahaks neid seostada nnega, milleni tema arust ei vii ksikud vaatlused, arvutused vi otsused, vaid nn tuleb tiega tkkis ra tunda vi vlja melda. Nooruses loob U kauniklalisi vrsse, vanaduses sapiseid pamflette, aga muutumatuks jb tdemus, et teised on valel teel ning phjuseks on kurivaim, kes nneraja jljed on hoolega ra seganud.

Arvutihall Oletaja (O) juurdleb samuti, kuid tema on formalist. Ta vtab alati ette jukohase mtte, likab vajaduse korral ra asjasse mittepuutuvad detailid ning snastab selle jah ja ei vastusevariantidega oletuseks. Jah ja ei on laengud, mis ootavad lahendust. Kui T annab andmed, siis stib O need numbriteks igetes latrites ja tmbab lbi mustade punktipilvede valgustava vlgunoole. Taevas vlguta on tema jaoks nagu aas rohuta, selgete laenguteta pilved ks asjatu udu. O on sna kindel, et ta midagi priselt teab, ja seetttu erinevad tema loomepiinad U omadest: need on seotud murega selle le, et igeid pilvi on liiga vhe ja elu liiga rike maailma jaotamiseks lihtsatesse ksimustesse. Noor O suunab ju pigem vlkudele, vana pilvedele, kuid mlema meelest suudavad ksnes nemad eristada olulist ebaolulisest ning tuua hmasesse maailmaparandamisse pisutki konkreetsust.

Kui O kujundab endale vaimse hustiku meelsasti tallis, siis tuhkur Testaja (T), vastupidav ja erk, vajub latrisse suletuna norgu vi lhub vravad. T on aasade parim tundja ja pilvede tpseim liigitaja, moonakott alati kaasas ja tugevad rauad kapjade all. Iga tavaprasest erinev nhtus plvib T thelepanu ning tema appihete peale satub paanikasse kogu lejnud salk. Aja jooksul titub T mlu musttuhande mulje ja vaatlusega, ent ta jtkab vsimatult nende kogumist ning tulistes vaidlustes ngitseb vlja oma seisukohta toetava foto. Vanemana, muljetest lookas ja mbritseva muutlikkusest segaduses, muutuvad T samm, silm ja keel tntsimaks, kuid teda jb saatma terav valuvahk, et keegi teine ei tunne ega armasta loodust piisavalt.

Ametipostide nhkimisest viguks kulunud Aednikul (A) pole aega sveneda mtisklustesse ega ringi kapata maa tuleb harida! Vahel lappab ta kll sstva niitmise vi ikalduse vastu vitlemise ksiraamatut, kuid aeg ja aed, igemini oodatav saak, sunnivad aina otsustama ja tegutsema. A peamine vaimne vljakutse on vajaduste ja vimaluste kokkumng, kontsert, mitte ainult haritav, vaid ka harija ja tarbija. Seejuures lhtub A tervest mistusest, mille ta varakult on avastanud omaenda peast ja mis vananedes aina terveneb. A on harjunud ise hakkama saama, sdima vaenulike jududega, ja ttt-elda tal peale karastumise vi lbiplemise teisi vimalusi polegi. Tema vastutustundlikku loomust rritab teiste vaimne vi fsiline ulaelu, kabjad-maast-lahti-olek, ning lnk nende jutu ja tegelike vajaduste vahel.

Kllap taipasite, et mu kige suurem mure on hobuste omavaheline lbisaamine. Melda vaid: rakendis viks neist saada neljahobujulise A-U-T-O, ent kui asi lheb kest, siis tmbavad nad inimesi ja eesmrke neljaks. Poolik jud, hlmaku see pealegi A ja O, on ikkagi poolik. Ja kolmik thendab puuduvat neljandat: niteks tsiteadmisteta tulevikku valida on tnapevaks AUT ning muudatus, mida soovitab elukorralduses vhiklik OTU, jb sndimata.

Nii et ksimus pole selles, millist pegasust peaks kasutama looduskaitseteadlase vaim, vaid kuidas paigutada vastuolulised sihid hte inimesse, hiskonda, maailma. Kuidas muuta viklast arusaama, et ks ratsu on igem kui teine, luues vajaduse korral ikkagi eelistingimusi sellele, kes on puudu. Ja kui jrele melda, siis ehkki eelnev on kirjutatud teadmiste loomise positsioonilt, arvan eldu laienevat ka teadmiste kasutajatele. Ehk siis ldse looduskaitsja defineerimisele.

Vlgnen veel selgituse AUTO kohta. Selleks pole fossiilktust kaaniv siduk, vaid miski, mis niihsti liigub kui ka on terviklik ise. Ise vib jda psima ka muutuvates oludes ja rasketel aegadel. Koguni muuta vib ta neid olusid ja aegu.


Koplis klab enamasti vastastikust sdistamist, ...


Hindaja Hinnatav
Unistaja Oletaja Testaja Aednik
Unistaja X tegeleb pisiasjadega loodusetundmine piirdub liigitamise ja loendamisega phjendab ebapdevust terve mistusega
Oletaja pab tuult vljal X korjab mugavaid infovaeseid andmeid, mis ei testa midagi vastuvtmatu uuele infole
Testaja mmargune edev jutt hoolib ainult teadmiste vormist X ei tunne loodust
Aednik aeglane ja sdimatu linnaloom vandlitornis pgeneb probleemide eest metsa X

... kuid vahel siiski ka tunnustavaid snu.


Hindaja Hinnatav
Unistaja Oletaja Testaja Aednik
Unistaja X tunneb mtlemistehnikat omab loodusekogemust tunneb inimesi
Oletaja oskab teadmised konteksti seada X tunneb objekti tunneb otsustamistehnikat
Testaja vaimne side loodusega oskab andmetest huvitavat leida X vtab tule enda peale
Aednik suudab mjutada inimeste hoiakuid suudab phjendada mrkab looduse kahjustumist X



ASKO LHMUS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012